1910

Aasta

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1906 | 1907 | 1908 | 1909 | 1910 | 1911 | 1912 | 1913 | 1914 | ► | ►►

1910. aasta (MCMX) oli 20. sajandi 10. aasta.

Sündmused Eestis

9. jaanuar (vkj 27. detsember) – Moskvas asutati Ülevenemaaline Eesti Põllutööametnikkude Selts^[1].
Jaanuaris ilmus Gustav Suitsu eestvõttel asutatud ajakirja Noor-Eesti esimene vihik^[1].

17. veebruar (ukj) – toimuseid esimesed Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Meeste distantsid olid 500 ja 5000 m ning naistel 500 m. Meestest võitisArtur Kukk, naistest Emma Uhl^[2].
26. veebruar (vkj 13. veebruar) – hakkas ilmuma ajaleht Tallinna Teataja^[1].

9.–10. aprill (vkj 27.–28. märts) – Peterburi Jaani kirikus toimus I eesti asunduste hariduskoosolek^[1].

3. mai (ukj) – ajalehes Virulane ilmus teadaolevalt Eesti esimene jalgpallireportaaž^[2].

25.–27. juuni (vkj 12.–14. juuni) – Tallinnas toimus VII üldlaulupidu^[1].

28. juuli (ukj) – Pirital toimusid mitmevõistlused, mille raames peeti esimene aerutamisvõistlus Eestis^[2].

1. august (ukj) – Pirital toimusid Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused^[2].
14. august – Riia Looduseuurijate Ühingu ja Kihelkonna kirikumõisa vahel sõlmiti rendileping, mille tagajärjel Vaika saared liideti Kuusnõmme bioloogiajaamaga – alguse sai esimene eesti merelindude kaitseala. Kaitseala määramisel oli tähtis roll Artur Toomi kihutustööl.

8. september (ukj) – asutati Tallinna Jahtklubi^[2].

12. oktoober (vkj 29. september) – Tallinnas Heinaturul (praegune Vabaduse väljak) avati Peeter I mälestusmärk^[1].
Novembris hakkas tegutsema Eestimaa Põllumeeste Keskselts^[1].
Detsembris võitis Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste maadlusvõistlused Hamburgis^[1].

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

...

Märts

28. märts – Henri Fabre sooritas Marseilles esimesed lennud vesilennukiga.

Aprill

...

Mai

...

Juuni

...

Juuli

17. juuli (vkj 4. juuli) – keiser Nikolai II avas Liivimaa Venemaaga liitmise 200. aastapäeva pidustuste osana Peeter I ausamba Riias

August

...

September

...

Oktoober

...

November

...

Detsember

...

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1910

5. jaanuar – Jack Lovelock, Uus-Meremaa kergejõustiklane
11. jaanuar – Níkos Kavvadías, kreeka kirjanik
23. jaanuar – Mary Haas, ameerika keeleteadlane
12. veebruar – Gunnar Höckert, Soome jooksja
8. märts – Radu Tudoran, rumeenia kirjanik
23. märts – Akira Kurosawa, jaapani filmirežissöör
24. mai – Nils-Eric Fougstedt, soome helilooja ja dirigent
29. juuli – Helend Peep, eesti ooperilaulja ja draamanäitleja
25. august – Dorothea Tanning, USA kunstnik, skulptor ja kirjanik
18. september – Bernard Kangro, eesti kirjanik
28. september – Ciril Kosmač, sloveeni kirjanik
19. november – Ahto Haabjärv, eesti laulja
21. november – Roman Treuman, eesti maalikunstnik
23. detsember – Paul Krigul, eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1910

21. märts – Félix Nadar, prantsuse fotograaf ja ajakirjanik
14. aprill – Mihhail Vrubel, vene maalikunstnik
21. aprill – Mark Twain, ameerika kirjanik
6. mai – Edward VII, Suurbritannia kuningas
13. august – Florence Nightingale, õenduse rajaja
23. oktoober – Chulalongkorn, Tai kuningas
20. november – Lev Tolstoi, vene kirjanik

Nobeli auhinnad

füüsika – Johannes Diderik van der Waals
keemia – Otto Wallach
meditsiin – Albrecht Kossel
kirjandus – Paul Johann Ludwig von Heyse
rahu – Bureau International Permanent de la Paix (Bern)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 175
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1910&oldid=5272168"