Rudolf Johannes Paris
Rudolf Johannes Paris (12. september (vkj) / 24. september 1896 Pangodi vald, Tartumaa – 21. november 1973 Freudenstadt (Schwarzwald), Lääne-Saksamaa) oli Eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik.[1]
| Rudolf Paris | |
|---|---|
| Sünninimi | Rudolf Johannes Paris |
| Sündinud |
24. september 1896 Pangodi vald, Tartumaa |
| Surnud |
21. november 1973 Freudenstadt (Schwarzwald), Saksamaa |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | graafik |
Elulugu
muudaRudolf Johannes Paris oli talupidaja poeg.[1]
Ta lõpetas 1918. aastal Tartu Kommertskooli ning õppis aastatel 1916–1919 Tartus Konrad Mäe ateljees maalimist, 1919–1922 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalimist ja graafikat. 1922–1925 jätkas õpinguid välismaal, peamiselt Weimaris Bauhausis, kus lõpetas seinamaali osakonna. Omandas hariduse kunstiajaloo alal, õppides 1919–1921, 1927–1931 Tartu Ülikoolis ja 1931 ka Helsingi Ülikoolis.
Kuulus 1919 Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonda. Oli 1920–1922 Postimehe kunsti- ja karikatuuriosakonna juhataja, 1925–1929 Pallase maali- ja analüütilise joonistamise õppejõud, 1932–1934 "Eesti entsüklopeedia" kunstiosakonna toimetaja ja kaasautor, 1935–1940 Riikliku Propaganda Talituse nõunik, ühtlasi 1938–1939 ajakirja Varamu kunstiosakonna toimetaja.
Läks 1941. aastal järelümberasumise käigus Saksamaale. Elas Freudenstadtis, kus tegutses kunstniku (loonud joonistusi, akvarelle, karikatuure, raamatuillustratsioone) ja kunstikriitikuna. Pidas sidet eesti kunstnikega Rootsis, tegi kaastööd ajakirjadele Tulimuld ja Mana.[1]
Teadustöö
muudaUurinud baltisaksa ja eesti kunsti ajalugu 19.–20. sajandil, avaldanud monograafilisi käsitlusi eesti kunstnikest, ülevaateid rahvusliku kunsti arengust ja ainestikust, loonud kunstiterminoloogia leksikoni.[1]
Teoseid
muudaUmbes 20 teaduspublikatsiooni.[1]
- Konrad Mägi. Tartu 1932
- Talumööbel. Tartu 1933
- Rahvuslik ainestik eesti 19. sajandi maalikunstis. // EÜS-i album X. Tartu 1934
- Kunstiühing "Pallas" (kaasautor). Tartu 1934
- Uuem eesti kunst. Äärjooni eesti maali- ja raidkunsti arengust XIX ja XX sajandil. Tartu 1935
- täiendatud prantsuskeelne väljaanne: "L'art estonien: peinture, sculpture, arts appliqués". Tartu 1935
- Voldemar Mellik. // Varamu (1938) 2
- Ado Vabbe. // Varamu (1939) 6
- Eduard Viiralt 1898–1954. Stockholm 1964
- Kunsti leksikon. Stockholm 1986 (trükki toim. Eevi End)
Isiklikku
muudaTema vennad olid keemiaprofessor August Paris, rohuteadlane ja Tartu Ülikooli apteegi juhataja Hermann Paris ja õigusteadlane Eduard Paris. Õde Julie töötas hambaarstina.[2]
Vend Augusti tütar oli kunstiajaloolane Olga Berendsen.
Viited
muudaKirjandus
muuda- Paris, R. Mana kunstiankeet. // Mana (1960) 2/3
- Välis-Eesti kunstnikke. Rooma-Toronto, 1980, 137–138
- Tartu Ülikooli ajalugu III, 100
- ETVpK, 88
- AAUT II, 7
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 371–372
- EE 14, 358–359
Välislingid
muuda- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 440–441
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
- Eesti biograafiline andmebaas ISIK
- TLÜAR väliseesti isikud
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.