Realism (kunst)
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2018) |
Realism on 19. sajandi teisel kolmandikul Gustave Courbet' rajatud maalistiil[1].

Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.
Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.

Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
Maalimisel püüti looduses nähtavaid toone kujutada elutruult, neid ei asendatud erksamate ega harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

Prantsuse realism Redigeeri
Hollandi realism Redigeeri
Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 1870–1890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid ülimalt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast.
Esindajad Redigeeri
- Jozef Israëls (1824–1911)
- Jacob Maris (1837–1899)
Hispaania realism Redigeeri
Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo – rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810–1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (1834–1870).
Venemaa realism Redigeeri
Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.
Esindajad Redigeeri
- Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872
- Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834
- Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 1881–1887
- Vassili Perov. Matus. 1865
- Nikolai Ge
Poola realism Redigeeri
Esindajad Redigeeri
Horvaadi realism Redigeeri
Saksa realism Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Kunstileksikon, Tallinn, Kunst 2000 lk 440
Kirjandus Redigeeri
- Fride R. Carrassat, P.; Marcadé, J. 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani, "Realism" Larousse Bordas
- Cumming, R. 1998 Suuri kunstnikke "Courbet" Dorling Kindersley
- Remmel, A.; Alas, M.; Utter, Õ.; Nurk, T.; Kuusik, T.; Hinnov, V.; Toom, M.; Ratnik, E.; Viiroja, L.; Eller, M. 1989. Peatükke kunstiajaloost “Realism kunstis”