Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo (sündinud 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.

Hariduskäik muuda

Ta lõpetas 1985. aastal Tallinna 32. Keskkooli ja 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keel ja kirjanduse eriala cum laude. Täiendanud end Greifswaldi (DAAD-stipendium, 1992-93), Viini (Herderi-stipendium, 1995-96) ja Tampere ülikoolis (1997-98) kirjandusteaduse alal. Kaitses 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldas 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud teose "Gailit ja Nipernaadi". Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2005. Akadeemiliselt on ta korporatsioon Sakala liige.

Töökäik muuda

Aastatel 1991–2000 oli J. Vaiksoo Tallinna ülikooli eesti kirjanduse õppetooli õppejõud ning tegeles eesti kirjanduse ajaloo ja retseptsiooni uurimisega, 1993–1995 oli ta Tallinna Reaalkooli õpetaja, 2000–2005 Rocca al Mare Kooli humanitaarainete õppetooli juhataja ja emakeeleõpetaja, 2012–2015 samas koolis kultuuri õppetooli juhataja. Töötanud 2008–2012 ajakirja Keel ja Kirjandus kirjandusteaduse toimetajana. Aastast 2015 ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja.

Looming muuda

Kirjandusteadus muuda

Mika Keränen, Jaanus Vaiksoo ja Peeter Helme Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012

Tema valdkond kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja saksakeelse kirjanduse vastu.

Vaiksoo on avaldanud rohkelt kirjandusteaduslikku publitsistikat, sh mahukaid järelsõnu eesti romaanidele ("Toomas Nipernaadi", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Mäeküla piimamees") ja germanofiilina saksakeelsete kirjanike (näiteks Ernst Jandl) loomingut populariseerivaid ülevaateid.

"Gailit ja Nipernaadi" (1995)

Lastekirjandus muuda

Alates 2000. aastast, mil ilmus Vaiksoo esimene lasteraamat "Neli hommikut ja üks õhtu", on ta avaldanud lastele üle kahekümne jutu- ja luuleraamatu ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate lastekirjanike hulka. Tema lasteloomingule on omane seikluslikkus, huumor ja looduslähedane elukujutus.

"Neli hommikut ja üks õhtu" (2000)
"Soovaimu lood" (2003)
"Kellassepaproua" (2003, luuletused)
"Jaagupi esimene koolisügis" (2005)
"Lumemöll" (2005)
"Nukuraamat (2005, koos Mai Seinaga)
"Onu Heino eksis ära" (2007, luuletused)
"Nõiutud pulmarong" (2007)
"Eesti lipu värviraamat" (2008)
"Saladuslikud seiklused Toompeal" (2010)
"Onu Heino väike pere" (2011, luuletused)
"Supipotikarneval" (2012)
"Jõulutaadi ootel" (2012)
"Teeme teatrit!" (2012)
"Lugu lõhnavast leivast" (2012)
"Kolm sügist" (2017, luuletused)
"Laul Eestimaast" (2017)
"Miku ja Mirjami kuus kummalist kohtumist" (2018)
"King nr 39" (2019)
"King nr 40" (2020)
"King nr 41" (2022)

Lisaks lasteraamatutele on Jaanus Vaiksoo kirjutanud aabitsa (koos Sirje Toomlaga), stsenaariumi ETV lastesaatele „Saame kokku Tomi juures” 2006–2011 (koos Wimbergiga) ja telefilmile „Jaagupi jõulud“ (2005) ning libreto Estonia poistekoori seiklusooperile „Kastanid tulest“ (2017). Mitmeid Jaanus Vaiksoo luuletusi on viisistanud Andres Lemba. 2019. aasta üldlaulupeol kõlas nende ühisloominguna laul „Vanaisa“ poiste- ja meeskooride esituses. Avaldanud humoristliku epigrammikogu "Loode-Eesti regionaalhaigla elulood" (2018, kunstnik Jüri Mildeberg).

Tõlkeid muuda

Ta on eesti keelde tõlkinud mh Leo Perutzi romaanid "Turlupin" ja "Rootsi ratsanik" ning Ernst Jandli luuletusi (ilmunud ajakirjades Vikerkaar 1999, nr 5–6, ja Looming 2002, nr 11).

"Turlupin" (Leo Perutz, 1998)
"Rootsi ratsanik" (Leo Perutz, 2002)
"Lugu väikesest mutist, kes tahtis teada, kes lasi talle pähe" (Werner Holzwarth, 2007, lastele)

Kogumikud, antoloogiad muuda

"Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" (Ajakirjade Kirjastus, 2005)
"Suur valmiraamat" (Avita, 2006)
"Suurtelt väikestele" (Ajakirjade kirjastus, 2006, luuletused)

Koostaja muuda

"Visnapuu armastusest" (Tänapäev, 2003, luulevalimik)

Artikleid muuda

"Patriotismist ja sõjakirjandusest", Õpetajate Leht, 11. detsember 1998
"Kristiina Kass ja tema viis tarka kassi", Eesti Päevaleht, 1. aprill 2005

Tunnustus muuda

2003 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Kellassepaproua", kunstnik Anu Kalm)
2004 Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" äramärgitud töö ("Talvine koolitee")
2005 Aasta Rosin (kogumik "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", autorid Karl-Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte ja Peep Pedmanson; pildid: Jüri Mildeberg)
2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent („Lumemöll“)
2006 Best European Schoolbooks, pronksauhind („Aabits“)
2007 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent ("Onu Heino eksis ära")
2012 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Supipotikarneval”)
2012 Hea lasteraamat ("Supipotikarneval")
2015 Ajakirja Täheke ja Riigikantselei luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“ põhiauhind (luuletus „Põhjatuulemaal“)
2017 Hea lasteraamat ("Kolm sügist")
2017 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent ("Laul Eestimaast")
2018 Tartu lastekirjanduse auhinna nominent ("Kolm sügist")
2019 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („King nr 39“)
2019 Hea lasteraamat ("King nr 39")
2019 Tartu lastekirjanduse auhinna nominent ("King nr 39")
2020 The White Ravens ("King nr 39)

Välislingid muuda

Jaanus Vaiksoo Eesti Teadusinfosüsteemis
"Jaanus Vaiksoo lasteluuletusest sai Eesti sünnipäevaks koorilaul"
Anu Mõttus, "Jaanus Vaiksoo – õppejõust õpetajaks", Õpetajate Leht, 2. veebruar 2001
Karl Martin Sinijärv, "Kohvik, kosmos, jänkiländ", Sirp, 14. november 2003
Tiina Tuvi, "Tänavuse K.E. Söödi nimelise lasteluule auhinna sai Jaanus Vaiksoo", Kodu Uudised (Luunja valla infoleht), juuni 2004
Jaak Urmet, "Jaanus Vaiksoo: eriti poisid vajavad põnevaid lugusid", Eesti Päevaleht, 20. mai 2005
"Külas on Jaanus Vaiksoo, 13. märtsil 2007. a", Pärnu Keskraamatukogu galerii (pildid)