Realism (kunst)
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2018) |
Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul Gustave Courbet' rajatud maalistiil[1].
Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.
Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.
Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate ega harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.
Prantsuse realismRedigeeri
Hollandi realismRedigeeri
Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 1870–1890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast.
EsindajadRedigeeri
- Jozef Israëls (1824–1911)
- Jacob Maris (1837–1899)
Hispaania realismRedigeeri
Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo — rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810–1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (1834–1870).
Venemaa realismRedigeeri
Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.
EsindajadRedigeeri
- Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872
- Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834
- Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 1881–1887
- Vassili Perov. Matus. 1865
- Nikolai Ge
Poola realismRedigeeri
EsindajadRedigeeri
Horvaadi realismRedigeeri
Saksa realismRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Kunstileksikon, Tallinn, Kunst 2000 lk 440
KirjandusRedigeeri
- Fride R. Carrassat, P.; Marcadé, J. 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani, "Realism" Larousse Bordas
- Cumming, R. 1998 Suuri kunstnikke "Courbet" Dorling Kindersley
- Remmel, A.; Alas, M.; Utter, Õ.; Nurk, T.; Kuusik, T.; Hinnov, V.; Toom, M.; Ratnik, E.; Viiroja, L.; Eller, M. 1989. Peatükke kunstiajaloost “Realism kunstis”