Noor-Eesti

See artikkel on kirjanduslikust rühmitusest; selle rühmituse ajakirja kohta vaata Noor-Eesti (ajakiri); kirjastuse kohta vaata Noor-Eesti (kirjastus)

Noor-Eesti oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena.

Rühmitus Noor-Eesti sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring Eesti Ühisus, mille nimi muutus, kui rühmituse poolt välja antud albumite senine nimi "Kiired" asendati "Noor-Eestiga".

1905. aastal ilmus esimene "Noor-Eesti" album ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastööd tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.

Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku:

kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga);
esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi);
hilisperiood (loomingus avaldub modernism).

Noor-Eesti rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni.

Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ning hoolitsesid haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest majanduslikult.

Rühmituse Noor-Eesti tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus Noor-Eesti.

Tähtsus

Noor-Eesti elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu;
tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;
viis kirjanduskriitika paremale tasemele;
tõstis raamatukujunduse taset;
elavdas kunstielu;
arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;
tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi;
sellest kasvas välja rühmitus Siuru;
rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik;
nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest.

Kirjandus

Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid. Koostanud ja toimetanud Elo Lindsalu. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2006.

Välislingid

Noor-Eesti 1908–1915
Noor-Eesti väljaanded ja tutvustus
Noorte püüded., Noor-Eesti I, 1905
Bernhard Linde, Eesti intelligents., Noor-Eesti V, 1915
Peeter Ruubel, Noor-Eesti ja poliitika., „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
Friedebert Tuglas, Noor-Eesti 1903—1905., „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
Johannes Semper, Noor-Eesti ja kunst, „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
Juhan Vilms, Noor-Eesti ja teadus, „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″
Friedebert Tuglas, Noor-Eesti algajult, Looming 1933, nr. 9
Juhan Luiga, Noor-Suomi-Eesti., kogumik "Päevamured", II osa, 1934