Vikipeedia

Konrad Mägi

Eesti kunstnik

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa – 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

Konrad Vilhelm Mägi
Konrad Mägi.jpg
Sündinud 1. november 1878
Hellenurme mõis, Eesti
Surnud 15. august 1925 (46-aastaselt)
Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Tegevusala maal, joonistamine
Kunstivool ekspressionism
Tuntud teoseid "Madonna" (1923–1924)

ElukäikRedigeeri

Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas.

Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis.

Sai kunstialased algteadmised 1899–1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.

Jätkas kunstiõpinguid 1903–1905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.

Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905–1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed Noor-Eesti ringkonnaga.

Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche ('Mesipuu'), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colaross) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.

1908–1910 elas Norras. Norras veedetud aastad olid Konrad Mäele majanduslikult küll keerulised, kuid loominguliselt seda viljakamad. 1910. aasta kevadel esines Mägi Norra Kunstiakadeemia juhataja Christian Krohgiga Blomquisti galeriis Oslos.[1] Kohalik kriitika oli kiitev. Kunstnik hakkas ka kodumaal tuntuks saama. 1910. aastal tõi ajakirjanik Eduard Reinhold Virgo Norrast kaasa Konrad Mäe teoseid, mida eksponeeriti kunstnik Alfred Kivi korteris Tallinnas.[1] Laiemat vastukaja leidis Konrad Mäe esinemine III eesti kunstinäitusel 1910. aasta oktoobris.[1] Näituselt tehti mitu ostu, millest saadud tulud võimaldasid kunstnikul Norrast tagasi Pariisi pöörduda.[1] 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale ja asus elama Tartusse. 1913. aastal töötas joonistusõpetajana Tartu Linnakoolis ja 1914. aastal Kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, püsivamalt 1916–1919, pidas ateljeestuudiot.

Tegutses 1919. aastal Eesti Töörahva Kommuuni Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonnas. Oli üks kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte algatajaid ja teostajaid koos Ado Vabbe, Aleksander Tassa, Julius Genssi ja Anton Starkopfiga.

LoomingRedigeeri

 
"Maastik punase pilvega" (1913–1914). Eesti Kunstimuuseumi maalikogu

Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite üks värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ning panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.

Juhan Lilienbach kutsus Konrad Mägi tema väljaannetesse joonistama karikatuure millega Mägi kohe nõustus. Ta ei olnud küll aktiivne karikaturist ja tema mõned karikatuurid ilmusid 1906 aastal Lilienbachi väljaannetes Tiiu Tasane, Tapper ja Kuulipilduja lühikese aja jooksul. Üldiselt vaadatakse neist mööda kui ebaõnnestunutest, mis ei peegeldavat Mägi tegelikke oskusi. Need karikatuurid olid Mägi esimesed ülesastumised kunstnikuna[2]. Kuid need karikatuurid peegeldavad toonase Mägi tegelikke soove. Ta tahtis protesteerida, ta oli vastu ebaõiglusele ja ta soovis osaleda sündmustes, selleks kasutades kunstilisi vahendeid. (Mõnedel andmetel olevat Mägi avaldanud varjunime all Lilienbachi albumites isegi võitlevaid luuletusi.)[2]

Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tušijoonistus).

Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909), "Norra maastik männiga" (1910).

Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid.

Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918–1920), "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid "Pietà" (1919), "Kolgata" (1921).

Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (1922–1923). Itaalias valmisid Mäe võluvaimad maalid.[viide?]

Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: "Holsti" (1916).

Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Naise portree" (1923–1924).

  • "Maastik roosade põldudega", 1915–1916

  • "Otepää kirik", 1918–1920

  • "Veneetsia", 1922–1923

  • "Capri maastik", 1922–1923

  • "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923

  • "Naise portree", 1923–1924

  • "Saaremaa. Etüüd", 1914–1914

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kersti Koll, Norra mõju eesti kunstis, Kultuurileht, 30.06.1995
  2. ↑ 2,0 2,1 Eero Epner (2017). KONRAD MÄGI (Tallinna Raamatutrükikoda trükk). OÜ Sperare. Lk 126. ISBN 9789949996506.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konrad_Mägi&oldid=6234823"