Vikipeedia

Konrad Mägi

Eesti kunstnik

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 – 15. august 1925) oli üks esimesi modernistlikke maalikunstnikke Eestis ja Põhjamaades. Tema looming keskendus nägemuslikele maastikumaalidele. Kuigi tema loomeaeg kestis vaid 16 aastat, jõudis ta selle ajaga luua hinnanguliselt umbes 400 maali.[1]

Konrad Mägi
Konrad Mägi (1914)
Sündinud 1. november 1878
Hellenurme mõis, Eesti
Surnud 15. august 1925 (46-aastaselt)
Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Tegevusala maal, joonistamine
Kunstivool ekspressionism
Tuntud teoseid "Madonna" (1923–1924)

Mäe töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka rahvusvaheliselt. Näiteks olid tema teosed 2017. aastal Rooma Galleria Nazionale d'Arte Modernas, 2018. aastal Pariisi Orsay muuseumi näitusel Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis, 2021. aastal Espoo EMMA muuseumis ning 2022. aastal Lillehammeri kunstimuuseumis.[2]

Konrad Mägi loomingut iseloomustab jõuline ja impulsiivne värvikasutus ning panteistlik looduskäsitlus, mis muudavad ta eriliseks 20. sajandi esimese poole Euroopa modernismi kontekstis. Ta töötas mitmel pool Euroopas – Taanis, Norras, Prantsusmaal, Saaremaal, Lõuna-Eestis ja Itaalias. Tema loomingut saab jagada perioodideks vastavalt neile paikadele.

1920. ja 1930. aastatel mõjutas Mägi kunst märkimisväärselt Eesti maalikunsti. Kuid Teise maailmasõja ajal sattus tema looming hukkamõistu alla – tema teoseid eemaldati näitustelt ning osa kirjavahetust ja töid hävitati. Mägi looming oli keelatud kuni 1950. aastate teise pooleni. Pärast poliitilise olukorra leevenemist alustati tema loomingu taasavastamisega, mida tähistasid mitmed retrospektiivnäitused.[2]

Ehkki Mägi elas suurema osa elust linnas, keskendus tema looming peamiselt maastikuvaadetele. Tema maalitud maastikud on inimtühjad ja pakuvad vaatajale irratsionaalseid, müstilisi, metafüüsilisi ning religioosseid kogemusi. Mägi loomingut inspireerisid eksistentsiaalsed pinged ja igatsus teistsuguste võimalike maailmade järele.

Nooruses osales ta aktiivselt revolutsioonilises tegevuses, kuid loobus hiljem poliitikast täielikult, keskendudes vaid kunstile. Ta on öelnud: "Õnn ei ole meie jaoks, vaeste maa poegade jaoks. Meie jaoks on kunst ainus pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese loomingus, võib leida rahu."

Lisaks maastikumaalidele lõi Mägi ka portreesid ja natüürmorte. Ta oli esimese Eesti kunstikõrgkooli Pallas esimene direktor. Mägi tervis oli kogu tema loometee vältel kehv, kuid probleemid süvenesid 1920. aastatel. Ta suri vaid 46-aastasena. Üle poole tema loomingust on tänapäevani kadunud.[2]

Elukäik

muuda

Lapsepõlv

muuda

Konrad Mägi sündis 1878. aastal Lõuna-Eestis. Tema isa, keskmiselt jõukas mõisavalitseja Andres Mägi, osales aktiivselt 19. sajandi teise poole rahvuslikus ärkamisliikumises. Kunstniku ema Leena Mägi kohta on teada väga vähe. Konrad oli pere noorim laps: tal oli neli vanemat venda ja üks vanem õde, kuid üks vanematest vendadest suri noorena.[2]

Mingil hetkel halvenes Andres Mäe vaimne tervis, mis tõi kaasa sagedase töökohtade vahetamise ja lõpuks perekonna lagunemise. Kui Konrad oli 11-aastane, kolis ta koos ema ja õega Tartusse. Lapsepõlve veetis Konrad Elva lähistel Udernas, mis oli tuntud oma suure raudteeliini ja ulatuslike põlislaanete poolest.

1890. aasta sügisel alustas Konrad õpinguid Tartus apostlik-õigeusu kiriku kolmeklassilises algkoolis, kuid katkestas need juba paari kuu pärast. Mõni aasta hiljem astus ta Tartu linnakooli, ent ka see jäi lõpetamata. Noormees asus tööle tisleriselina mööblivabrikus, ning sellest perioodist on säilinud ka mõned tema mööblikavandid.[2]

Teekond kunstini

muuda

19. sajandi lõpus oli Eestis kujutav kunst peamiselt baltisaksa ringkondade pärusmaa. Talurahvas oli kunstist enamasti võõrdunud – seda ei olnud neil ei võimalust vaadata ega luua. Samas hakkasid rahvusliku ärkamise ajastul levima mitmesugused kultuurilised tegevused, sealhulgas huvi kunsti vastu. Konrad Mägi tegeles koos sõpradega kehakultuuri, aga ka teatri, kirjanduse, filosoofia ja klassikalise muusikaga.[2]

1897. aastal asus Mägi tööle Bandelieri mööblitehasesse, kus ta tegeles keerukate rosettide ja voluutide meisterdamisega. Tehase omanikud väärtustasid toodangu kvaliteeti ja pakkusid töötajatele võimalust end kutsealaselt arendada. Nii suunati Mägi koos teiste töötajatega Rudolf von zur Mühleni joonistuskursustele, kus ta õppis nii perspektiivi kui ka tehnilist joonistamist. On tõenäoline, et just seal puutus ta esimest korda kokku maalikunstiga.

Reisid

muuda
 
"Maastik punase pilvega" (1913–1914). Eesti Kunstimuuseumi maalikogu

Peterburi

Konrad Mägi saabus Peterburi 1903. aasta jaanuaris ja asus õppima Stieglitzi kunstikoolis skulptuuri Amandus Adamsoni juhendamisel. Õpingud kulgesid edukalt ning ta tutvus seal teiste Eesti kunstnike, nagu Nikolai Triigiga. Siiski ei rahuldanud Mägi tehnitsistlik ja formaalne õhkkond koolis, mistõttu hakkas ta õppetööd järjest enam kõrvale jätma. Koolis suleti ka skulptuuriosakond, mis suunas Mägi rohkem muuseume külastama. Teda inspireerisid eelkõige Mihhail Vrubeli ja Nikolai Roerichi looming.[2]

1905. aasta revolutsiooni ajal osales Mägi aktiivselt sündmustes. Ta korraldas provokatsioone kirikutes, aitas peita revolutsionääride relvi ning tegi koostööd poliitiliste väljaannetega, luues neile satiirilisi, sümbolistlikke illustratsioone. Stieglitzi kunstikoolis osales ta õpilasstreigis ja keeldus õppimast "tagurlikus koolis", mille tõttu ta eksmatrikuleeriti. Pärast lahkumist õppis Mägi lühikest aega Jakob Goldblatti ateljees ja andis kunstitunde, kuid lahkus 1906. aasta aprillis Peterburist, et alustada uusi kunstilisi otsinguid.[2]

Ahvenamaa ja Helsing

muuda

1906. aasta suvel viibis Mägi koos sõpradega Ahvenamaal. Loominguline keskkond ja loodus avaldasid talle sügavat muljet ning inspireerisid teda esmakordselt maalima. Kuigi teadaolevalt valmis Ahvenamaal vaid üks säilinud teos, kujunes see kogemus tema kunstilise teekonna alguseks.

 
"Ahvenamaa motiiv", 1906, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon

Teadaolevalt on säilinud ainult üks Ahvenamaal valminud teos. Säilinud teoses on väga vähe jooni, mis peegeldavad hilisemat Konrad Mäe loomingut. Mäel õnnestus lõpuks järjepidevalt töötada, loodus inspireeris teda ja selline rütm – linnas elamine, looduses maalimine – jääb talle iseloomulikuks kogu eluks.

1906. aasta septembri sügisel sõitis Mägi Helsingisse, kus õppis lühikest aega Ateneumi joonistuskoolis. Ta hakkas andma eratunde Anni ja August Vesantole, kellest said tema sõbrad ja toetajad. Anni Vesanto müüs oma tubakapoes Mäe akvarelle, kuigi kunstnik suuremat tulu sellest ei saanud. Peamiselt teenis Mägi elatist rahvalaulude käsitsi ümberkirjutamisega, kuni 1907. aasta augustis kogus piisavalt raha Pariisi sõitmiseks.[2]

Pariis

muuda

Mägi esimene Pariisi periood algas 1907. aasta septembris ja kestis kuni 1908. aasta kevadeni. Ta elas algul Jaan Koorti juures, hiljem La Ruche'i kunstnike koloonias. Mägi õppis sõltumatutes akadeemiates, nagu Académie Colarossi ja Académie de la Grande Chaumière. Ta külastas aktiivselt näitusi, kuid modernistlikud teosed jätsid talle sageli segase mulje. Rahapuudus takistas teda maalimast, kuigi võimalik, et ta siiski töötas, kuid need teosed on kaduma läinud.

1908. aasta kevadel kohtus Mägi Nikolai Triigiga, kes julgustas teda suveks Norrasse sõitma.[2]

Norra

muuda

1908. aasta augustis jõudis Mägi Norrasse, kus ta hakkas tõsisemalt maalima. Norra loodus inspireeris teda looma etüüde, mille kaudu ta lihvis oma tehnilist oskust ja arendas stiili. Siiski jäi ta kaheks aastaks Norrasse, kuna rahanappus ei võimaldanud Pariisi naasta.

Tema Norras loodud teosed, mida esitati ka Eestis Noor-Eesti näitusel 1910. aastal, pälvisid kodumaal tähelepanu. Mägi maastikud sisaldavad nii realistlikke panoraamvaateid kui ka sümbolistlikke ja abstraktseid tõlgendusi.

Norra maastike seas on nii panoraamseid ja realistlikke vaateid loodusele kui ka peaaegu hallutsinasoorseid soomaastikke.

  •  
    "Norra maastik", 1908–1910, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Norra maastik (Talvemaastik)", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Norra tütarlapse portree", 1908–1910, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
  •  
    "Norra maastik männiga", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Norra maastik", 1909, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Norra maastik. Soomaastik", 1909-1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Norra maastik", 1909, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum

Tagasi Pariisis ja Saaremaal

muuda

1910. aastal aastal naasis Mägi Pariisi, kus veetis suve Normandias, jätkates maalimist. Kuigi tema teosed jõudsid Sõltumatute Salongi näitusele, süvenes kunstniku depressioon. 1912. aasta kevadel otsustas ta Pariisist lahkuda ja Eestisse tagasi pöörduda.

Eestis asus Mägi elama õe juurde Tartusse ning hakkas teenima elatist portreetellimustega. Samal ajal töötas ta ka vabade teemade kallal, eelistades eriti teisest rahvusest modelle. 1913. aastal suundus ta Saaremaale, kus halvenev tervis ja looduslik keskkond mõjutasid tema loomingut. Mäe Saaremaal loodud maalides kasutas ta väikeseid värvitäppe, mis andsid teostele pigem abstraktse kui realistliku ilme.[2]

Mägi maalis peamiselt Vilsandil, kus ta töötas kiiresti ja põhiliselt ühe koha peal. Tema pintslikiri on tihedam ja intensiivsem kui Norras, maalid koosnevad väikestest värvitäppidest, mis jätab pigem abstraktse kui realistliku mulje. See oli esimene kord, kui Eesti maastikku kujutati moodsa kunsti vahenditega. Siiani ei ole täpselt teada, mitu teost Mägi Saaremaa ainetel maalis.

  •  
    "Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
  •  
    "Saaremaa motiiv", 1913, õli lõuendil, Eesti Kunstimuusem
  •  
    "Mererand Saaremaal", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon
  •  
    "Vilsandi maastik", 1913-1914, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
  •  
    "Maastik päikesega", 1913-1914, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Saaremaa etüüd", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon
  •  
    "Merikapsad", 1913-1914, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Teel Viljandist Tartusse", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Meditatsioon", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Võrumaa maastik. Valgjärv", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Kasaritsa maastik", 1916-1917, õli lõuendil, Viljandi Muuseum

Itaalia ja hilisem looming

muuda

1921. aastal sõitis Mägi Itaaliasse, kus tema maalidesse ilmusid esmakordselt linnaarhitektuuri elemendid. Ta kujutas linnu sageli illusoorsetena, keskendudes taevale, veele ja kauguses paistvatele detailidele. Roomas ja Veneetsias maalis ta vähe konkreetseid linnamotiive, kuid tema looming peegeldas uusi visuaalseid ja emotsionaalseid impulsse, mis jäid olulisteks tema karjääri lõpuni.

  •  
    "Capri maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon
  •  
    "Napoli motiiv", 1922-1923, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Pargimotiiv fontääniga", 1922-1923, õli lõuendil, erakogu
  •  
    "Itaalia maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon

Viimased eluaastad

muuda

Pärast Tartusse naasmist jätkas Konrad Mägi õpetajatööd, juhendades natüürmortide ja maastike maalimist.

Kahjuks hakkas kunstniku tervis 1920. aastate keskpaigas jäädavalt halvenema. Talle diagnoositi elu jooksul maohaavandeid, gastriiti, reumat, tiisikust ja tuberkuloosi. 1924. aastal viibis ta Saksamaal sanatooriumis, kus suutis kahe kuu jooksul vaid paar päeva jalul olla. Aasta hiljem naasis ta Eestisse ja teda hakati ravima sisehaiguste kliinikus, kuid tema tervis halvenes jätkuvalt.

Mai lõpus viidi Mägi vaimuhaiglasse, kus ta enam ei paranenud. Ta suri vaid 46-aastaselt 15. augustil 1925 kell 13:20.

  •  
    "Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum

Portreed

muuda

Mägi lõi elu jooksul mitmeid portreesid, eriti naistest. Tema portreed valmisid sageli tellimustöödena ning kujutasid peamiselt Eesti kodanlust või sõpru. Mägi portreed on tuntud dekoratiivse stiili ja iluideaali otsimise poolest, kujutades modelle sageli suurte silmade ja kahvatu nahaga. Mägi eelistas maalida ka võõraid rahvustest ja kultuuridest inimesi, näiteks romasid, juute, poolakaid ja sakslasi.

  •  
    "Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
  •  
    "Juuditar", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Marie Reisiku portree", süsi, pastell, paber, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Naise portree", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
  •  
    "Alvine Käppa portree", 1919, Enn Kunila kunstikollektsioon

Konrad Mäe välisnäitused

muuda

Mäe teoseid on eksponeeritud mitmetes Euroopa muuseumides. Esimene rahvusvaheline näitus toimus juba 1910. aastal Oslos Blomqvisti galeriis. Pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu hakati tema teoseid taas laialdasemalt tutvustama. Näitused toimusid Roomas, Torinos, Espoos, Lillehammeris ja Kopenhaagenis ning tema töid on näidatud ka Pariisis ja Firenzes.

Kadunud ja leitud teosed

muuda

Konrad Mägi loominguline pärand on täpse suuruse osas siiani teadmatuses, kuna kunstnik ei pidanud oma elu jooksul korrapärast arvestust. Kindlalt on dokumenteeritud 290 maali, millest osa on säilinud vaid mustvalgete reproduktsioonidena. Eksperdid oletavad, et Mägi võis luua kokku umbes 400 teost. Pärast tema surma leiti korterist 88 maali, 60 akvarelli, 16 värvilist joonistust ja 242 visandit, mis annavad aimu tema loomeprotsessi ulatusest ja mitmekesisusest.[1]

Mitmed Mäe teosed on kadunud või hävinud. Huvitaval kombel oli üks hävitaja Mägi ise, kes oma elu viimastel aastatel hävitas osa oma töid ning käskis Pallase töötajatel neid lahusega puhastada. Samuti hävisid mitmed teosed Teise maailmasõja ajal, eriti 1941. aasta juuli pommitamistes Tartus. Kuigi osa Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonist jäi pommitamistest alles, said Mäe maalid sageli vigastada. Teadaolevalt võis osa tema töid hävida ka Eesti Kunstimuuseumi põlengus.

Mäe töid leidub tänapäeval üle maailma, kuid nende täpset arvu pole suudetud kokku lugeda. Paljud kadunud teosed on avastatud tänu kunstiajaloolase Maie Raitari (1944–2008) pühendunud tööle. Kahjuks on tema hoolikalt koostatud arhiiv nüüdseks samuti kadunud.

2018. aastal loodud Konrad Mägi Sihtasutus on teinud kadunud maalide otsimisest oma missiooni ning avastanud seni teadmata või vahepeal kaduma läinud teoseid. Selle tulemusena on leitud umbes 40 uut maali. Need leitud tööd said esmakordselt publiku ette näitusele „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ (13.10.2023–07.01.2024) Eesti Rahva Muuseumis. Näituse jaoks avaldati ka samanimeline kataloog, mis annab põhjaliku ülevaate Mäe uuest loomingulisest avastustest.

Konrad Mägi Sihtasutus

muuda

2018. aastal loodi Konrad Mägi Sihtasutus, mille eesmärgiks on kunstniku elu, loomingu ja pärandi avalikes huvides tutvustamine ja jäädvustamine Eestis ja välismaal. Sihtasutus on välja andnud Konrad Mägi eluloo, maalide albumi koos kommentaaridega, eluloolise graafilise romaani (autor Joonas Sildre), organiseerinud või aidanud organiseerida Mäe näituseid välismaal ja Eestis, loonud dokumentaalfilme, otsinud ja leidnud kadunud teoseid, tähistanud maastikul Mäe maalimispaiku ja nii edasi. Sihtasutuse koduleht on www.konradmagi.ee.

Sihtasutus loodi eraalgatuslikul initsiatiivil ja teeb tihedat koostööd riigiga läbi Kultuuriministeeriumi. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad ettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila (nõukogu esimees), Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja Kultuuriministeeriumi nõunik Maria-Kristiina Soomre.

Konrad Mäe kirjad

muuda

Mägi kirjad ja postkaardid sõpradele ja kaasteelistele on säilitatud Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. Osa kirjadest on taastatud ja kättesaadavad veebilehel konradmagi.ee. Kirjad annavad väärtusliku ülevaate Mäe mõtetest ja loomingulisest elust, kuigi paljud neist on säilinud ainult osaliselt.

  •  
    "Maastik majadega. Norra", 1908–1910
  •  
    "Saaremaa. Etüüd", 1914
  •  
    "Maastik roosade põldudega", 1915–1916
  •  
    "Otepää kirik", 1918–1920
  •  
    "Otepää maastik", 1918–1920
  •  
    "Veneetsia", 1922–1923
  •  
    "Capri maastik", 1922–1923
  •  
    "Itaalia maastik", 1922–1923
  •  
    "Naise portree", 1923–1924

Filmid

muuda
  • "Põhjamaine vaatenurk Konrad Mägi loomingule", režissöör Marianne Kõrver, filmi tootja: Konrad Mägi Sihtasutus, 2022.
  • "Kunst on ainuke pääsetee", režissöör Marianne Kõver, filmi tootja: Konrad Mägi Sihtasutus, 2020.
  • "Konrad Mägi", režissöör Jekaterina Abramova, filmi tootja: Konrad Mägi Sihtasutus, 2018.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 Epner, Eero (2023). Konrad Mägi. Seninägemata maalid. Konrad Mägi Sihtasutus. Lk 44-45. ISBN 9789916419793.
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Epner, Eero (2017). Konrad Mägi. Tallinn: OÜ Sperare. Lk 313. ISBN 978-9949-9965-0-6.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konrad_Mägi&oldid=6774183"