Vikipeedia

Peeter I ausammas Tallinnas

Peeter I ausammas Tallinnas oli 1910. aastal Tallinna vallutamise 200. aastapäeva puhul Peetri platsile (nüüdne Vabaduse väljak) Venemaa keisri Peeter I mälestuseks püstitatud mälestusmärk.

Peeter Suure ausammas, 1910
Peeter Suure ausammas Peetri platsil

Ausamba rajamine muuda

Algatamine muuda

Ausammas rajati Eestimaa rüütelkonna eestvõtmisel.[1] Ausamba rajamiseks moodustati keiser Nikolai II korraldusel Tallinnas 1908. aastal Peeter I ausamba püstitamise komitee.[2] Komiteed juhtis Eestimaa kuberner; liikmed olid Eestimaa asekuberner, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa kroonupalati, kohalike mõisnike, Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna börsikomitee esindajad, 23. jalaväediviisi ülem Tallinnas ning Anija vallavanem.[2]

Rahastamine muuda

Annetusi ausamba rajamiseks asuti koguma 1908. aastal. Ausamba ehitusmaksumus oli 95 930 rubla.[3] Sellest 25 000 rubla annetas Tallinna linn, 10 000 rubla Eestimaa rüütelkond ning ülejäänud raha tuli üle kogu Venemaa keisririigi kogutud annetustest. Lisaks spondeeris Eestimaa rüütelkond monumendi kavandikonkurssi 3000 rublaga.[1]

Tellimine muuda

Ausamba ehituskomitee tellis monumendi kavandi kuuelt tuntud kujurilt, kelle vahel korraldati kinnine konkurss. Konkursil osalesid V. A. Beklemišev, Robert Bach, A. L. Ober, B. V. Eduards, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Konkursi võitjaks tunnistati Robert Bachi kavand, kuid keisri käsul anti tellimus hoopis kujur Leopold Adolf Bernstammile.[4][1] Kuju valati Pariisis.

Asukoha valimine muuda

Kaarli kiriku platsi, Raekoja-esise, Kadrioru ning Heinaturu hulgast valis komitee ausamba asukohaks Heinaturu.[5] Ausammas püstitati Kaarli puiestee sihi ja Harju tänava sihi ristumiskohta, näoga vanalinna suunas, pea kergelt paremale pööratud. Peeter Suurt kujutati Preobraženije polgu kaardiväelase vormis, pikksilm paremas ja kaart vasakus käes. Seoses ausamba püstitamisega sillutati Heinaturg munakividega ning nimetati Peetri platsiks.

Avamine muuda

Ausammas avati Tallinna ja Eestimaa Vene keisririigiga ühendamise 200. aastapäeva pidustuste osana 12. oktoobril (vkj 29. septembril) 1910. Keisrikoja esindajana osales avamisel suurvürst Konstantin Konstantinovitš.[1]

Ausamba teisaldamine muuda

 
Peeter Suure ausamba eemaldamine, 1922

Esimest korda arutati ausamba teisaldamist tõsisemalt 1920. aastal, kuid oma istungil 11. juunil 1920 jõudis Tallinna linnavalitsus otsusele, et kuju ei ole mõtet teisaldada enne, kui on selgunud, millega tekkiv tühimik väljakul täita.[6]

Vahepeal tagaplaanile vajunud teisaldamise plaan kerkis uuesti päevakorda jaanuaris 1922, kui Tööerakonna ajaleht Vaba Maa algatas kampaania ausamba teisaldamiseks. Väidetavalt olid aluseks toimetusele laekunud lugejakirjad, kus nõuti nii linnapilti riivavate väikeste õigeusu kabelite, Aleksander Nevski katedraali ja Peeter I ausamba mahavõtmist.[7]

Tallinna linnavalitsus arutas küsimust uuesti 21. veebruaril 1922, mil neile laekus kolme allkirjaga märgukiri, kus ähvardati linnavõimude passiivsuse korral ausammas veel enne Vabariigi aastapäeva omaalgatuslikult maha võtta ja Toompeale Eestimaa Provintsiaalmuuseumisse toimetada. Vaatamata ähvardustele jäi linnavalitsus kindlaks oma 1920. aasta otsusele ja keeldus kuju teisaldamast enne, kui on kokku lepitud, millega see asendatakse.[8] Rühm kodanikke üritaski kuju 23. veebruari öösel omaalgatuslikult maha võtta, kuid politseil õnnestus nende plaan nurjata.[9]

Kompromisslahendusena oli linnavolikogu oma 22. veebruari 1922 istungil nimetanud siiski ümber väljaku, kus kuju asus. Seni Heinaturu ja Peetri platsi nime all tuntud väljakust sai nüüd Vabaduse plats.[10]

Linnavõimude suutmatuse tõttu kuju teisaldamist korraldada, sekkus protsessi Vabariigi Valitsus ja lõpuks sai kuju teisaldamise aluseks siseministri korraldus.

 
Vaade Vabaduse väljakule 1920. aastatel, Peeter Suure ausamba kunagisel asukohal asub lilleklump

Reaalselt alustati töid ausamba teisaldamiseks 28. aprillil 1922. Töid tehti peamiselt öösel, et hoida eemale uudishimulikke ja mitte takistada trammide liikumist.[11] Lõplikult võeti kuju maha ööl vastu 30. aprilli 1922 ja toimetati Peeter I majamuuseumi taha Kadriorgu. Lammutamisel tekkinud praht ja muud lammutusjäljed said koristatud 1. mai hommikuks.[12]

Ausamba edasine saatus muuda

 
Büstiks lõigatud monument Kadriorus 1930. aastatel

1925. aastal lõigati Peeter I ausammas tükkideks, alumine osa läks sulatamisele. Sellest olevat valmistatud metallraha, kuid arvatavasti on tegu legendidega.[13][14]

Kujust säilitati büst, mis paigutati 1935. aastal kivist alusele Peeter I majamuuseumi juurde. 1938. aastal lõigati büst veel lühemaks ja paigutati Kadrioru lossi lähedale mäenõlvakule.[15] Värvilise metalli kogumise aktsiooni ajal 1942. aastal annetas Tallinna ehitusvalitsuse aiandusosakond 865 kg värvilist metalli, sealhulgas Peeter I ja Jenoveva kujud Kadriorust.

Kujutamine kunstis muuda

1986. aastal ehitati Tallinna, toonasele Võidu väljakule, Kaljo Kiisa mängufilmi “Saja aasta pärast mais” tarbeks Peeter I monumendi butafoorne koopia. Kui aastatel 2008–2009 ehitati ümber Vabaduse väljakut, siis paljastus linnavalitsuse hoone ees monumendi vundament.

Pildid muuda

  •  
    Peeter I kuju avamine 1910. aastal
  •  
    Peeter Suure ausammas Tallinnas Peetri platsil 1911. aasta
  •  
    Eesti Vabariigi väljakuulutamise I aastapäev 24. veebruaril 1919 Peetri platsil
  •  
    Ausamba asukohale rajatud lilleklump 1930.-tel
  •  
    Peeter I burafooria Võidu väljakul 1986. aastal

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Bradley D. Woodworth, Mitmetähenduslik mälestusmärk: Peeter Suure naasmine Tallinna 1910. aastal, Tuna, 2010, nr 3
  2. ↑ 2,0 2,1 Peeter I ausamba püstitamise komitee Tallinnas – 3812 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 26.11.2015)
  3. ↑ Kodumaalt, Saarlane, nr. 75, 19. oktoober (vkj 6. oktoober) 1910
  4. ↑ Weizenbergi sugemeid Peeter I monumendis, Päewaleht, nr. 204, 26. juuli 1935
  5. ↑ Kohalik elu, Päewaleht, nr. 58, 25. märts (vkj 12. märts) 1909
  6. ↑ Peetri ausammas jääb esialgu oma kohale. – Tallinna Teataja, 22.02.1922, nr 44, lk 5.
  7. ↑ Kapitaal Tallinnas olevate Vene kujude putkate koristamiseks. – Vaba Maa, 30.01.1922, nr 24, lk 6.
  8. ↑ Peetri ausamba äraviimise asjus. – Päevaleht, 22.02.1922, nr 44, lk 5.
  9. ↑ Katse Peetri kuju öösel salaja maha võtta. – Päevaleht, 24.02.1922, nr 46, lk 5.; Täna öösel katset tehtud Peetri kuju ära koristada. – Tallinna Teataja, 23.02.1922, nr 45, lk 5.
  10. ↑ Tallinna linnavolikogu erakorraline koosolek 22. veebr. k.a. – Tallinna Teataja, 23.02.1922, nr 45, lk 3.
  11. ↑ Peetri viimased tunnid. – Tallinna Teataja, 29.04.1922, nr 95, lk 5.
  12. ↑ Peetri lahkumine Vabadusplatsilt. – Vaba Maa, 02.05.1922, nr 99, lk 7.
  13. ↑ "Peetri kuju ei kasutata rahade-löömiseks". Kaja nr 27, 29. jaanuar 1925. Lk 3
  14. ↑ "Pool tundi riigirahapajas. Kui palju ja kuidas valmistatakse metallraha. Peeter Suurest ei ole raha löödud". Päevaleht nr 293, 28. oktoober 1926. Lk 5
  15. ↑ Peeter Suure ausamba lugu Peeter I Majamuuseumi veebilehel (vaadatud 13.02.2012)

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peeter_I_ausammas_Tallinnas&oldid=6595146"