Toomas Liiv

eesti luuletaja ja kirjanduskriitik
 See artikkel räägib luuletajast ja kriitikust; ajakirjaniku ja kurjategija kohta vaata artiklit Toomas Meola (endise nimega Toomas H. Liiv).

Toomas Liiv (30. detsember 1946 Tallinn20. detsember 2009 Tallinn) oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik.

Hariduskäik ja töö Redigeeri

Ta lõpetas 1965. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina.

Ta töötas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktorina ning Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja ja kirjandusprofessorina, õpetades mitmeid Eesti luuletajaid ja kirjandustegelasi (nt Jaak Urmet, Jürgen Rooste, Jana Lepik, Ivar Sild, Sirly Hiiemäe, Aarne Ruben). 1990ndail tema käe all õppinuist võrsus kirjandusrühmitus Tallinna Noored Tegijad. Teadlasena uuris ta peamiselt eesti novelli 20. sajandil (1920ndail ja 1930ndail).

Kirjanduslik tegevus Redigeeri

Kirjanduses debüteeris Liiv 1965 proosapalaga "Jõe ääres", luuletajana äratas tähelepanu tema tsükkel "Kase põlemine" luulekogus "Närvitrükk" (koos Jüri Üdi, Johnny B. Isotamme ja Joel Sangaga 1971). Liivi esikkogust "Kurbus vikerkaarest" on üks tuntumaid luuletus "Luigele kes tappis tanki".

"Eesti kirjanike leksikon" nimetab Liivi 1970. aastate silmapaistvamate luuletajate seas kõrvuti Viivi Luige ja Juhan Viidinguga.[1] Kalev Kesküla sõnul oli ta "romantilise eneseiroonia kehastus eesti luules", kes dekonstrueeris poeesiat; aastatega kasvas tema luules iroonia osakaal.[viide?] Vormilt iseloomustab Kesküla tema luulet kui "proosarütmis lausetega värssideks murtud tihedat poeetilist teksti".[viide?] Nekroloogis tituleerib Elo Lindsalu Liivi Eesti Baudelaire'iks. Liiv oli ka üks Eesti viljakamaid kirjanduskriitikuid.

Aastal 1981 võeti ta vastu Eesti Kirjanike Liitu, ta oli ka Wellesto liige.

Teoseid Redigeeri

Luulekogud, valimikud Redigeeri

Kogumikud Redigeeri

  • "Proosast". Tallinn: Virgela, 1997
  • "Toomas Liiv. Tekst teeb oma töö: arvustusi, esseid ja artikleid 1976-2009." Koostanud Elo Lindsalu, toimetanud Ülle Kurs ja Elo Lindsalu; järelsõnad: Maie Kalda, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012

Kuuldemängud Redigeeri

  • "Pesukaru ja kummaline poiss". 1970
  • "Härrasmehed". 1980

Artikleid Redigeeri

Tunnustus Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. Eesti kirjanike leksikon. Koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000. Lk 292
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3647

Kirjandus Redigeeri

Välislingid Redigeeri