Hiiu
Hiiu on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb põhjas Vana-Mustamäe asumi, idas Nõmme asumi ja kagus Kivimäe asumiga. Hiiu asumi pindala on 2,63 km2.[1]
Hiiu | |
---|---|
Pindala: 2,63[1] km² | |
Elanikke: 3970 (01.01.2017)[1] | |
Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 40′ E | |
Ajalugu
muudaHiiumaa mees Andrus Bork, kes oli ehitustöölisena Nikolai von Glehni palgal, ehitas 1886. aastal maja metsa sisse, praeguse Hiiu asumi aladele. Bork pani oma väravale sildi "Hioküla", mis jäi kohanimena püsima ka siis, kui ümbrusse tekkis rohkem maju.
Hiiuküla oli kogu piirkonna nimi veel 1920. aastatelgi. Hiljem võeti kasutusele lühendatud variant "Hiiu".
1922. aastal anti Hiiu tänava nimi kohalikule peatänavale, mille lähedal Borgi maja asus.[2]
Hiiul on paiknenud kaks raudteejaama. Hiiule rajati 1913. aastal Nõmme-Kindluse (hiljem Nõmme-Väike raudteejaam). See raudteejaam oli Peeter Suure Merekindluse raudtee peajaam, mille peahoonena kasutati Merekindluse ehitamise päevil paekivist jaamahoonet. Teiseks raudteejaamaks on tegelikult laiarööpmelise raudtee Nõmme jaama haruteed, mis ulatusid Nõmme-Väike jaama teede kõrvale kauba ümberlaadimiseks kitsarööpmelise ja laiarööpmelise raudtee vahel. Hiljem, kui avati reisirongiliiklusl kitsarööpmelise raudtee Vääna suunal, kasutati jaamahoonena endist puidust kasarmuhoonet. 1926. aastal, kui Tallinna ja Pääsküla vahel liikusid juba elektrirongid, avati Hiiu raudteepeatus ka laiarööpmelisel raudteel.[2]
Nõmme alevivolikogu otsustas 1919. aastal luua Nõmmele kalmistu. Hiiu-Rahu kalmistu õnnistamine ja esimene matus toimusid 1923. aastal, 1934. aastal valmis kabel koos kellatorniga.[2]
1926. aastal rajati asumisse Rinnalaste ja Emade Kodu uus hoone. See hoone oli vahepeal kasutusel lastehaiglana, hiljem maja renoveeriti ning võeti kasutusele vanadekoduna. 1928. aastal eraldas Nõmme Linnavalitsus Hiiul maad staadioni rajamiseks. See rajatis läbis 1990. aastatel uuenduskuuri ning on praegu kasutusel jalgpalliväljakuna.[2]
Liiva-Vääna raudtee ja Harku tänavaga piiratud maa-alale rajati enne I maailmasõda merekindluse kasarmud. 1919. aastal majutati kasarmutesse Taani vabatahtlike kompanii ning hiljem paiknes seal Kalevlaste Maleva reserv. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati kasarmutesse pioneeripataljon, mis paiknes seal 1940. aastani. Aja jooksul kasarmud lagunesid ning nende asemele rajati Tallinnfilmi võttepaviljonid. Nüüdseks on nende asemele ehitatud elamud. 2012. aastal püstitati pioneeripataljoni mälestuseks seal varem olnud lõvi kuju uus versioon, mille autor on skulptor Mare Mikoff.[2]
Elanikkond
muudaAasta | Arvestuslik rahvaarv[1][3][4] |
---|---|
2017 | 3970 |
2016 | 3991 |
2015 | 3986 |
2014 | 4017 |
2013 | 3933 |
2012 | 3942 |
2011 | 3891 |
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80–100% vahele.[5]
Olulisemad objektid
muudaHiiul asuvad Hiiu-Rahu kalmistu ja Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik, otse asumi piiril paikneb Glehni loss. Asumi territooriumile jäävad Hiiu Staadion ja Nõmme Tennisekeskus ning mitu tervishoiuasutust (Hiiu Ravikeskus, EELK Tallinna Diakooniahaigla, kaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla korpust).
Haljastus
muudaHiiul on rohkelt haljastust. Asumi territooriumile jäävad Glehni park, Sanatooriumi park, Vabaduse park, Hiiu puiestik ning Rännaku puiestik.
Haridus ja kultuur
muudaHiiul asub Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ja Hiiu Kooli majad.
Hiiu asumi tänavad
muudaHiiu asumis asuvad: Haldja tänav, Harku tänav, Hiiu tänav, Hiiu-Maleva tänav, Hiiu-Suurtüki tänav, Ilmarise tänav, August Kitzbergi tänav, Kärje tänav, Laste tänav, Lehola tänav, Leina tänav, Lootuse puiestee, Läänekaare tänav, Lühike tänav, Metsa tänav, Paiste tänav, Pargi tänav, Pidu tänav, Puu tänav, Põhjakaare tänav, Põllu tänav, Pärnu maantee, Rahu tänav, Raudtee tänav, Salve tänav, Sanatooriumi tänav, Seljaku tänav, Serva tänav, Sihi tänav, Sõlme tänav, Taara tänav, Torni tänav, Tähe tänav, Tähetorni tänav, Ugala tänav, Vabaduse puiestee, Vahtra tänav, Valve tänav, Vana-Mustamäe tänav, Vanemuise põik, Vanemuise tänav, Vääna tänav, Õuna tänav, Nõmme-Kase tänav, Kadaka puiestee.
Galerii
muuda-
Nõmmel Glehni Kalevipoeg postkaart
-
Nõmme Glehni Kalevipoeg
-
Glehni loss Nõmmel (1900-1915)
-
Nõmme Glehni loss
-
Nõmme Glehni vaatetorn
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
Kirjandus
muuda- Leho Lõhmus, "Nõmme ajalugu", kirjastus Koolibri 2006.
Välislingid
muuda- Hiiu. Nõmme veebileht.