Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal.

Reykjavík
islandi Reykjavík
Pindala: 274,5 km²
Elanikke: 139 875 (2023)
Koordinaadid: 64° 9′ N, 21° 56′ W
Reykjavík (Island)
Reykjavík
Tjörnin, järv Reykjavíki kesklinnas.
Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrímuri kiriku tornist
Althingi hoone

Umbes 140 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu pealinnapiirkonnas (Höfuðborgarsvæði) elab ligi 250 000 inimest.

Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikaist. Linna algne nimi oli Reykjarvík, kuid teine r kadus 1300. aasta paiku.

Ajalugu

muuda

Reykjavíki peetakse Islandi esimeseks püsiasulaks, mille rajas Ingólfur Arnarson juba 870. aasta paiku. 18. sajandini oli see siiski vaid mõnest talust koosnev küla. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale linnaõigused – see oli üks kuuest asulast, mis said Taani kuningalt eksklusiivse kauplemisõiguse. Järgnenud kümnendite jooksul kasvas Reykjavík jõudsalt, muutudes algul piirkonna ning hiljem riigi kaubanduse, rahvastiku ja valitsuse keskuseks. Kaubandusõigused kuulusid Taani alamatele 1880. aastani, mil luba vabakaubanduseks anti kõigile ja esile tõusid Islandi enda kaupmehed.

19. sajandil sai Reykjavíkist Islandi iseseisvusliikumise keskus. 1845. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani Althingi tegevus, mille islandlased moodustasid esimest korda 930. aastal. Ehkki Althing võis toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nõu anda, tegi see sisuliselt Reykjavíkist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni ja Althing piiratud seadusandlikud õigused. Täidesaatev võim jõudis Islandile 1904. aastal, mil Reykjavíkis loodi Islandi asjade ministri koht. 1. detsembril 1918 kuulutati Island iseseisvaks kuningriigiks, mida valitses Taani kuningas.

1920.–1930. aastail oli Reykjavík Islandi kalalaevastiku kodusadam ning linna põhiline tööstusharu oli tursasoolamine. 1930. aastate majanduskriisil oli linnale raske mõju, tööpuudus suurenes järsult ning ametiühingute väljaastumised muutusid kohati vägivaldseks.

Teine maailmasõda

muuda

Pärast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris Teise maailmasõja käigus Taani, jäid sama aasta 10. mail Reykjavíki reidil ankrusse neli Briti sõjalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mõne tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sõdureid vedada, sest okupatsioonivägedel polnud esialgu oma sõidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem järele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga nõustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Sõja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sõdurid Reykjavíkki baase ning linnas oli sõdureid umbes sama palju kui kohalikke elanikke.

Linna arengule oli okupatsioonil positiivne mõju: tööpuudus kadus ja ehitustegevus elavnes. Britid rajasid Reykjavíki lennujaama, mis on tänini kasutuses siselendudel. Ameeriklased rajasid 50 km kaugusele linnast Keflavíki lennujaama, millest on kujunenud Islandi peamine rahvusvaheline lennujaam.

1944. aastal kuulutati Island vabariigiks ja valitud president asendas kuninga. Presidendi asukohaks sai Reykjavík.

Ilmasõja järel

muuda

Pärast sõda kiirenes Reykjavíki areng, algas ränne maalt linna. See oli suuresti põhjustatud agrotehnika arengust, mis vähendas tööjõuvajadust põllumajanduses, ja paranenud elutingimustega kaasnenud rahvastikubuumist. Linna rahvastik noorenes kiiresti ja külaõhustik asendus tänapäevase linnakeskkonnaga.

Linnast on kujunenud ka tähtis üleilmne koht. 1972. aastal toimus Reykjavíkis male maailmameistrivõistluste tiitlimatš Bobby Fischeri ja Boris Spasski vahel. 1986. aastal kohtusid Reykjavíkis Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov, kes saabus Reykjavíkki Georg Otsaga. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsnõuete lõdvenemine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nüüdseks olulised tööandjad. Reykjavíkist on pärit ka viimase aja muusikafenomene, nagu Björk ning ansamblid Múm ja Sigur Rós.

Rahvastik

muuda
Reykjavíki elanike arv
1801 – 600 1860 – 1450 1901 – 6321
1910 – 11 449 1920 – 17 450 1930 – 28 052
1940 – 38 308 1950 – 55 980 1960 – 72 407
1970 – 81 693 1980 – 83 766 1985 – 89 868
1990 – 97 569 1995 – 104 258 2000 – 110 852
2004 – 113 022 2005 – 114 800 2007 – 117 721

Haridus

muuda

Linnas asub kolm kõrgkooli: 1911. aastal asutatud Islandi Ülikool, 1998. aastal asutatud Reykjavíki Ülikool ja 1998. aastal asutatud Islandi Kunstiakadeemia.

Kliima

muuda
Kuu Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Temperatuur max 1 °C 2 °C 2 °C 5 °C 8 °C 11 °C 13 °C 12 °C 10 °C 6 °C 3 °C 2 °C 6 °C
Temperatuur min –2 °C –1 °C –1 °C 0 °C 3 °C 6 °C 8 °C 7 °C 5 °C 2 °C 0 °C –2 °C 2,1 °C
Sademed 89 mm 64 mm 62 mm 56 mm 42 mm 42 mm 50 mm 56 mm 67 mm 94 mm 78 mm 79 mm 779 mm

Halduslikud linnaosad

muuda

 

   Vesturbær
   Miðborg
   Hlíðar
   Laugardalur
   Háaleiti og Bústaðir
   Breiðholt
   Árbær
   Grafarvogur
   Kjalarnes
   Grafarholt og Úlfarsárdalur

Sõpruslinnad

muuda

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda