Karl August Hermann

See artikkel räägib heliloojast, keeleteadlasest ja entsüklopedistist; samanimelise kunstniku kohta vaata lehekülge Karl Herman.

Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane.

Karl August Hermann

TÜ lektor Karl August Hermann

Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost. Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks.

EluluguRedigeeri

Hermann sündis sepa pojana. Ta õppis sealsamas algkoolis, kus hiljem töötas ka koolmeistrina. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas Hermann eksternina Peterburis. Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja.

1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all^[viide?]. 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. Ta tegutses mitmes eesti seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud Postimees ainus rahvuslik eesti ajaleht. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor.

Hermanni välja antud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" tiitelleht. Entsüklopeediast jõudis ilmuda esimene köide A-täht (1900–1904) ning osa teisest köitest B-täht (1906)

Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Hermann asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine teaduse raamat") ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", 1898).

Hermann kuulus nii II, IV, V kui ka VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi enam kui 300 muusikateost, millest enamik olid koorilaulud. Nendest tuntuimad on "Kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" ja "Oh laula ja hõiska". Hermann tõlkis arvukalt üliõpilaslaule saksa keelest eesti keelde ja neid lauldakse tänapäevani tema sõnadel. Lisaks kogus ta rahvaviise.^[1]

Äärmiselt aktiivselt nii mitme valdkonnaga tegeledes ei jäänud tal aega millelegi sügavamalt pühenduda ja see kurnas ta tervist. "Dr. Hermannile sündis see, et kõik tema elu ajalehtedes ära laideti.^[2]" 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson.

IsiklikkuRedigeeri

Hermann oli abielus Paula Freybergiga, neil oli neli last. Tema pojatütretütar on Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige Ilona Kolberg.

TunnustusRedigeeri

1901 – Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane^[3]
1905 – Püha Anna ordeni III klass^[4]

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel.

Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav. Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis on Karl August Hermanni tänav.

Põltsamaal on Karl August Hermanni monument ja Karl August Hermanni tänav.

PildidRedigeeri

Karl August Hermanni kunagine eluase Tartus, Veski 27.
Mälestustahvel Hermanni majal Veski 27.
Hermann on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule.

ViitedRedigeeri

↑ Karl August Hermann
↑ Aasta ning aastakümme mööda! Postimees, 31. detsember 1890, nr 150, lk 2
↑ Auvilistlased EÜS
↑ Rannap, Heino. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. Eesti Haridusministeerium 2002 (täiendatud 2012).

KirjandusRedigeeri

Villem Reiman, "Dr. phil. Karl August Hermann" – Eesti Kirjandus 1909, nr 2, lk 49–65 ja V. Reimani raamatus "Mis meist saab". Ilmamaa, Tartu 2008, lk 113–131
Eesti kirjanduse ajalugu, II köide. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 558–561, autor Rudolf Põldmäe.
Artur Vahter, "Karl August Hermanni päevik" (lk 17–42 tegelik päevik, edasi fiktiivne päevik). Eessõna lk 9–16 "Karl August Hermanni ajast": Ea Jansen. Eesti Raamat, Tallinn 1990, 280 lk.
Urmas Sutrop, koost., "Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150". EKSA, Tallinn 2001. Sisaldab Hermanni kirjatööd "Eesti keel enne kirjandust", "Eesti keele Grammatik", "Uurimused Eesti rahva muinas-ajast" ning tema artikleid entsüklopeediast "Eesti Üleüldise teaduse raamat", samuti artikleid Hermanni kohta ja Hermanni valikbibliograafia.
Krista Aru, "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, EKM Teaduskirjastus, Tartu 2008, lk 43–106 ("Karl August Hermann toimetaja ja väljaandjana: kaotused Hermannile, võidud kõigile"), ka lk 334–339 ja mujal.