Karl August Hermann

Disambig gray.svg  See artikkel räägib heliloojast, keeleteadlasest ja entsüklopedistist; samanimelise kunstniku kohta vaata lehekülge Karl Herman.

Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane.

Karl August Hermann
TÜ lektor Karl August Hermann

Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost. Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks.

EluluguRedigeeri

Hermann sündis sepa pojana. Ta õppis sealsamas algkoolis, kus hiljem töötas ka koolmeistrina. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas Hermann eksternina Peterburis. Aastatel 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigi ülikoolis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja.

18851898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all[1]. 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. Ta tegutses mitmes eesti seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud Postimees ainus rahvuslik eesti ajaleht. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor.

 
Hermanni välja antud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" tiitelleht. Entsüklopeediast jõudis ilmuda esimene köide A-täht (1900–1904) ning osa teisest köitest B-täht (1906)

Hermann oli aktiivse ellusuhtumisega ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Hermann asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine teaduse raamat") ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", 1898).

Hermann kuulus nii II, IV, V kui ka VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi enam kui 300 muusikateost, millest enamik olid koorilaulud. Nendest tuntuimad on "Kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" ja "Oh laula ja hõiska". Hermann tõlkis arvukalt üliõpilaslaule saksa keelest eesti keelde ja neid lauldakse tänapäevani tema sõnadel. Lisaks kogus ta rahvaviise.[2]

Nii mitme valdkonnaga tegeledes ei jäänud tal aega millelegi sügavamalt pühenduda ja see kurnas ta tervist. "Dr. Hermannile sündis see, et kõik tema elu ajalehtedes ära laideti.[3]" 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson.

Karl August Hermann on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule (endine Vana-Saksa kalmistu), kuhu 1929. aastal püstitati hauamonument, mille autor on Voldemar Mellik[4].

IsiklikkuRedigeeri

Hermann oli abielus Paula Freybergiga, neil oli neli last. Tema pojatütretütar on Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige Ilona Kolberg.

Tema noorem poolvend Mihkel Hermann oli tema raamatupoe ja trükikoja ärijuht. 1898. aastal läks trükikoda ja raamatupood tema valdusesse[5].

TunnustusRedigeeri

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Laulu ja mängu leht : kuukiri Eesti muusika edendamiseks / väljaandja ja vastutav toimetaja K. A. Hermann". EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA.
  2. Karl August Hermann
  3. Aasta ning aastakümme mööda! Postimees, 31. detsember 1890, nr 150, lk 2
  4. "Karl August Hermann Põltsamaa on selle suure kunstniku üles kasvatanud". Kultuur ja Elu. 2. juuni 2020.
  5. "2. oktoobril saab 70-aastaseks Tartus Narva tänaval asuva raamatukaupluse ja trükikoja omanik Mihkel (Micha) Hermann". Postimees. 2. oktoober 1934.
  6. Auvilistlased EÜS
  7. Rannap, Heino. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. Eesti Haridusministeerium 2002 (täiendatud 2012).

KirjandusRedigeeri

  • Villem Reiman, "Dr. phil. Karl August Hermann" – Eesti Kirjandus 1909, nr 2, lk 49–65 ja V. Reimani raamatus "Mis meist saab". Ilmamaa, Tartu 2008, lk 113–131
  • Eesti kirjanduse ajalugu, II köide. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 558–561, autor Rudolf Põldmäe.
  • Artur Vahter, "Karl August Hermanni päevik" (lk 17–42 tegelik päevik, edasi fiktiivne päevik). Eessõna lk 9–16 "Karl August Hermanni ajast": Ea Jansen. Eesti Raamat, Tallinn 1990, 280 lk.
  • Urmas Sutrop, koost., "Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150". EKSA, Tallinn 2001. Sisaldab Hermanni kirjatööd "Eesti keel enne kirjandust", "Eesti keele Grammatik", "Uurimused Eesti rahva muinas-ajast" ning tema artikleid entsüklopeediast "Eesti Üleüldise teaduse raamat", samuti artikleid Hermanni kohta ja Hermanni valikbibliograafia.
  • Krista Aru, "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, EKM Teaduskirjastus, Tartu 2008, lk 43–106 ("Karl August Hermann toimetaja ja väljaandjana: kaotused Hermannile, võidud kõigile"), ka lk 334–339 ja mujal.

VälislingidRedigeeri

  Karl August Hermann – alliktekstid Vikitekstides