Tartu Ülikooli senat

Tartu Ülikooli senat on Tartu Ülikooli akadeemiline otsustuskogu (senat). Tartu Ülikooli seaduse järgi vastutab senat ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning vastutab selle kvaliteedi tagamise eest[1]. Senati pädevuses on ka ülikooli põhikirja vastuvõtmine ja selle esitamine Tartu Ülikooli nõukogule, kes selle kinnitab.[2]

Tartu ülikooli senat 2017. aastal.

Senati esimees on ülikooli rektor ja peale tema kuulub senatisse kuni 21 liiget. Liikmete hulgas on neli esindajat igast ülikooli valdkonnast. Üliõpilasi on senatis viis ja üliõpilaste esindajad senatisse valib Tartu Ülikooli üliõpilasesindus üheks aastaks arvestusega, et esindatud oleks kõigi astmete ja kõigi valdkondade üliõpilased[2][3].

Senat moodustati ülikooli nõukogu kõrvale pärast seda, kui tegevuse lõpetas Tartu Ülikooli kuratoorium[4].

Esimene koosseisRedigeeri

Senati I koosseisu kuulusid Humaniora valdkonnast Birute Klaas-Lang, Art Leete, Ain Riistan ja Anti Selart, Medicina valdkonnast Hele Everaus, Margus Lember, Ruth Kalda ja Irja Lutsar, Realia et naturalia valdkonnast Leho Ainsaar, Maia Kivisaar, Enn Lust ja Jaak Vilo ning Socalia valdkonnast Jüri Allik, Toomas Haldma, Marju Lauristin ja Raul Narits.[5]

Teine koosseisRedigeeri

Teine senati koosseis kinnitati 30. mail 2014. Selle koosseisus on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Tuulike Kivestu, Art Leete, Ain Riistan ja Anti Selart, sotsiaalteaduste valdkonnast Eiki Berg, Halliki Harro-Loit, Marju Luts-Sootak ja Urmas Varblane, meditsiiniteaduste valdkonnast Leho Ainsaar, Irja Lutsar, Mihkel Zilmer ja Vahur Ööpik ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast Jaak Kikas, Maia Kivisaar, Enn Lust ja Jaak Vilo.[2]

Kolmas koosseisRedigeeri

Kolmanda senati koosseisu valimiste tulemused kinnitati 19. mail 2017.

Sinna hakkavad kuuluma humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Anneli Saro, Aivar Kriiska, Karl Pajusalu ja Bruno Mölder (asendusliikmed Ene Kõresaar ja Ain Riistan), sotsiaalteaduste valdkonnast Urmas Varblane, Anzori Barkalaja, Marju Luts-Sootak ja Veronika Kalmus (asendusliikmed Evelyn Kiive, Eiki Berg ja Katrin Saks), meditsiiniteaduste valdkonnast Mihkel Zilmer, Pärt Peterson, Külli Kingo ja Irja Lutsar (asendusliikmed Allen Kaasik, Aare Märtson, Jarek Mäestu ja Vahur Ööpik) ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast Tõnu Meidla, Maia Kivisaar, Jaan Aarik ja Varmo Vene (asendusliikmed Tõnu Kollo ja Heisi Kurig).

Neljas koosseisRedigeeri

Neljanda senati akadeemiliste töötajate koosseis valiti 19. mail 2020. Valimised korraldati elektrooniliselt ja valimisaktiivsus akadeemiliste töötajate hulgas oli 71,53% (1630-st valimisõigusega ülikooli töötajast 1166)[6].

Neljanda senati koosseisu kuuluvad humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Renate Pajusalu, Aivar Kriiska, Raili Marling, Ave Matsin, sotsiaalteaduste valdkonnast Urmas Varblane, Kairi Kreegipuu, Maaja Vadi, Marju Luts-Sootak, meditsiiniteaduste valdkonnast Külli Kingo, Mihkel Zilmer, Pärt Peterson, Tanel Laisaar ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast Krista Fischer, Tõnu Meidla, Peeter Burk ja Marco Kirm.

Üliõpilaste esindajateks valiti üliõpilasesinduse poolt Karl Lembit Laane, Kerdo Kristjan Tamm, Trine Tamm, Rait Bessonov ja Mari-Ann Lind[7].

ViitedRedigeeri

  1. "Tartu Ülikooli seadus". Riigi Teataja, 01. jaanuar 2020. Vaadatud 01.11.20.
  2. 2,0 2,1 2,2 http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/senat
  3. "Tartu Ülikooli õigusaktid". (Ülikooli põhikiri kategoorias "Ülikooli põhikiri, muud põhimäärused ja põhikirjad"). Tartu Ülikool, 24. aprill 2020. Vaadatud 01.11.20.
  4. Sepp, Jüri. "Ülikool ja diletantide võim". Eesti Päevaleht, 16. detsember 2010. Vaadatud 01.11.20. Tsitaat: “...moodustataks ülikooli kuratooriumi baasil nõukogu, millele antaks Tartu ülikooli käekäigu määramisel kõige laiemad volitused, sest „nõukogu vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli ees-märkide täitmise”.”
  5. Tartu ülikooli eelmise, senati I koosseisu kuulusid ut.ee
  6. "Senatil on uus koosseis". Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis, juuni 2020. Vaadatud 01.11.20. Tsitaat: “...valimistel osalemise määr oli 71,53%. Hääleõigus oli kõikidel akadeemilistel töötajatel, kelle töökoormus ülikoolis õppejõu või teadustöötajana on vähemalt 20 tundi nädalas.”
  7. "Senat". Tartu Ülikool, 1. juuli 2020. Vaadatud 01.11.20.

VälislingidRedigeeri