Friedrich Wendach

Friedrich Herbert Wendach (ka Friedrich Vendach; 18. veebruar 1896 Vaimõisa vald, Läänemaa – 4. veebruar 1984 Tallinn) oli eesti ja Nõmme linna arhitekt.

Friedrich Herbert Wendach lõpetas 1917. aastal Tallinna Peetri Reaalkooli ja õppis ühe aasta Petrogradis Tsiviilinseneride Instituudis ja võttis osa Vabadussõjast. Pärast Vabadussõja lõppu läks Wendach arhitektiks õppima Saksamaale ning lõpetas 1926. aastal Berliin–Charlottenburgi tehnikaülikooli.

Friedrich Herbert Wendach oli aastatel Nõmme linna arhitekt (1930–1938) ja Nõmme linnavalitsuse ehitusosakonna juhataja (1934–1938) ja linnanõunik. 1931. aastal toimus Friedrich Wendachi juhendamisel Nõmme Rahu kiriku ümberehitus. Friedrich Wendachi projekteeritud on Nõmme olulisemad ühiskondlikud hooned: Nõmme gümnaasium (1934–1935), Kivimäe algkool (1931–1932), Rahumäe algkool (1933–1934; hävinud), Kahro maja (1933, Edgar Velbriga), Nõmme gümnaasium (1935–1939; koos Edgar Velbriga), Nõmme Rahu koguduse surnuaia vahimaja Suurtüki 1 (1934–1935), Nõmme tuletõrjehoone (1935), tuberkuloosidispanser Pääskülas Vabaduse pst. 181 (1935–1936), Silikaadi saun Pärnu mnt 240 (1937–1938).

Linnaarhitektina võis Wendach kirjutada alla ka teiste arhitektide projektidele (näiteks tollal allkirjaõiguseta Edgar Velbri töödele), mistõttu paljude hoonete autorit on praegu tagantjärele väga raske kindlaks teha – enamasti Velbrile omistatud Nõmme turuplatsi äri- ja kinohoone projekt (1931) on tegelikult Wendachi allkirjaga.

Nõmme linnaarhitekt Wendachi projekteeris ametnikutöö kõrvalt ka ise elamuid: elumajad Filmi 3 (1932–1933) Kadriorus, Nõmmel Nurme 47/49 (1930–1934), Mängu 5 (1932–1933), Mängu 20, Mängu 4, Nurme 55 (1936), Wendachi enda maja Nurme 28 (1935) ja paljud teised.

Nõmme linnaarhitekt Wendachi projekteeris ka 1930. aastatel mujale Eestis – Tartu lastehaigla (1930–1931), Kehtna, Helme ja Õisu kodumajanduskoolide internaadid (Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli internaat) ning Kuusiku Riigi Põllutöö Katsejaama peahoone koos laboriga (1938–1939).

Friedrich Wendach lahkus Nõmme linnaarhitekti kohalt 1938. aastal ning asus tööle Teedeministeeriumi, kus töötas ehitusosakonna vaneminspektori ja direktori asetäitjana, 1941. aastal oli ta lühikest aega peaarhitekt projekteerimise kontoris Kommunaalprojekt ning Saksa okupatsiooni ajal Tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuse asejuhataja.

1944. aastast oli Friedrich Wendach Eesti NSV Arhitektuuri Valitsuse Arhitektuurprojekteerimise ja Planeerimise Keskuses (Eesti Projekti eelkäija), kus Wendach tegeles peamiselt sõjajärgsete taastamisprojektidega: Narvas (1947–1950) ja Valgas (1947) – Narva kino (1949–1950 koos Peeter Tarvasega) ja Tallinnas Sõpruse kino esialgne variant (1950. aastal), Oleviste 3/5 hoone taastamine elumajaks. Friedrich Wendach arreteeriti 1951. aastal ja vabanes alles 1955. aastal amnestiaga ning asus pärast vabanemist tööle RPI Estonprojekti, kus töötas järgnevalt aastatel 1955–1962.

Friedrich Wendach suri 4. veebruaril 1984. aastal ja on maetud Rahumäe kalmistule.

Vaata ka

• Eesti arhitektuur

Välislingid

• Triin Ojari, NÕMME LINNA OMA ARHITEKT, Kultuurileht nr. 7, 23 veebruar 1996
• Oliver Orro, Unustatud majad: maja, mille ehitamist pidi ohjeldama politsei, nommesonumid.blogspot.com, 21. juuni 2012
• Mariette Aavik, SÕJAJÄRGNE INDIVIDUAALELAMU NÕMME MILJÖÖALAL, EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, Tallinn 2010