Voldemar Mellik
Voldemar Mellik (1938. aastani Voldemar Melnik; 11. mai 1887 Purtse – 24. november 1949 Tallinn) oli eesti skulptor ja pedagoog.[1]
Voldemar Mellik | |
---|---|
Sünninimi | Voldemar Melnik |
Sündinud |
11. mai 1887 Purtse |
Surnud |
24. november 1949 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Stieglitzi kunsttööstuskool, Peterburi kunstiakadeemia |
Tegevusala | skulptor ja pedagoog |
Elukäik
muudaVoldemar Mellik sündis külakooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel 1895–1898 Purtse külakoolis, seejärel kuni 1904. aastani Narva linnakoolis. 1906. aastal lõpetas ta Narva Poeglaste Gümnaasiumi õpetaja kutsega ning asus tööle Purtse külakoolis.
1907. aastast õppis ta Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis ja 1911. aastast skulptorite Matvei Tšižovi ja Matvei Harlamovi ateljees ning sai 1914. aastal modelleerimise alal rakenduskunstniku ja joonistusõpetaja diplomi. Järgmisel aastal oli ta Peterburi kunstiakadeemias vabakuulaja ja tegutses vabakunstnikuna. 1918. aastast elas Mellik Eestis, kus töötas kuni 1921. aastani Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, Reaalkoolis ja Õpetajate Seminaris joonistusõpetajana, seejärel käis koos Konrad Mäega Lääne-Euroopa kunstieluga tutvumas.[1]
Aastatel 1920–1935 õpetas ta vaheajaga Pallases ja Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuri ja joonistamist. Oli 1920. aastast kunstiühingu Pallas liige (1924 esimees), 1938. aastast Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. 1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees.1940–1941 Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli õppejõud, 1942–1943 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli direktor ja õppejõud ning 1944–1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, 1945. aastast joonistuskateedri juhataja.[1]
Skulptuuriloomingu kõrval oli Mellikul tähtis osa eesti kunsti arengus pedagoogina, muuhulgas realistliku joonistamiskooli juurutajana.
Isiklikku
muudaArhitektid Ants Mellik ja Tõnu Mellik olid Voldemar Melliku pojad.[1]
Looming
muudaVoldemar Mellik viljeles portreed, monumentaalskulptuuri, vabaplastikat, ka keraamikat ja klaasehistööd. Materjalidest eelistas ta graniiti ja pronksi. Ta tegi palju mälestusmärke ja hauasambaid. Tema loomingu kõrgaeg jäi 1930. aastatesse, mil tal valmis terve rida graniidist aktiskulptuure.[2]
Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis. Tema "Põlevkivikaevur" sai 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel grand prix.[3] Ta on loonud hauamonumente ja 12 Vabadussõja mälestussammast üle Eesti.[3] Kindlasti on üks tema tuntumaid teoseid Tallinnas Viru väljaku Musumäe pargi juures asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1947)[4].
Mälestuse jäädvustamine
muuda- Voldemar Melliku tänav Tartus
Teoseid
muuda- Narva Vabadussõja mälestussammas (1921)
- Tudulinna Vabadussõja mälestussammas (1922)
- Lüganuse Vabadussõja mälestussammas (1923)
- Haapsalu Vabadussõja mälestussammas (1924)
- Vaivara Vabadussõja mälestussammas (1924)
- Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas (1924)
- Äksi Vabadussõja mälestussammas (1925)
- Rõuge Vabadussõja mälestussammas (1926)
- Kursi Vabadussõja mälestussammas (1926)
- Otepää Vabadussõja mälestussammas (1928)
- Järva-Madise Vabadussõja mälestussammas (1929)
- Friedrich Robert Faehlmanni monument (1930)
- Rannu vabadussõja mälestussammas (1934)
Pilte
muuda-
Olaf Karro hauasammas Hiiu-Rahu kalmistul
-
Jaan Kiige hauasammas Hiiu-Rahu kalmistul
-
Karl August Hermanni hauasammas Tartus Uus-Jaani kalmistul
-
Poisid kalaga
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EKABL, lk 308
- ↑ Mari Pill, Eesti 1930. aastate kunst, Sirp ja Vasar, 6.08.1976
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Mellik, Voldemar – skulptor". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 23. oktoobril 2012.
- ↑ "1308 Purskkaev "Poisid kalaga", V. Mellik, 1947 (pronks, graniit)". Kultuurimälestiste register.