Los Angeles

See artikkel räägib USA linnast; Arvo Pärdi sümfoonia kohta vaata artiklit Los Angeles (Pärt); Tšiili linna kohta vaata artikli Los Ángeles (Tšiili)

---

Los Angeles (hispaania keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA-s Vaikse ookeani idarannikul California osariigi lõunaosas.

Los Angeles
[ los 'ändželes ]
inglise Los Angeles
Los Angelese lipp Los Angelese vapp
Pindala: 1302 km² (2016)
Elanikke: 3 898 747 (1.04.2020)
Koordinaadid: 34° 3′ N, 118° 15′ W

Etümoloogia

Linna esialgne nimi hispaania keeles oli El pueblo de Nuestra Señora la Reina de Los Ángeles del Rio de Porciúncula ('meie emanda inglite kuninganna küla Portiúncula jõe ääres'). Meie emanda inglite kuninganna all on mõeldud neitsi Maarjat.

Los Angelese kliimadiagramm

Ajalugu

Los Angelese rannikualal elasid indiaanlased juba aastatuhandeid tagasi.

Esimesed eurooplased jõudsid sinna 1542. Selle ekspeditsiooni organiseeris Uus-Hispaania asevalitseja Antonio de Mendoza ja seda juhtis Portugalis sündinud maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo, kes kuulutas kogu tänapäevase Lõuna-California Hispaania valduseks. Kuid ta jätkas oma reisi ega rajanud sinna asulat.

Järgmistena sattusid sinnakanti alles 1769 California kuberner Gaspar de Portolá ja frantsiskaani misjonär Juan Crespí. Nad jõudsid praeguse Los Angelese kohale 2. augustil ja Crespí täheldas, et see paik sobib suure asula rajamiseks.

1771 rajas frantsiskaani munk Junípero Serra sinna peainglile pühale Gabrielile pühitsetud misjonimaja. Seda orgu nimetatakse tänapäeval San Gabrieli oruks.

4. septembril 1781 jõudsid sinna 44 kolonisti, kes panid aluse Los Angelese asulale. Need olid 11 meest, 11 naist ja nende 22 last. 22 täiskasvanud kolonisti seas oli 1 hispaanlane (Hispaanias sündinud), 1 kreool (Ameerikas sündinud), 2 neegrit, 8 mulatti, 9 indiaanlast ja 1 mestiits. 22 lapsest oli vähemalt 16 osalt neegriverd.

Paljudeks aastateks jäi asula pisikeseks, aga 1820 elas seal juba 650 inimest. Küla asukohal on tänapäeval Pueblo Plaza ja Olvera tänav.

Mehhiko iseseisvus 1821 ja Los Angeles läks selle koosseisu nagu kogu California. Mehhikole kuulus asula kuni Mehhiko-USA sõjani, mille lõpetas 13. jaanuaril 1847 sõlmitud Cahuenga rahuleping. Lepingu alusel läks Põhja-California USA koosseisu ja selle põhjal moodustati 9. septembril 1850 California.

Linnaõigused sai Los Angeles aastal 1835.

Los Angelesse jõudis raudtee 1876. Naftat avastati sealkandis 1892 ja 1923. aastaks oli Los Angelesest saanud USA suurim naftatootja: seal toodeti veerand maailma naftast.

Rahvastik

Vaade kesklinnale

Los Angeleses elas 2009. aastal 3 831 868 inimest. Los Angeles on New Yorgi järel USA suuruselt teine linn.

Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast.. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu (2006–2008):

• saksa 4,5% (170 483)
• iiri 3,9% (146 658)
• inglise 3,5% (129 684)
• itaalia 2,8% (100 145)
• vene 2,6% (98,737)
• poola 1,6% (59,774)
• prantsuse 1,2% (45,127)
• šoti 0,8% (28,931)
• rootsi 0,6% (23,227)
• šoti-iiri 0,6% (22,651)

Majandus

Los Angelese majandust juhivad rahvusvaheline kaubandus, meelelahutus, lennundus, tehnoloogia, nafta, mood, rõivad ja turism.

2008. aastal oli Los Angelese SKP 792 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas kolmandal ja USA-s teisel kohal.

Los Angelese panoraamvaade

Sport

Los Angeles on korraldanud kahed olümpiamängud: 1932. ja 1984. aastal.

Linnas tegutsevad korvpalliklubid Los Angeles Lakers ja Los Angeles Clippers ning jäähokiklubi Los Angeles Kings.

Vaata ka

• Los Angelese Eesti Täienduskool
• U.S. Bank Tower
• Staples Center
• Los Angeles Memorial Coliseum

Kirjandus

• Olev Remsu, "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008

Välislingid

• Los Angelese sait