Harilik varsakabi

taimeliik
 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Varsakabi (perekond)

Harilik varsakabi (Caltha palustris) on tulikaliste sugukonna varsakabja perekonda kuuluv mitmeaastane suvehaljas rohttaim .

Harilik varsakabi
Harilik varsakabi
Harilik varsakabi
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Tulikalised Ranunculaceae
Perekond Varsakabi Caltha
Liik Harilik varsakabi
Binaarne nimetus
Caltha palustris
L.
Kukrud koos seemnetega

Rahvasuus tuntud ka kui konnakapsas, ahunalill või latiklill.

Morfoloogia

muuda

Tõusev või lamav, 15–40 cm kõrgune, seest õõnes vars on suhteliselt jäme ja harunenud.

Sõrmjad lihtlehed on ümarsüdajad või neerjad, tumerohelised ja läikivad. Varrelehed on lühirootsulised või rootsutud, kitsamad. Lehelaba täkilise või hambulise kuni peaaegu terve servaga.

Õied suured, kollased ja läikivad. Õite läbimõõt (2) 3–4 cm, ühel varrel võib olla kolm kuni neli õit. Igast õiest areneb 5–8 paljuseemnelist kiirjalt asetunud kukrut. Seemned väikesed, levivad tuule ja vee abil, idanevad kergesti.

Risoom lühike, kuni 20 cm pikkuste rohkete juurtega.

Paljunemine

muuda

Paljuneb seemnetega. Ka vegetatiivselt maapealsete roomavate ja juurduvate võsunditega, harva risoomi jagunemise teel.

Levila

muuda

Levinud peaaegu kogu Euroopas, laiadel aladel Aasias, ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage.

Kasvukoht

muuda

Kasvab niisketele aladel: soodes ja veekogude kallastel, soostunud niitudel ja metsades.

Kasvatamine

muuda

Aedades võib kasvatada ka kuivematel kohtedel, on kasvanud isegi rippuva taimena kiviktaimlas. Metsistub vaid liigniiskel mullal, mujal ohtu pole. Õitseb 2–2,5 nädalat aprillis ja mais. Vahel õitseb teist korda augusti lõpul või septembris.

Välislingid

muuda