Krista Aru
Krista Aru (sündinud Krista Muldma; 1. august 1958 – 25. veebruar 2025) oli eesti ajakirjandusloolane ja museoloog.
| Krista Aru | |
|---|---|
 | |
| Tartu Ülikooli raamatukogu direktor | |
|
Ametiaeg 15. august 2019 – 14. august 2024 | |
| Eelnev | Martin Hallik |
| Järgnev | Jaanika Anderson |
| XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 30. märts 2015 – 29. märts 2019 | |
| Eesti Rahva Muuseumi direktor | |
|
Ametiaeg 2. jaanuar 2006 – 9. november 2012 | |
| Eelnev | Jaanus Plaat |
| Järgnev | Tõnis Lukas |
| Eesti Kirjandusmuuseumi direktor | |
|
Ametiaeg 1995–2005 | |
| Eelnev | Rutt Hinrikus |
| Järgnev | Janika Kronberg |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Krista Muldma |
| Sünniaeg |
1. august 1958 Pagari, Ida-Virumaa, Eesti |
| Surmaaeg |
25. veebruar 2025 (66-aastasena) |
| Erakond | parteitu |
| Abikaasa | Jaak Aru |
| Lapsed | Jaan Aru ja Juhan Aru |
| Alma mater |
Tartu Ülikool (1981; 1992) Tallinna Ülikool (2010) |
Ta oli kolme tähtsa mäluasutuse – Eesti Kirjandusmuuseumi (1995–2005), Eesti Rahva Muuseumi (2006–2012) ja Tartu Ülikooli Raamatukogu (2019–2024) – direktor.
Haridus
muudaKrista Aru lõpetas 1973. aastal Pagari 8-klassilise Kooli, 1976. aastal Johannes Semperi nimelise Tartu 8. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal (cum laude). 1992. aastal sai teadusmagistrikraadi eesti kirjanduse alal (magistritöö "Eesti ajakirjandus ja selle kirjandusosa sajandivahetusel (1896–1907)", juhendaja Juhan Peegel).[1]
Aastatel 1993–1995 õppis Aru Tartu Ülikooli doktoriõppes[2] ning kaitses 2010. aastal Eesti Humanitaarinstituudis doktoritöö "Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel" (juhendaja Rein Veidemann). Väitekiri põhines ta enda koostatud monograafial "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom" (2008).[3]
Töökäik
muuda
Aastatel 1981–1993 töötas Krista Aru Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina[1] (sh 1981–1988 õpetaja, 1988–1992 vanemõpetaja ja 1992–1993 lektor[2]). Aastatel 1993–1995 oli ta Q Raadio peatoimetaja ja 1995–2005 Eesti Kirjandusmuuseumi direktor.[1]
2. jaanuarist 2006 kuni 9. novembrini 2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Aastatel 2015–2019 oli ta XIII Riigikogu liige.
15. augustist 2019 kuni 14. augustini 2024 töötas ta Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorina.[4][1]
Teadlasena uuris ta kuni surmani eesti ajakirjanduse ajalugu ning püüdis enda sõnul täita Juhan Peegli soovi, et eestikeelse ajakirjanduse ajalugu saaks kunagi terviklikult talletatud.[5]
Liikmesus
muuda- SA Kultuurileht (end RAS Perioodika) nõukogu liige (1998–2013)
- Eesti Rahvusarhiivi teadusnõukogu liige (2000–2012)
- Põlva Talurahvamuuseumi nõukogu liige (2001–2006)
- Kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise nõukogu liige (2001–2006)
- riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" juhtkomitee liige (2004–2008)
- Maaülikooli kuratooriumi liige (2004–2014)
- Eesti Muinsuskaitse nõukogu liige (2006–2009)
- Eesti Rahva Muuseumi teadusnõukogu esimees (2006–)[1]
- Eesti Ajalooarhiivi nõukogu liige (1996–2005)
- Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Kirjandusmuuseumide Komitee (ICOM-ICLM) nõukogu liige (1999–2006)[2]
- Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige (2013[6]–2020)
- Eesti Rahva Muuseumi ja SA Vanemuine nõukogu liige (2014. aastast)
- MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsi esimees (veebruarist 2014)
- SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige (2014–2015)[1]
- MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista juhatuse esimees (2020. aastast)
- Eesti Raamatu Aasta 2025 peakomitee liige (2024. aastast)[7]
Poliitiline tegevus
muudaKrista Aru oli parteitu, kuid ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Eesti Vabaerakonna nimekirjas ja osutus valituks. Aastatel 2015–2019 oli ta XIII Riigikogu liige.
2023. aasta valimistel kandideeris ta Riigikokku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 1177 häält ning ei osutunud valituks.[8]
Isiklikku
muudaKrista Aru abikaasa oli meditsiinidoktor Jaak Aru, nende pojad on ajuteadlane Jaan Aru ja matemaatik Juhan Aru.
Tunnustus
muuda- 2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk[9]
- 2004 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (tulemusliku töö eest eesti humanitaarkultuuri arendamisel, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel ja kujundamisel teaduse tippkeskuseks)[10]
- 2011 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (rahvakultuurikandja)
- 2012 – Aasta kodanik
- 2013 – Tartumaa Kuldne Tammeoks
- 2016 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (rahvakultuurikandja)
- 2018 – Eesti Teaduste Akadeemia sõber[11]
- 2021 – Jaan Krossi kirjandusauhind monograafia "Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem" eest[12]
- 2022 – Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni (EDA) aunimetus – aastate daam
- 2022 – Eesti Teaduste Akadeemia medal (pikaajalise tõhusa koostöö eest Eesti Teaduste Akadeemiaga, uuelaadse haridust toetava raamatukoguvõrgu arendamise eest ning akadeemikute arhiivide töötlemise eest Tartu ülikooli raamatukogus)[13]
- 2023 – tema jalajäljed lisati Tartu Teerajajate alleele
- 2023 – Tartu Ülikooli aumärk[14]
- 2024 – Rahvusmõtte auhind[15]
- 2025 – Tartu aukodanik
Teosed
muuda- "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu 2008, 480 lk
- Aavo Kokk, Krista Aru, Tõnu Vare, Margus Mets, Priit Hõbemägi. ""Päevaleht" ja tema ajastu". (Koostajad Aavo Kokk ja Krista Aru.) Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005
- Krista Aru (koost), Merike Kiipus (toim). "Oskar Kallas: artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998
- "Professor Juhan Peegli trükitööde nimestik". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1989
Artikleid
muuda- "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni", rmt: Sirje Olesk ja Elo Maandi (toim), "Paar sammukest". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998 (lk 13–61).
- "Oskar Gustavson: mitu nime ja üks pale", Akadeemia, 7/1999, lk 1383–1391.
- "Raamatuloolise Eesti püsimine", rmt: "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2000 (lk 37–47).
- Konstantin Päts ja "Teatajad" : osast eesti ajakirjanduspildis 20. saj. 1. poolel", rmt: Anne Velliste (toim), "Konstantin Pätsi tegevusest". Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 2002 (lk 23–53).
- "Hendrik Laas tagasivaates", Keel ja Kirjandus, 9/2002, lk 630–641.
- "Eesti ajakirjandus aastatel 1766–1940", rmt: "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa: Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. I, A-N" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002.
- "Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766–1940): ülevaade ja sissepõikeid" rmt: "Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 (lk 57–75).
- "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes" Tuna, 1(30)/2006, lk 116–128.
- "Eesti Ajakirjanike Liidu sünd", Keel ja Kirjandus 12/2009, lk 925–940.
- "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda" Sirp, 8. oktoober 2010 (Jaan Tõnissonist).
- Kaks teerajajat ja õpetajat. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel Keel ja Kirjandus, mai 2019.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Krista Aru Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Aru, Krista (1958)". Eesti Majanduslugu. 18.10.2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.04.2010.
- ↑ "Krista Aru doktoritöö kaitsmine". Tallinna Ülikool. 18.10.2010.
- ↑ Tartu Ülikooli raamatukogu uueks juhiks sai Krista Aru
- ↑ Krista Aru: saan raamatukogu heas korras üle anda ERR Menu, 10.08.2024.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014. Vaadatud 22. jaanuaril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti Raamatu Aastast Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 14.12.2024.
- ↑ Riigikogu valimiste tulemused 2023 Delfi, 6. märts 2023.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Eesti Kultuurkapitali koduleht Vaadatud 01.12.2024.
- ↑ Toomas Jüriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2018.
- ↑ "Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru". Err.ee. 17.02.2021. Vaadatud 17.02.2021.
- ↑ "Selgusid Karl Ernst von Baeri ja teaduste akadeemia medalite rauleaadid". Eesti Teaduste Akadeemia. 7. detsember 2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 27. oktoobril 2023.
- ↑ Rahvusmõtte auhind läks Krista Arule ERR Uudised, 01.12.2024.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Krista Aru |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Krista Aru |
- "Krista Aru mängib sünnipäeval jalgpalli" Eesti Päevaleht, 1. august 1997
- Raimu Hanson. "ERMi asub juhtima Krista Aru" Postimees, 31. mai 2005
- Raimu Hanson. "Krista Aru kraamis kabineti uuele direktorile töökorda" Postimees, 31. mai 2005
- Juune Holvandus. "Krista Aru viib eesti pärimuskultuuri ühe katuse alla" Eesti Päevaleht, 23. juuli 2005
- Silvia Paluoja. "Eesti rahva muuseumi direktorit Krista Aru kummitab Jaan Tõnissoni vaim" Pärnu Postimees, 28. jaanuar 2006 (intervjuu)
- Rein Veidemann. "Monument pühendunud ajalehe toimetajaile" Postimees/AK, 21. märts 2009, lk 8 (raamatu "Üks kirg, kolm mõõdet" arvustus)
- Aivar Kull. "Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest" Tartu Postimees, 19. juuni 2009, lk 5 (raamatu "Üks kirg, kolm mõõdet" arvustus)
- Jüri Saar. Krista Aru: jõud sai otsa Tartu Postimees, 8. oktoober 2012
- Ott Karulin. Üks roll Sirp, 7. oktoober 2016
- Krista Aru: kas oleme oma väikese riigi liiga keeruliseks teinud? Tartu Postimees, 17. august 2018
- Raadiosaade "Kajalood. Krista Aru" Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 21. detsember 2019
- ETV saade "Plekktrumm. Krista Aru" Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 17. jaanuar 2022
- Miina Pärn. Krista Aru: väikse rahvana peaksime haridusse ja noortesse rohkem panustama ERR Kultuur, 14. detsember 2024
- Krista Aru. Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab Universitas Tartuensis, 13. veebruar 2025