Bernard Kangro

eesti kirjanik

Bernard Kangro (ka Bernhard; 18. september 1910 Oe küla, Võrumaa25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik.

Bernard Kangro
Sündinud 18. september 1910
Oe küla, Võrumaa
Surnud 25. märts 1994
Lund, Rootsi
Rahvus eestlane
Elukutse luuletaja, kirjanik, ajakirjanik

Elulugu muuda

Bernard Kangro sündis Oe külas Vana-Antsla vallas Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas.[viide?]

Ta õppis Kiltre algkoolis (1919–1922), Antsla kõrgemas algkoolis (1922–1924) ja Valga Poeglaste Gümnaasiumis (1924–1929). Lõpetas Tartu Ülikooli (1929–1938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude.[viide?]

Aastatel 1943–1944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi.[viide?]

Aastatel 1950–1994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega Eesti sõna (1942), Puhkus ja elurõõm (1943), Kodukolle (1945) ja Stockholms-Tidningen (1946).[viide?]

Bernard Kangro oli EYS Veljesto veli ning alates 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.[viide?]

Looming muuda

Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.[viide?]

Tähelepanu väärivad ka Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983).

Pseudonüümid muuda

Bernard Kangro kasutas pseudonüüme Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler.[viide?]

Teosed muuda

Luulekogud muuda

  • "Sonetid" (1935)
  • "Vanad majad" (1937)
  • "Reheahi" (1939)
  • "Põlenud puu" (1945)
  • "Pühapäev" (1946)
  • "Seitsmes öö" (1947)
  • "Tulease" (1949)
  • "Veebruar" (1951)
  • "Eikellegi maa" (1952)
  • "Suvihari" (1955)
  • "September" (1964)
  • "Varjumaa" (1966)
  • "Allikad silla juures" (1972)
  • "Hingetuisk. Jääminek" (1988)

Valikkogud muuda

  • "Ajatu mälestus" (1960)
  • "Minu nägu" (1970)
  • "Kogutud luuletused" (1991)
  • "Kojukutsuv hääl" (2000)

Romaanid muuda

  • "Igatsetud maa" (1949)
  • "Kuma taevarannal" (1950)
  • "Peipsi" (1954)
  • "Taeva võtmed" (1956)
  • "Sinine värav" (1957)
  • "Jäälätted" (1958)
  • "Emajõgi" (1961)
  • "Tartu" (1962)
  • "Kivisild" (1963)
  • "Must raamat" (1965)
  • "Keeristuli" (1969)
  • "Joonatan, kadunud veli" (1971)
  • "Öö astmes x" (1973)
  • "Puu saarel on alles" (1973)
  • "Kuus päeva" (1980)
  • "Seitsmes päev" (1984)

Esseistika ja mälestused muuda

  • "Arbujad" (1981)
  • "Kipitai" (1992)
  • "Härjanädalate aegu" (1994)
  • "Üks sündmusteta suvi" (1998)

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema ja Maria Kangro tütar oli Eeva Merike Kangro-Pennar ja poeg on Andrus-Jaan Kangro.[viide?]

Viited muuda

  1. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda