Ronald Reagan

Ameerika Ühendriikide 40. president ja näitleja
 See artikkel räägib filminäitlejast ja USA presidendist; tema ajakirjanikust poja kohta vaata artiklit Ron Reagan, laeva kohta artiklit Ronald Reagan (laev).

Ronald Wilson Reagan (6. veebruar 1911 Illinoisis Tampicos5. juuni 2004 Los Angeleses) oli 40. USA president (19811989), 33. California kuberner (19671975) ja näitleja.

Ronald Reagan
Ronald Reagan
40. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg
20. jaanuar 1981 – 20. jaanuar 1989
Eelnev Jimmy Carter
Järgnev George H. W. Bush
33. California kuberner
Ametiaeg
2. jaanuar 1967 – 6. jaanuar 1975
Eelnev Pat Brown
Järgnev Jerry Brown
Isikuandmed
Sünniaeg 6. veebruaril 1911
Tampicos Illinoisis
Surmaaeg 5. juuni 2004 (93-aastaselt)
Los Angeleses Californias
Erakond Vabariiklik Partei (1962–2004)
Demokraatlik Partei (1932–1962)

Reagan alustas poliitikuteed demokraadina, kuid 1962. aastal astus ta Vabariiklikku Parteisse. Tema vaated kujunesid vägagi parempoolseteks, 1964. aasta presidendivalimistel toetas ta tugevalt üht vabariiklaste ajaloo äärmuslikumat presidendikandidaati, Barry Goldwaterit. 1966. aastal valiti ta California kuberneriks, teist korda 1970. aastal.

1980. aastal sai Reaganist ajaloo vanim USA presidendikandidaat. Ta võitis valimistel eelmist presidenti Jimmy Carterit.

Reaganit peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloos. Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis külma sõja. Teda tunnustatakse ka USA konservatiivide juhina riigi majanduse elavdamise eest maksureformide abil.[1]

Reagan oli president kaks ametiaega järjest. Ta teostas oma eesmärgid – taastada Ameerika inimeste eneseusu ja vähendada nende sõltuvust valitsusest –, mille ta oli paika pannud oma programmis, mida kutsuti Reagani revolutsiooniks. Lubadus, mille ta sõnastas 1980. aasta valimistel, sai ka tema enda silmis täidetud: "Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud."[2]

Noorpõlv

muuda

Ronald Reagan sündis John Edward Reagani ja Nelle Wilsoni teise pojana.[3] Reagani isa oli müügimees ja jutuvestja, kes oli pärit iiri juurtega katoliiklikust perest,[4] ema oli šoti-inglise päritolu perekonnast.[5] Pere suhteliselt halva majandusliku seisu tõttu liikusid vanemad koos lastega palju ringi, püüdes üles seada äriettevõtet mitmes Illinoisi osariigi väikelinnas. Kui Ronald oli üheksa-aastane, kolis pere Dixonisse, kus ta elas täiskasvanuikka jõudmiseni.[6]

Noor Reagan huvitus loodusest, kirjandusest ja eriti spordist. Isa alkoholilembus tekitas kodus probleeme, kuid ema oli peres tugev stabiliseeriv jõud. Teismelisena tegi Reagan kangelastegusid vetelpäästjana: ta päästis 1926.–1933. aasta suvedel 77 inimest.[6] Reagan lõpetas 1928. aastal Dixoni keskkooli ja astus järgmisel sügisel Eureka Kolledžisse, kus õppis majandust ja sotsioloogiat, oli jalgpallimeeskonna liige ja esines koolinäidendites. Pärast kooli lõpetamist 1932. aastal töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana. 1937. aastal sõlmis ta esimese töölepingu Hollywoodis. Järgnenud 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis.[2]

Poliitikukarjääri algus

muuda

1954. aastaks oli Reagani näitlejakarjäär aeglustunud. General Electric palkas ta televisioonisaate juhiks ja külalisesinejaks General Electricu ettevõtetes. Seda tööd tegi ta kaheksa aastat, seejuures sai ta pidada kõnesid ja õppida tundma inimesi kõikjal Ameerikas.[7]

Reagan pooldas demokraatide vaateid ja toetas Franklin Roosevelti, Dwight Eisenhoweri ja Richard Nixoni presidendikampaaniaid, kuid pärast karjääri General Electricus vahetas ta parteid ja liitus 1962. aastal vabariiklastega. 1966. aastal kandideeris Reagan California osariigi kuberneriks ja teenis sellel ametikohal kaks ametiaega järjest.[7]

Hoolimata Ameerika Ühendriikide ühe suurema osariigi kuberneriks olemisest jätkas Reagan kõrgemale pürgimist. 1968. ja 1974. aasta vabariiklaste üleriigilisel konvendil peeti Reaganit potentsiaalseks presidendikandidaadiks. 1980. aastal kandideeris Reagan Ameerika Ühendriikide presidendiks ja võitis ametis olevat presidenti Jimmy Carterit.[7] Lisaks said vabariiklased esimest korda 26 aasta jooksul tagasi kontrolli senati üle, kuid esindajatekojas valitses Reagani ametiajal endiselt demokraatide enamus ning ta pidi pidevalt spiiker Tip O'Neilliga koostööd tegema. Reagan ja O'Neill erinesid suuresti majanduspoliitikalt, kuid leidsid rohkem ühist pinda välispoliitikas.

Esimene ametiaeg presidendina (1981–1985)

muuda
 
Ronald Reagani vapp

Reagan oli USA eesotsas kaks ametiaega järjest alates 1981. aastast. Ta on tänaseni kõige vanem Ameerika Ühendriikide president. Tema esimene ametisseastumise avalik pöördumine toimus 20. jaanuaril 1981. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ameerika Ühendriikide sõdurit[8]. 69 päeva pärast ametiaja algust tehti Reaganile atentaat: John Hinckley tulistas ja haavas teda raskelt. Reagan tervenes aga kiiresti ja jätkas pärast haiglast väljasaamist presidendimetis. Atentaat aga liigutas rahva meeli ja Reagani populaarsus suurenes 73%-ni.[8]

Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Reagan uskus indiviidide vabadusse ning ajas poliitikat, mis elavdas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ja hoogustas külma sõda.[8]

Juulis 1981 tekkis aga majanduslangus, Reagani populaarsus langes, jaanuariks 1983 oli see vaid 35%. Defitsiidi suurenemise tõttu nõustus Reagan tõstma korporatiivtulumaksu, kuid keeldus tõstmast üksikisiku tulumaksu või kärpima kaitsekulutusi. Tema tagasivalimine muutus kaheldavaks, 1982. aasta vahevalimistel võitsid demokraadid esindajatekojas 26 kohta juurde.

Teine ametiaeg presidendina (1985–1989)

muuda

Reagan nimetati teist korda ametisse 20. jaanuaril 1985 pärast seda, kui ta oli ülekaalukalt võitnud 1984. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised Walter Mondale'i vastu. Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumidevastasele võitlusele ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumivabade koolide ja töökohtade eest. Nn narkootikumidevastane sõda pälvis ka Reagani abikaasa tähelepanu ja kaasatuse. Nancy lõi alamkampaania "Ütle lihtsalt ei" (Just Say No).[8]

Reagani valitsusaja suurim skandaal toimus seoses Iraani-vastase sõjaga (Iraani contrate afäär ehk Irangate). Rahvusvaheline kohus mõistis USA süüdi rahvusvaheliste suhete reeglite rikkumises, kui USA sekkus teiste riikide siseasjadesse. Kuigi puudusid tõendid, et president sellest teadlik oleks olnud, vähenes Reagani populaarsus kiiresti.[8] 1986. aasta vahevalimistel võitsid demokraadid tagasi kontrolli senati üle.

Abielud ja lapsed

muuda

Ronald Reagan oli abielus kaks korda. 1940. aastal abiellus ta Jane Wymaniga. Reagani abikaasa tõi ilmale kaks last, Maureeni ja Christine'i, ning paar adopteeris kolmanda lapse, Michaeli. Abielu jooksis pärast pikaaegset õnneliku suhte puudumist karile. 1948. aastal taotles Wyman lahutust, mis jõustus 1949. aastal. Ronald Reagan oli 2014. aasta seisuga ainus Ameerika Ühendriikide president, kes on oma abielu lahutanud.[8]

1949. aastal tutvus Reagan näitleja Nancy Davisega ning 1952. aasta mais paar abiellus. Reaganil oli Nancyga kaks last: Patricia Ann ja Ronald Prescott. Reagani ja Nancy vaheline kiindumus oli üldteada ning nende suhet nimetati tõeliseks ja lähedaseks. Nancy Davis püsis truult Reagani kõrval kuni tema surmani.[8]

Alzheimeri tõbi ja surm

muuda

Pärast kahte ametiaega läks Reagan pensionile. Varsti pärast ametist lahkumist diagnoositi Reaganil Alzheimeri tõbi, mille märke oli avalikkus varemgi täheldanud. Haiguse saladuses hoidmise asemel otsustas ta 5. novembril 1994 avalikus kirjas haigusest teada anda. Järgneva kümnendi jooksul Reagani haigus süvenes ja ta suri 5. juunil 2004 93-aastaselt.[7]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "www.ronaldreagan.com". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2011. Vaadatud 27. novembril 2011.
  2. 2,0 2,1 www.whitehouse.gov. Ronald Reagan
  3. "www.reagan2020.us". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2011. Vaadatud 27. novembril 2011.
  4. Golway, Terry. "Ronald Reagan's America". 2008, lk. 1
  5. Kengor, Paul. "God and Ronald Reagan". 2004, lk. 4
  6. 6,0 6,1 www.notablebiographies.com Ronald Reagan
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 "history1900s.about.com Ronald Reagan". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2012. Vaadatud 27. novembril 2011.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 www.thefamouspeople.com Ronald Reagan

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
Eelnev
Jimmy Carter
Ameerika Ühendriikide president
19811989
Järgnev
George H. W. Bush