Kuusnõmme bioloogiajaam
Kuusnõmme bioloogiajaam oli loodusteaduslik ja õppeotstarbeline väliuurimiskeskus Lääne-Saaremaal.
Ajalugu
muuda1921. aasta sügisel võttis Tartu Ülikooli valitsus vastu otsuse Kuusnõmme bioloogiajaama asutamiseks ja Vaika looduskaitseala taastamiseks. Kuusnõmme mõisa hooned anti ülikoolile üle 1922. aastal, samal aastal alustas Kuusnõmme bioloogiajaam prof. Johannes Piiperi juhtimisel ka tööd. Alates 1926. aastast toimus Kuusnõmmel igal suvel bioloogiaüliõpilaste õppepraktika. Kuusnõmme bioloogiajaamas töötasid prof. Johannes Piiperi juhendamisel ja peagi abilistena mitmed hilisemad eesti loodusteaduste korüfeed: Juhan Aul, Hans Kauri, Harald Haberman, Johannes Lepiksaar, Kaarel Leius, Edvin Reinvaldt, Karl Eichwald, Elmar Lepik, Teodor Lippmaa, Andres Mathiesen, Armin Luha jt, aga ka Johannes Piiper noorem. Lisaks üliõpilaste õppepraktikale tehti Kuusnõmmel rohkesti ornitoloogilisi, entomoloogilisi, terioloogilisi, botaanilisi ja muud liiki töid.
Väga intensiivne ja tulemusterohke elu jätkus Kuusnõmme bioloogiajaamas kuni 1941. aastani. Pärast sõda oli jaama hoone kasutusel mitmel muul otstarbel. Kuid mõnikord kasutati seda veel ka bioloogiaüliõpilaste praktikabaasina, viimati 1984. aastal prof. Viktor Masingu juhendatud botaanikapraktikal. Eesti bioloogia ajaloos suurt tähendust omanud vastrestaureeritud hoone hävis tulekahjus 1984. aasta sügisel.
Kirjandus
muuda- Talvi, Tõnu. 2015. Tartu Ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaam. (Estonia maritima 10.)