See artikkel räägib muusikalisest avamängust; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Avamäng (täpsustus).

Avamäng ehk uvertüür (prantsuse keelest: ouveture, 'avamine') on muusikas lavateose (ooperi, balleti, opereti, muusikali, näidendi) või vokaalinstrumentaalse suurteose (kantaadi, oratooriumi) instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus.

Klassikaline avamäng on tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordusteta.

Alates 19. sajandist sisaldab avamäng sageli teose tähtsamaid teemasid ja juhtmotiive. Seetõttu kirjutatakse avamäng enamasti alles kogu teose lõpetamisel, kõige viimasena.

Teisi tähendusi

muuda

Eestikeelne nimetus

muuda

Sõna "avamäng" tõi eesti keelde heliloojast keeleteadlane Karl August Hermann, kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.[1] Sõna "helilooja" üllitas Hermann 1885. aastal[2], kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "metsasarv", "tiibklaver" jm.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda