Ava peamenüü
Kalmistu sissepääs
Hiiu-Rahu kalmistu 1.jpg
Hiiu-Rahu kalmistu 2.jpg

Hiiu-Rahu kalmistu (ka Hiiu kalmistu) on Tallinna väikseimaid kalmistuid (veel väiksem on Pirita kalmistu), mis asub Hiiul Vääna tänava alguse ja Leina tänava vahel (Hiiu-Suurtüki tänav 1). Kalmistu pindala on 2,2 hektarit. Jaguneb Nõmme Rahu Koguduse ja õigeusu Tallinna Nõmme Ristija Johannese koguduse pooleks, eraldi osad on ka Nõmme Baptisti Koguduse kalmistu ning Nõmme Tuletõrjeühingu kalmistu.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Hiiu-Rahu kalmistu asutati Nõmme alevivolikogu otsusega 1919. aastal, Nikolai von Glehni 1918. aastal Nõmme omavalitsusele kingitud maale. Kalmistu õnnistamiseni jõuti aga alles 1923. aasta 12. augustil.[1] Kalmistu plaani valmistas arhitekt Karl Burman. Kabel koos kellatorniga (täna kontorihoone) sai katuse alla aga linnaarhitekt Friedrich Wendachi projekti järgi alles 1934. aastal. Praeguseni on säilinud 1931. aastal rajatud piirdeaed ja raudvärav.

Siia on maetud ka Ingel Pork (18551937) – esimene Hiiu elanik, kelle päritolu järgi (Hiiumaa) olla ka Nõmme Hiiu oma nime saanud.[2]

NimiRedigeeri

Kalmistu esimene nimi oli Nõmme kalmistu, ka Nõmme Luteri koguduse surnuaed. Järgnevalt kandis Nõmme-Rahu või Nõmme-Rahukoguduse kalmistu nime. Alates 1940. aastast, pärast Nõmme linna ühendamist Tallinnaga, nimetati kalmistu ümber lähima raudteejaama järgi Hiiu-Rahu kalmistuks.[3]

PlaneeringRedigeeri

Korrapärase planeeringuga ristkülikukujulist kalmistut läbib sirge ida-läänesuunaline peatee, millega ristuvad teerajad, mis jagavad kalmistu korrapärasteks matmiskvartaliteks. Kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks 1995. aasta kultuuri- ja haridusministri määrusega nr 19/2.[3]

KultuurimälestisiRedigeeri

 
Olaf Karro hauasammas
 
Jaan Kiige hauasammas
  • Olaf Karro hauasammas. Autor Voldemar Mellik, 1934 (graniit, pronks)
  • Jaan Kiige hauasammas. Autor Voldemar Mellik, 1936 (graniit, pronks)[4]

TulevikRedigeeri

Matmine toimub akteeritud ja pereplatsidele. Uuteks platsideks maa puudub.[3] Tallinn tahab uuesti kasutusele võtta kalmistu juures oleva ja 1950. aastate lõpus matmiseks suletud vana baptistide kalmistu, mida riik ei hoolda ja mille ajaloolised hauatähised on tihedas võsas kohati peaaegu märkamatud.[5]

Silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelaste kalmudRedigeeri

UsutegelasedRedigeeri

SõjaväelasedRedigeeri

KindralidRedigeeri

  • Ernst Gustav Blumbach (kindral-hüdrograaf, kindralmajor)
  • Rudolf Reimann (VR I/1, Vabadussõja-aegse varustusvalitsuse ülema, kindralmajor) KV VI, ri 3/25, pl 2071
  • Vladimir Sarõtšev (I maailmasõjas oli Liepāja sadama ülem. 1915. aastast teenis Põhjalaevastikus, mereväe kindralleitnant. Nõmme Ristija Johannese Õigeusu kiriku vanem)

OhvitseridRedigeeri

Vabadusristi kavaleridRedigeeri

ÜhiskonnategelasedRedigeeri

  • Bernhard Eenpalu (Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ametnik, diplomaat)
  • Juhan Kukk (VR III/1, riigivanem) Matmispaiga kujundus ja stiilne dolomiitsammas. KV III, rida 1, pl 171.
  • Johannes Lindemann (Nõmme esimene valitud linnapea)
  • Jaan Vaga (Nõmme alevi- ja linnavolikogu pikaaegne juht)

KultuuritegelasedRedigeeri

Huvitavaid objekteRedigeeri

  • Leena Molli dolomiidist kalmukujundus
  • Eva ja Johannes Neimani kalmudel leinavat naist kujutav dolomiitskulptuur
  • Tislerite matmispaiga kujundus ja erikujuline valgest marmorist sammas

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Rästa, Alar Valmis trükis Hiiu-Rahu kalmistu ajaloost // Nõmme Sõnumid, 28. veebruar 2003
  2. Hiiu-Rahu kalmistu koduleht
  3. 3,0 3,1 3,2 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. aasta määrus nr 59
  4. Kultuurimälestiste riiklik register
  5. Urmas Seaver:"Tallinn tahab ajaloolist kalmistut kasutusele võtta" Postimees, 29. august 2006

KirjandusRedigeeri

  • Ots, Loone. Annetus kalmule. Hauakirjadest Hiiu-Rahu kalmistul. Köss, Tiia & Jaago, Tiiu & Tender, Tõnu & Västrik, Ergo (toim.). Vanavaravedaja, 1995 nr. 2. Tartu, Tartu NEFA
  • Laane, Karl. Tallinna kalmistud. Maalehe Raamat. Tallinn, 2002.
  • Lõhmus, Leho. Hiiu-Rahu kalmistu. Tallinn : Nõmme Linnaosa Valitsus, 2003
  • Lõhmus, Leho. Sõjahauad Hiiu-Rahu kalmistul. Viimsi : Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum, 2007

VälislingidRedigeeri