Bernard Kangro

eesti kirjanik

Bernard Kangro (ka Bernhard; 18. september 1910 Oe küla, Võrumaa25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik.

Bernard Kangro
Bernard Kangro, Tartu. 1937.jpg
Sündinud 18. september 1910
Oe küla, Võrumaa, Eesti
Surnud 25. märts 1994
Lund, Rootsi
Rahvus eestlane
Amet luuletaja, kirjanik, ajakirjanik

EluluguRedigeeri

Bernard Kangro sündis Oe külas Vana-Antsla vallas Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas.[viide?]

Ta õppis Kiltre algkoolis (19191922), Antsla kõrgemas algkoolis (1922–1924) ja Valga Poeglaste Gümnaasiumis (1924–1929). Lõpetas Tartu Ülikooli (1929–1938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude.[viide?]

Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi.[viide?]

Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega Eesti sõna (1942), Puhkus ja elurõõm (1943), Kodukolle (1945) ja Stockholms-Tidningen (1946).[viide?]

Bernard Kangro oli EYS Veljesto veli ning alates 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.[viide?]

LoomingRedigeeri

Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.[viide?]

Tähelepanu väärivad ka Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983).

PseudonüümidRedigeeri

Bernard Kangro kasutas pseudonüüme Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler.[viide?]

TeosedRedigeeri

LuulekogudRedigeeri

  • "Sonetid" (1935)
  • "Vanad majad" (1937)
  • "Reheahi" (1939)
  • "Põlenud puu" (1945)
  • "Pühapäev" (1946)
  • "Seitsmes öö" (1947)
  • "Tulease" (1949)
  • "Veebruar" (1951)
  • "Eikellegi maa" (1952)
  • "Suvihari" (1955)
  • "September" (1964)
  • "Varjumaa" (1966)
  • "Allikad silla juures" (1972)
  • "Hingetuisk. Jääminek" (1988)

ValikkogudRedigeeri

  • "Ajatu mälestus" (1960)
  • "Minu nägu" (1970)
  • "Kogutud luuletused" (1991)
  • "Kojukutsuv hääl" (2000)

RomaanidRedigeeri

  • "Igatsetud maa" (1949)
  • "Kuma taevarannal" (1950)
  • "Peipsi" (1954)
  • "Taeva võtmed" (1956)
  • "Sinine värav" (1957)
  • "Jäälätted" (1958)
  • "Emajõgi" (1961)
  • "Tartu" (1962)
  • "Kivisild" (1963)
  • "Must raamat" (1965)
  • "Keeristuli" (1969)
  • "Joonatan, kadunud veli" (1971)
  • "Öö astmes x" (1973)
  • "Puu saarel on alles" (1973)
  • "Kuus päeva" (1980)
  • "Seitsmes päev" (1984)

Esseistika ja mälestusedRedigeeri

  • "Arbujad" (1981)
  • "Kipitai" (1992)
  • "Härjanädalate aegu" (1994)
  • "Üks sündmusteta suvi" (1998)

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema ja Maria Kangro tütar oli Eeva Merike Kangro-Pennar ja poeg on Andrus-Jaan Kangro.[viide?]

ViitedRedigeeri

  1. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

KirjandusRedigeeri

ArtiklidRedigeeri

VälislingidRedigeeri