Konrad Mägi

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 – 15. august 1925) oli üks esimesi modernistlikke maalikunstnikke Eestis ja Põhjamaades, kelle loomingu keskmes on nägemuslikud maastikumaalid. Tema loomeaeg kestis vaid 16 aastat, kuid jõudis selle aja jooksul luua (hinnanguliselt) 400 maali.

Konrad Mägi
Konrad Mägi (1914)
Sündinud	1. november 1878 Hellenurme mõis, Eesti
Surnud	15. august 1925 (46-aastaselt) Tartu, Eesti
Rahvus	eestlane
Tegevusala	maal, joonistamine
Kunstivool	ekspressionism
Tuntud teoseid	"Madonna" (1923–1924)

Tema loomingu näitusi on lisaks Eestile korraldatud ka Euroopas, näiteks 2017. aastal Roomas Galleria Nazionale d'Arte Modernas, 2018. aastal Orsay muuseumis "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" raames; 2021. aastal oli üle saja tema teose eksponeeritud EMMA muuseumis Espoos ja 2022. aastal Lillehammeri kunstimuuseumis.

Konrad Mäe loomingus tõstetakse eriti esile tema jõulist ja impulsiivset värvikäsitlust ning panteistlikku looduskäsitlust, mille poolest on Mägi 20. sajandi esimese poole Euroopa modernismis eriline. Mägi töötas Euroopa eri piirkondades – Taanis, Norras, Prantsusmaal, Saaremaal, Lõuna-Eestis, Itaalias jne –, mille järgi saab tema loomingut ka periodiseerida.

1920. ja 1930. aastatel mõjutas Konrad Mäe looming suurt osa eesti maalikunstist. Teise maailmasõja ajal langes tema looming hukkamõistu alla (kästi eemaldada näitustelt teoseid, hävitada kirju jms). Kuni 1950. aastate teise pooleni oli tema looming jätkuvalt keelatud. Poliitilise ranguse lõdvenemisel, 1950. aastate lõpul, algas kunstniku loomingu "taastutvustamine" ning sellega koos toimus mitu Konrad Mäe retrospektiivi.

Kuigi Mägi elas suurema osa elust linnas, keskendub tema loomingu põhituum maastikuvaadetele. Need on inimtühjad keskkonnad, kus loodus pakub irratsionaalseid, müstilisi, metafüüsilisi ning religioosseid kogemusi. Konrad Mäe loomingu lätteks olid eksistentsiaalsed pinged, mis panid teda igatsema teistsuguste võimalike maailmade järele. Nooruses osales ta aktiivselt revolutsioonilises tegevuses, hiljem hülgas poliitika täielikult ning keskendus ainult kunstile. "Õnn ei ole meie jaoks, vaeste maa poegade jaoks," kirjutas Mägi kord. "Meie jaoks on kunst ainuke pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese loomingus, võib leida rahu."

Lisaks maastikumaalidele lõi Mägi ka portreesid (sh palju naisliikumises osalenute) ning natüürmorte. Kunstnikutöö kõrvalt oli Mägi ka esimese Eesti kunstikõrgkooli Pallas esimene direktor.

Konrad Mäel oli terviseprobleeme kogu loometee jooksul, kuid haigused tipnesid 1920. aastatel ning ta suri juba 46-aastaselt. Üle poole tema loomingust on endiselt kadunud.

Elukäik

Lapsepõlv

Konrad Mägi sündis 1878. aastal Lõuna-Eestis. Tema isa oli keskmiselt jõukas mõisavalitseja Andres Mägi, kes osales 19. sajandi teise poole rahvusliku ärkamise liikumises. Konrad Mäe ema oli Leena Mägi, kellest ei ole peaaegu mitte midagi teada. Konrad oli pere noorim laps: tal oli neli vanemat venda ja vanem õde, veel üks vanem vend suri lapsena.

Ilmselt juhtus midagi Andres Mäe vaimse tervisega, sest oli aeg, kui ta hakkas sageli töökohti vahetama. See viis perekonna lagunemiseni ning 11-aastaselt kolis Konrad koos ema ja õega Tartusse. Poisi lapsepõlv möödus Elva lähedal Udernas, mida läbis suur raudteeliin ning kus on suured põlislaaned. 1890. aasta sügisel hakkas Konrad Mägi õppima Tartus apostlik-õigeusu kiriku kolmeklassilises algkoolis, kus ta pidas vastu vaid paar kuud. Mõni aasta hiljem astus ta Tartu linnakooli, kuid ka see jäi lõpetamata. Noormees asus tööle tislerisellina mööblivabrikus, sellest perioodist on säilinud ka mõned tema mööblikavandid.

Tee kunsti juurde

Eestis oli ligipääs kujutavale kunstile peamiselt baltisaksa ringkondadel. Talurahvas ei olnud kunsti eriti näinudki, rääkimata selle loomisest. Sellest hoolimata aktiviseerusid 19. sajandi lõpus erinevad kultuurilised tegevused, sh huvi kunsti vastu. Koos sõpradega tegeles Konrad Mägi kehakultuuriga, kuid hakkas huvi tundma ka teatritegemise, kirjanduse, filosoofia ja klassikalise muusika vastu.

1897. aastal asus Konrad Mägi tööle Bandelieri mööblitehasesse, kus tema hooleks usaldati keerukate rosettide ja voluutide meisterdamine. Kuna tehase omanikud olid toodangu kvaliteedi nimel huvitatud töötajate kutsealasest koolitamisest, suunati Mägi koos teiste töötajatega Rudolf von zur Mühleni juurde joonistuskursustele, kus ta õppis nii perspektiivi kui ka tehnilist joonistamist. On võimalik, et just seal puutus Mägi esimest korda kokku maalikunstiga. 1902. aastal astus Mägi Peterburis asunud Stieglitzi kunstikooli.

Reisid

"Maastik punase pilvega" (1913–1914). Eesti Kunstimuuseumi maalikogu

Peterburi

Konrad Mägi jõudis Peterburi 1903. aasta jaanuaris ning hakkas Stieglitzi kunstikoolis Amandus Adamsoni juures skulptuuri õppima. Tema õpingud olid edukad, lisaks tutvus ta seal teiste eestlastest kunstiõppuritega, sealhulgas Nikolai Triigiga. Ometi ei rahuldanud teda kunstikooli tehnitsistlik ja kuiv vaim. Peatselt suleti koolis skulptuuriosakond ning Mägi tegeles õppetööga üha vähem. Sedavõrd rohkem külastas ta muuseume, teadaolevalt huvitasid teda enim Mihhail Vrubeli ja Nikolai Roerichi teosed.

1905. aasta revolutsiooni sündmustes osales ka Mägi. Ta olevat korraldanud mitu provokatsiooni kirikutes ning aidanud peita isegi revolutsionääride relvi.

Samuti tegi Mägi kaastööd Eestis ilmunud poliitilistele väljaannetele, joonistades neile satiirilisi illustratsioone, millel oli ometi sümbolistlik alatoon. Ka Stieglitzi kunstikoolis toimus õpilasstreik, mille üks korraldajaid võis olla ka Mägi. Ta keeldus edasi õppimast tagurlikus koolis ning eksmatrikuleeriti. Mägi õppis veel Jakob Goldblatti ateljees ning andis ka kunstitunde, kuid 1906. aasta aprillis lahkus Peterburist.

Ahvenamaa ja Helsingi

Mägi oli juba 27-aastane, kuid ei olnud teadaolevalt teinud veel ühtegi kunstiteost, kuid tung saada kunstnikuks kasvas üha tugevamaks. Peale Peterburist lahkumist otsustas Mägi veeta 1906. aasta suve koos sõpradega Ahvenamaal. Romantilisest ümbrusest võlutuna ning Nikolai Triigi eeskujul hakkas Mägi tegelema maalikunstiga. Tema üüritoas olevat toona olnud mitmeid maalivisandeid.

"Ahvenamaa motiiv", 1906, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon

Teadaolevalt on säilinud ainult üks Ahvenamaal valminud teos. Säilinud teoses on väga vähe jooni, mis peegeldavad hilisemat Konrad Mäe loomingut. Mäel õnnestus lõpuks järjepidevalt töötada, loodus inspireeris teda ja selline rütm – linnas elamine, looduses maalimine – jääb talle iseloomulikuks kogu eluks.

1906. aasta septembris sõitis Mägi koos sõpradega Helsingisse. Seal õppis ta lühikest aega Ateneumi joonistuskoolis ning hakkas andma eratunde Anni ja August Vesantole. Nendest said Konrad Mäe sõbrad ja metseenid, Anni Vesanto asub oma tubakapoes müüma ka Mäe akvarelle, kuid erilist tulu Mägi sellest ei saanud. Elatist teenis Mägi peamiselt Eesti rahvalaulude käsitsi ümberkirjutamisega ning raha kogunemisel otsustab 1907. aasta augusti lõpus sõita Pariisi.

Pariis

Esimene Pariisi periood kestab 1907. aasta septembrist 1908. aasta kevadeni. "Olen juba kaks päeva Parisis. Saksamaa ei meeldinud sugugi. Tehnika on küll suurepäraline, aga lollus on veel suurepäralisem. Prantsusemaa on aga koguni teine, prantslased ise meeldivad väga. Paris on – huvitav linn. Kunsti on siin – palju näha. Meeldib siin üleüldse väga, ehk küll paar franki taskus oli kui siia jõudsin." Nii kirjutas Mägi kaks päeva pärast Pariisi saabumist.

Pariisis elas Mägi algul skulptor Jaan Koorti juures, hiljem kunstnike koloonias La Ruche'is. Mägi õppis joonistuskursustel sõltumatutes akadeemiates Académie Colarossis ja Académie de la Grande Chaumière'is.

Ta käis palju näitustel, kuid ei väljendanud erilist vaimustumist modernistlikest autoritest. "Muidugi ei tee tu asja sugugi targemaks, sest sääl on tihti niisugust sõnnikut, millest rääkida ei maksa," kirjutab ta hiljem Pariisi kunstinäituste kohta.

Teadaolevalt ei maalinud Mägi ka siis veel midagi, põhjendades seda rahapuudusega. "Kõik raha, mis mul oli, muidugi vähene, kulus mul tubaka ja paberi peale (tubakas on hirmus kallis ja vilets) ning samuti materjali peale ei jätkunud," kirjutab ta August Vesantole. Võimalik siiski, et Mägi maalis, kuid teosed on kadunud.

1908. aasta talvel tuli Norrast Nikolai Triik, kelle õhutusel otsustas ka Mägi minna suveks Kopenhaageni kaudu Norrasse ning sügisel Pariisi naasta.

Norra

Konrad Mägi soovis Norras veeta vaid paar kuud, et seejärel uuesti Pariisi naasta. Seni oli 30-aastane Mägi loonud vaid üksikuid teoseid ning tema tervis järjest halvenes. 1908. aasta augustis õnnestus Mäel sõita maale, kus hakkas põhjalikumalt kunstiga tegelema. Ta lõi etüüde, milles nägi võimalust kätt harjutada, et juba sügisel Pariisi kunstiakadeemiasse katsetele minna. Kuid rahanappuse tõttu jäi ta veel kaheks aastaks Norrasse.

Norras hakkas Mägi maalima. Ta ei dateeri töid täpselt, ega täpsusta ka motiivi asukohta, ta püüab jätta kõrvale reaalsuse ja tajuda neid rütme, struktuure, mis moodustab asjade ning nähtuste tegeliku tuuma. Norras viibides osales Mägi Oslos Blomqvist galerii näitusel, kuid läbilööki ei toimunud. Küll aga saatis Mägi oma teosed ka Eestisse, kus kultuurirühmituse Noor-Eesti korraldatud näitusel (1910) sai tema tähelend kodumaal alguse.

Norra maastike seas on nii panoraamseid ja realistlikke vaateid loodusele kui ka peaaegu hallutsinasoorseid soomaastikke.

• 
  "Norra maastik", 1908–1910, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Norra maastik (Talvemaastik)", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Norra tütarlapse portree", 1908–1910, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Norra maastik männiga", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Norra maastik", 1909, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Norra maastik. Soomaastik", 1909-1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Norra maastik", 1909, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum

Tagasi Pariisis

1910. aastal kolis Konrad Mägi tagasi Pariisi. Normandias suve veetes hakkas ta uuesti maalima, sellest loomeperioodist on alles mõned üksikud teosed. Pariisis signeeris Mägi oma teoseid vähemalt korra prantsuspäraselt: K. Maegui. 1912. aasta Sõltumatute Salongi näitusele õnnestus tal välja panna kolm maali. Siis aga langes Mägi veel sügavamasse depressiooni, pakkis 1912. aasta kevadel asjad ja naasis Eestisse.

Saaremaa

Eestisse jõudnult asus Konrad Mägi elama õe juurde Tartusse. 1913. aastal hakkas ta rahateenimiseks vastu võtma portreetellimusi ning järgnenud aastate jooksul maalis ta peamiselt kõrgkihi prouasid. Samas ei maalinud ta ainult tellimustöid, vaid lähenes modellidele ka ise ning palus neil poseerida. Eriline huvi oli tal teisest rahvusest inimtüüpide – juutide, romade, poolakate jne – vastu.

1913. aasta suvel suundus Konrad Mägi Saaremaale. Tema tervis halvenes järjest ning ta lootis kohalikust ravimudast ja paremast kliimast lohtust leida.

Mägi maalis peamiselt Vilsandil, kus ta töötas kiiresti ja põhiliselt ühe koha peal. Tema pintslikiri on tihedam ja intensiivsem kui Norras, maalid koosnevad väikestest värvitäppidest, mis jätab pigem abstraktse kui realistliku mulje. See oli esimene kord, kui Eesti maastikku kujutati moodsa kunsti vahenditega. Siiani ei ole täpselt teada, mitu teost Mägi Saaremaa ainetel maalis.

• 
  "Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Saaremaa motiiv", 1913, õli lõuendil, Eesti Kunstimuusem
• 
  "Mererand Saaremaal", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon
• 
  "Vilsandi maastik", 1913-1914, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Maastik päikesega", 1913-1914, õli papil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Saaremaa etüüd", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon
• 
  "Merikapsad", 1913-1914, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum

Lõuna-Eesti

Järgnenud aastatel elas Mägi püsivalt Tartus, kuid käis suviti maalimas Lõuna-Eestis (Kasaritsas, Pühajärve ääres, Otepääl jm). Mäe teostes hakkasid üha enam esile tulema tema isiklik maailmapilt ja läbielamised. 1910. aastate keskel muutuvad Mäe maastikud võrdlemisi tumedateks, pildiruumi tungib puudest sein, taevas muutub ähvardavaks. Sellist tumeduse saabumist võib selgitada nii Mäe kestva depressiooni kui ka süvenevate tervisehädadega.

1910. aastate keskel hakkas Mägi andma kunstitunde ning kümnendi lõpul asutati koos mõttekaaslastega kunstikool Pallas, mille esimeseks direktoriks valiti Mägi.

• 
  "Teel Viljandist Tartusse", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Meditatsioon", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Võrumaa maastik. Valgjärv", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Kasaritsa maastik", 1916-1917, õli lõuendil, Viljandi Muuseum

Itaalia

Kümmekonna aasta jooksul ei teinud Mägi ühtegi välisreisi, kuid 1921. aasta septembris otsustas ta minna Itaaliasse. Esimest korda ilmub Mäe maalidesse linn - seda mitte moodsuse sümbolina, vaid pigem illusioonina, kus peamine fookus on hoonetel, treppidel ja muudel arhitektuurilistel objektidel. 1922. aasta suvel sõitis Mägi Rooma, kus maalis üllatavalt vähe konkreetseid linnamotiive ning keskendus selle asemel sageli veele ja taevale, taandades linna väikseks ribaks kauguses. Samuti maalis ta Capri saarel ja Veneetsias.

• 
  "Capri maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon
• 
  "Napoli motiiv", 1922-1923, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Pargimotiiv fontääniga", 1922-1923, õli lõuendil, erakogu
• 
  "Itaalia maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon

Viimased eluaastad

Tartusse naasnult jätkas Mägi kunstiõpetaja tööd, juhendades natüürmortide ja maastike maalimist. 1920. aastate keskpaigas oli Konrad Mäe tervis jäädavalt halvenenud. Arstid on tema elu jooksul ja tagantjärele kahtlustanud maohaavu, gastriiti, reumat, radikuliiti, tiisikust ja tuberkuloosi. 1924. aastal sõitis Mägi Saksamaal asuvasse sanatooriumisse, kus ta suutis kahe kuu jooksul vaid kolm-neli päeva jalul olla. 1925. aastal sõitis Mägi tagasi Eestisse, kus hakatakse teda sisehaiguste kliinikumis ravima. Tema närvilisus muutus järjest sügavamaks ja tagantjärele on oletatud skisofreeniat, mille võis olla tekitanud närvisüsteemi jõudnud süüfilis. Mai lõpus viisid õpilased Mäe vaimuhaiglasse, kus ta enam ei tervistunud. Konrad Mägi suri 46-aastaselt 15. augustil 1925 kell 13:20.

• 
  "Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum

Portreed

Konrad Mägi lõi elu jooksul kümneid portreesid, peamiselt naisterahvastest. Portreesid hakkas ta maalima hiljemalt Norras ning jätkas elu lõpuni. Mitmed portreed valmisid tellimustöödena ning kujutasid Eesti kodanlust, sageli kujutas Mägi aga ka oma sõpru. Nende seas kerkivad esile mitmed naisliikumise tegelased. Mägi portreesid iseloomustab vähene psühholoogiline pingestatus ja suur rõhk dekoratiivsetele väärtustele, sh iluideaali otsimine. Viimase tõttu on modelle kujutatud sageli sarnasel moel: suurte silmadega, kahvatu nahaga ja nii edasi. Huvitaval kombel meeldis Mäele maalida võõraid inimtüüpe, sh teistest rahvustest inimesi. Korduvalt on ta maalinud romasid, juute, samuti poolakat, sakslast ja nii edasi.

• 
  "Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum
• 
  "Juuditar", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Marie Reisiku portree", süsi, pastell, paber, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Naise portree", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum
• 
  "Alvine Käppa portree", 1919, Enn Kunila kunstikollektsioon

Konrad Mäe välisnäitused

Konrad Mäe teoseid on korduvalt eksponeeritud Euroopa muuseumites. Juba 1910. aastal näidati Mäe maale Oslo kesklinnas mainekas Blomqvisti galeriis. Nõukogude okupatsiooni tingimustes oli Mäe loomingu tutvustamine välisriikides võimatu, kuid alates 2010. aastatest on toimunud ridamisi näitusi Roomas, Torinos, Espoos, Lillehammeris ja Kopenhaagenis ning tema teoseid on eksponeeritud Pariisis, Firenzes ja mujal.

Kadunud ja leitud teosed

Konrad Mäe loomingulise pärandi täpne suurus pole teada, kuna mingit korrapärast andmestikku Mägi oma elu jooksul ei pidanud. Kindel teadmine on 290 Mäe maalist, millest mitmest on säilinud vaid näiteks must-valge reproduktsioon. On oletatud, et Mägi lõi kokku 400 maali. Pärast kunstniku surma on üles kirjutatud leiud tema korterist: 88 maali, 60 akvarelli, 16 värvilist joonistust ja 242 joonistust.

Lisaks kadumisele on Mäe teosed ka hävinud või hävitatud. Üks hävitaja oli kunstnik ise, kes elu lõpul olevat hakanud oma töid lõhkuma ning käskinud Pallase töötajatel neid lahusega puhastada. Mitmed teosed hävisid sõjarünnakutes Tartule 1941. aasta juulis, Tartu Kunstimuuseumi pommitamisest pääsesid Mägi maalid vigastustega, osa Mäe teostest võis aga hävineda Eesti Kunstimuuseumi põlengus.

Konrad Mäe maale leidub maailma paljudes paigus, täpset arvestust nende kohta pole peetud. Peamiselt tänu Maie Raitarile (1944–2008) leiti üles kümneid Konrad Mäe maale. Paraku on ka tema väga põhjalikult koostatud arhiiv nüüdseks kadunud. 2018. aastal loodud Konrad Mägi Sihtasutuse üks eesmärke on olnud ka Mägi kadunud teoste otsimine, nii ongi leitud umbes 40 seni teadmata või vahepeal kaduma läinud teost. Mäe seni leitud maalidest korraldati näitus Eesti Rahva Muuseumis "Konrad Mägi. Seninägemata maalid" (13.10.2023–07.01.2024) ning avaldati samanimeline kataloog.

Konrad Mägi Sihtasutus

2018. aastal loodi Konrad Mägi Sihtasutus. Sihtasutuse eesmärgiks on Konrad Mäe elu, loomingu ja pärandi avalikes huvides tutvustamine ja jäädvustamine Eestis ja välismaal. Sihtasutus on välja andnud Konrad Mägi eluloo, maalide albumi koos kommentaaridega, eluloolise graafilise romaani (autor Joonas Sildre), organiseerinud või aidanud organiseerida Mäe näituseid välismaal ja Eestis, loonud dokumentaalfilme, otsinud ja leidnud kadunud teoseid, tähistanud maastikul Mäe maalimispaiku ja nii edasi. Sihtasutuse koduleht on www.konradmagi.ee.

Sihtasutus loodi eraalgatuslikul initsiatiivil ja teeb tihedat koostööd riigiga läbi Kultuuriministeeriumi. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad ettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila (nõukogu esimees), Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja Kultuuriministeeriumi nõunik Maria-Kristiina Soomre.

Konrad Mäe kirjad

Lisaks Konrad Mäe teostele on arhiivmaterjalidena olemas ka tema sõpradele ja kaasteelistele saadetud kirjad ja postkaardid. Need asuvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis [EKLA], Eesti Kunstimuuseumi arhiivis [EKM arhiiv], Tartu Kunstimuuseumi arhiivis [TKM arhiiv], samuti Helsingis erakogus. Märkega [RP] on tähistatud kirjad, mille originaalid on siiani kadunud, kuid mis on avaldatud Rudolf Parise monograafias (1932). Paris toob kirjad sageli ära vaid tükiti. Kirjad on leitavad veebilehel https://konradmagi.ee/et/konrad-magi-kirjad/.

Antud juhul on trükitud vaid need kirjakatked, kus on Mägi otsetsitaadid ning Parise ümberjutustused kirjadest on jäetud kõrvale. Samuti on loetavuse huvides ära jäetud Konrad Mäe tervitused kirjade lõpust, kui need ei sisalda olulist teavet.

Venekeelsed kirjad August Vesantole on tõlkinud Ilona Martson. Kirjad on taastanud Mareli Reinhold, Liisi Tee, Kadi Kass, Aili Kuldkepp ja Aili Grichin.

• 
  "Maastik majadega. Norra", 1908–1910
• 
  "Saaremaa. Etüüd", 1914
• 
  "Maastik roosade põldudega", 1915–1916
• 
  "Otepää kirik", 1918–1920
• 
  "Otepää maastik", 1918–1920
• 
  "Veneetsia", 1922–1923
• 
  "Capri maastik", 1922–1923
• 
  "Itaalia maastik", 1922–1923
• 
  "Naise portree", 1923–1924

Filmid

• "Põhjamaine vaatenurk Konrad Mägi loomingule", režissöör Marianne Kõrver, filmi tootja: Konrad Mägi Sihtasutus, 2022.
• "Kunst on ainuke pääsetee", režissöör Marianne Kõver, filmi tootja: Konrad Mägi Sihtasutus, 2020.
• "Konrad Mägi", režissöör Jekaterina Abramova, filmi tootja: Konrad Mägi Sihtasutus, 2018.

Vaata ka

• Konrad Mäe preemia
• Konrad Mägi Ateljee

Välislingid

• Konrad Mägi Sihtasutuse koduleht
• Konrad Mäe looming EKM Digikogus
• Konrad Mägi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Dagne Hanschmidt. Konrad Mäe maal lõi oksjonil portreede hinnarekordi, Postimees, 4. detsember 2008
• Konrad Mägi maal sai Londoni kunstiraamatu kaanemaaliks, ERR, 18. detsember 2008
• "Pealtnägija" üleskutse peale tuli päevavalgele üle 40 Konrad Mägi kadunud teose