Marko Mihkelson

Marko Mihkelson (sündinud 30. novembril 1969 Valgas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Riigikogu liige.

Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Paides, 2021. aasta Arvamusfestivalil
X, XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg 2. märts 2003
Isikuandmed
Sündinud	30. november 1969 Valga, Eesti
Erakond	Isamaa ja Res Publica Liit (2001–2017) Eesti Reformierakond (2018–)
Alma mater	Tartu ülikool (ajalugu, 1999)
Autasud	Loend

Marko Mihkelson 2021. aasta Arvamusfestivalil

Ta kuulus 2001. aastast erakonda Res Publica ning seejärel erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. 26. juunil 2017 teatas ta, et lahkub erakonnast. 4. septembril 2018 astus ta Reformierakonda.

Haridus

Marko Mihkelson on lõpetanud Valga 1. Keskkooli 1988. ja Tartu Ülikooli ajaloo erialal 1993. aastal. Ajaloomagistri kraadi sai ta 1999. aastal. Tema magistritöö teemaks oli "Venemaa poliitiline areng 1990–1996".

Töökäik ja muu tegevus

Mihkelson on töötanud ajalehe Postimees välisuudiste toimetajana aastatel 1993–1994, Moskva korrespondendina 1994–1997 ja peatoimetajana 1997–2000. Aastatel 2000–2003 oli ta Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor.

Ta on olnud MTÜ Baltic Center for Russian Studies nõukogu liige, OÜ Balti Venemaa Uurimise Keskuse nõukogu liige, SA Eesti Välispoliitika Instituut nõukogu liige, MTÜ Ratsaspordiklubi Hippus liige ning MTÜ Põhja-Euroopa Intellektuaalomandi Turundus- ja Arenduskeskus liige.

Mihkelson oli 2003.–2007. aastal Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht ning 2011.–2019. aastal NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht ja liige. Ta on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu, Tallinna Rotary Klubi ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige (nooremleitnant).

Poliitiline tegevus

Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand

Marko Mihkelson oli Valga Linnavolikogu liige 2002–2003 ja X, XI, XII, XIII Riigikogu liige ning on XIV Riigikogu liige. Ta on Riigikogu väliskomisjoni esimees. Mihkelson oli Isamaa ja Res Publica Liidu (2006. aastani Res Publica) liige alates 2001. aastast 2017. aastani. Aastast 2018 on ta Reformierakonna liige.

Riigikogu valimised

Riigikogu X koosseisu kandideeris Mihkelson Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica nimekirjas 11. ringkonnas (Võru, Valga ja Põlva maakonnas). Ta sai 1313 häält ning pääses Riigikokku kompensatsioonimandaadiga. Riigikogus kuulus ta väliskomisjoni, olles väliskomisjoni esimees 2003.–2005., aseesimees 2005.–2007.

XI Riigikokku kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas). Ta kogus 2697 häält ja pääses Riigikokku ringkonnamandaadiga. Riigikogus oli ta Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja väliskomisjoni liige.

XII Riigikogu 2011. aasta valimistel oli Mihkelson kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 3943 häält. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 10. kohal. Ta oli väliskomisjoni esimees.

2015. aasta valimistel XIII Riigikogusse kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai valimistulemuseks 2842 häält. Riigikogus oli ta riigikaitsekomisjoni esimees 2015.–2016., väliskomisjoni esimees 2016.–2019.

Eesti Reformierakonna kandidaat oli ta 2019. aasta Riigikogu valimistel XIV Riigikogu koosseisu 4. ringkonnas ning osutus valituks 3655 häälega. Ta on selle koosseisu Riigikogu väliskomisjoni esimees.

Euroopa Parlamendi valimised

2004. aastal kandideeris Mihkelson Euroopa Parlamenti Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas ja sai 1361 häält.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kandideeris ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas ning saavutas valimistulemuseks 7497 häält.

Omavalitsuste valimised

2002. aastal kandideeris Mihkelson kohalike omavalitsuste valimistel Valga linnas Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica nimekirjas ning sai 216 häälega linnavolikogu liikmeks.

2005. aastal kandideeris ta Viimsi vallas ja osutus 84 häälega valituks. 2009. aastal sai ta sealsamas kandideerinult juba 318 häält. Viimsi vallavolikokku ta kummalgi juhul siiski ei läinud.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 2013. aastal Viimsi vallas oli ta kandidaat Erakond Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas, kogus 206 häält ning osutus volikokku valituks. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Marko Mihkelson ei osalenud.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Mihkelson Viimsi vallas Reformierakonna nimekirjas ning sai 152 häält. Ta registreeriti Viimsi vallavolikogu asendusliikmeks.

Pildiskandaal

 Pikemalt artiklis Marko Mihkelsoni pildiskandaal

2022. aasta 27. oktoobri õhtul avaldas Postimehe veebiväljaanne artikli, kus tõi välja, et Mihkelson oli teinud küsitavaid pilte oma kasulastest ning põhjendas teema kajastamist šantaažiohuga poliitikule. Mihkelsoni väitel oli artikli avaldamine seotud hooldusõiguse vaidlusega. Teemat oli pikemalt ajakirjandusse pakutud, mis välistas šantaaži võimaluse ning fotodega olid varem tutvunud ka spetsialistid, kes pidasid neid küll taunitavaks, aga ei näinud neis väärkohtlemist või muud sellist, mis oleks alust andnud menetluse alustamiseks. Skandaali kajastati ajakirjanduses laialdaselt.

2022. aasta 7. novembri hommikul teatas Marko Mihkelson, et ta astub tagasi Riigikogu väliskomisjoni esimehe kohalt.

Teosed

Raamatud

• "Murdeajastu". Kirjastus Varrak, Tallinn 2019, ISBN 978-9985-3-4529-0
• "Venemaa: valguses ja varjus". Eessõna: Andrei Nekrassov. Kirjastus Varrak, Tallinn 2010, 264 lk; ISBN 9789985321898
• Adamson, A. ; Ant, J. ; Mihkelson, M. ; Valdmaa, S.; Värä, E. Lähiajalugu. Õpik XII klassile. (Tallinn, 2000)

Artikleid

• Venemaa norib tüli, Postimees, 29. november 1995
• Suurte suhete veealused karid, Postimees, 3. august 2009
• Verise võimuvõitluse tagamaad, Postimees, 12. aprill 2010
• Mihkelson, M. Baltic-Russian Relations in Light of Expanding NATO and EU. – Demokratizatsiya. The Journal of Post-Soviet Democratization, Vol. 11, 2003, no. 2.
• Mihkelson, M. Russia’s Policy toward Ukraine, Belarus, Moldova, and the Baltic States. – Toward an Understanding of Russia. New European Perspectives. (New York, 2002).
• Külma sõja varjud ja Eesti välispoliitika, Maailma Vaade, #24, 2014
• Terroriohule kiiret lõppu ei tule. Äripäev, 23.03.2016.
• Ajakirjandus trumpas Trumpi üle. Äripäev, 11.01.2018.
• Marko Mihkelson: Eesti poliitika lahinguväli muutub huvitavaks ja põnevaks. err.ee, 04.09.2018.
• Mihkelson: parlament hääletab May Brexiti leppe tõenäoliselt maha. Äripäev, 14.01.2019.
• Marko Mihkelson: Boris Johnson on suur mängur. Äripäev, 2.09.2019.
• Marko Mihkelson: mis toimub Macroni peas? Eesti Päevaleht, 23.05.2022
• Marko Mihkelson: sõda tegi Eestist välispoliitilise suurriigi. Edasi.org, 28.10.2022
• Riigikogu liige jäi vahele kohatute piltide tegemisega, Postimees, 27. oktoober 2022

Tunnustus

• 2003 Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni komandöririst
• 2004 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurohvitseririst
• 2004 Leedu Vabariigi Suurvürst Gediminase ordeni komandöri suurrist
• 2004 Eesti Kaitseministeeriumi kuldmärk
• 2005 Prantsusmaa Rahvusliku Teeneteordeni rüütlirist
• 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2009 Poola Vabariigi Teeneteordeni ohvitser
• 2011 Rootsi Kuningriigi Põhjatähe II klassi orden
• 2012 Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni III klassi komandör
• 2014 Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi komandör
• 2018 Ungari Vabariigi Teeneteordeni ohvitser

Välislingid

• Marko Mihkelsoni koduleht
• Marko Mihkelsoni blogi
• Lühitutvustus Riigikogu lehel
• Mihkelson Vabariigi Valimiskomisjoni lehel
• Paasikivi-seura, Security Challenges of the Baltic Sea Region 9. veebruar 2016
  • SECURITY CHALLENGES OF THE BALTIC SEA REGION, Speech at Paasikivi Society, Helsinki. MM veebipäevik 10. veebruar 2016
  • Marko Mihkelsoni essee: usutav unistus ühtsest Põhjalast Arvamus Postimehes 28. veebruar 2016
• Riigikogu XIV koosseis. 01.01.2020
• Eerik Kergandberg harutab Mihkelsoni lugu: õigusvaidluste lahendamise eesmärk ei saagi olla midagi vähemat kui just nimelt jokk. Eesti Päevaleht, 14.11.2022.

*