Uku ja Vanemuine

"Uku ja Vanemuine" (täisnimega "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad") on Karl August Hermanni 1907 valminud lauleldus, mida peetakse eesti esimeseks ooperikatsetuseks. Teose libreto kirjutas samuti Hermann, kes kasutas selleks rahvamuistendeid. Teose orkestreeris ja avamängu lisas Adalbert Wirkhaus. Teos kanti esimest korda ette 1908. Teos ei leidnud tollal noorte muusikute seas heakskiitu.[1]

1997 tegi Raimo Kangro teosele uue orkestreeringu ja kirjutas teosele ka järje "Uku ja Ecu".[1]

TegelasedRedigeeri

  • Uku, ülem jumal ning taeva ja maa looja (bariton)
  • Vanemuine, laulu ja mängu jumal (bariton)
  • Lemmingine, lõbu ja rõõmu jumal (tenor)
  • Koit, jumalik noor mees ja päikese juht (tenor)
  • Hämarik, jumalik õhtu neiu ja päikese uinutaja (sopran)
  • Endel, perepoeg ja peigmees (tenor)
  • Salme, Endla (!) pruut ja armuke (sopran)
  • Sarvik, pahanduse ja kurjuse vaim (bariton)

Muud isikud, kes muist kooris ühes laulavadRedigeeri

  • Aka, Uku kaasa ja tema kõrvaline
  • Taara, Uku kaaslane ja teine ülem jumal
  • Ilmarine, sepp, töö ja võiduse vaim, vasar vööl
  • Äike, tule jumal ja sädemekorjaja, paistev kübar peas
  • Piker, noolte vaim ja viskaja, noolte pundar seljas
  • Kõu, müristuse sünnitaja
  • Turis, sõja jumal ja võidu vaim oda- ja mõõgaga
  • Vibuane, jahi vaim, ambu nooltega käes
  • Hallijas ja Murueit oma tütardega, pulmavaimud
  • Peremees ja perenaene, kaks paari, Endla ja Salme vanemad
  • Rahvas, koorina kaasa laulmas
  • Pahanduse vaimud, Sarviku kaaslasteks

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri