Avamäng

See artikkel räägib muusikalisest avamängust; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Avamäng (täpsustus).

---

Avamäng ehk uvertüür (prantsuse keelest: ouveture, 'avamine') on muusikas lavateose (ooperi, balleti, opereti, muusikali, näidendi) või vokaalinstrumentaalse suurteose (kantaadi, oratooriumi) instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus.

Klassikaline avamäng on tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordusteta.

Alates 19. sajandist sisaldab avamäng sageli teose tähtsamaid teemasid ja juhtmotiive. Seetõttu kirjutatakse avamäng enamasti alles kogu teose lõpetamisel, kõige viimasena.

Teisi tähendusi

• 18. sajandil nimetati avamängudeks mitmesuguseid süite.
• Alates 19. sajandist on avamängudeks pealkirjastatud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid, sümfoonilisi poeeme.

Eestikeelne nimetus

Sõna "avamäng" tõi eesti keelde heliloojast keeleteadlane Karl August Hermann, kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor. Sõna "helilooja" üllitas Hermann 1885. aastal, kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "metsasarv", "tiibklaver" jm.

Vaata ka

• Eelmäng