Jaak Kikas
Jaak Kikas (sündinud 23. veebruaril 1949 Tallinnas) on eesti füüsik[1], korrastamata süsteemide professor Tartu Ülikoolis[2].
Kikas on pikaajaline AHHAA teadusnõukogu esimees ning ta juhendas kaks kümnendit Eesti võistkonda rahvusvahelistel füüsikaolümpiaadidel. Ta on pälvinud tunnustust ka teaduse populariseerijana.
HaridusRedigeeri
1967. aastal lõpetas ta Tallinna II Keskkooli ja 1972. aastal Tartu Ülikooli füüsikaosakonna cum laude 1979. aastal kaitses Tartus füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi tahkisefüüsika erialal akadeemik Karl Rebase juhendamisel.
Ta on erialase enesetäienduse raames lühidalt õppinud Baseli Ülikoolis, Bayreuthi Ülikoolis ja Müncheni Tehnikaülikoolis.[3]
TöökäikRedigeeri
- 1974–1995 eri ametikohtadel Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis
- 1996–2020 Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide füüsika professor
- 2020– Tartu Ülikooli emeriitprofessor
- 1996–2007 Tartu Ülikooli Füüsika-Keemiateaduskonna materjaliteaduse instituudi juhataja
- 2008–2012 Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi materjaliteaduse osakonna juhataja
- 2012–2017 Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor
TeadustööRedigeeri
Jaak Kikase teadustöö on olnud seotud tahkiste optilise kõrglahutusspektroskoopia (selektiivspektroskoopia, spektrite püsisälkamine, üksikmolekulide spektroskoopia) meetodite arendamisega ning nende rakendamisega erineva korrastusastmega tahkiste (molekulaarkristallid, ühismõõduta süsteemid, polümeer- ja oksiidklaasid) uurimisel, samuti mõnede kõnealuste meetodite praktiliste rakendustega optilises informaatikas ja sensoorikas. Sealhulgas on ta koos kolleegidega näidanud kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude olulist mõju klaaside madalatemperatuursele mikrodünaamikale ja arendanud seda kirjeldavaid teoreetilisi mudeleid.
Fotograafiaalane tegevusRedigeeri
Jaak Kikas on tegelenud ka fotograafiaga. Tema esimene fotonäitus "40 pilti" toimus 2015. aastal Tartu galeriis Noorus[4] ja teine "Katoptromaania" 2016. aastal Tartu Jakobi galeriis.[5]
Samuti on Kikas osalenud mitme fotovõistluse žüriis, sealhulgas korduvalt Eesti teadusfoto võistluse žüriis. Kureerib Physicumi kunstigaleriid.
Ühiskondlik tegevusRedigeeri
TunnustusRedigeeri
- 1986 – NSV Liidu riiklik teaduspreemia koos Rein Avarmaa, Anšel Gorohhovski, Roman Personovi, Boris Harlamovi, Jevgeni Alšitsi, Ljudmila Bõkovskaja, Vladimir Maslovi, Ljubov Rebase ja Konstantin Solovjoviga töödetsükli "Spektrite püsisälkamine ja keerukate molekulide selektiivspektroskoopia" eest
- 2009 – Eesti teaduse populariseerimise auhind (peapreemia)[9]
- 2010 – Tartu medal
- 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[10]
- 2015 – teadusajakirjanduse sõber[11]
- 2017 – Põlvepikuraamatu konkurss, eripreemia teksti eest („Sinu väike ajaraamat“)
Olulisemad teaduspublikatsioonidRedigeeri
- A. A. Gorokhovski, J. Kikas, "Inhomogeneous broadening of local vibrations in spectra of organic molecules in solid matrices", Opt. Commun., vol. 21, no. 2, pp. 272–274, 1977
- J. Kikas, M. Rätsep, "Correlation of transition frequencies in impurity spectra of inhomogeneous solids", phys. stat. sol. (b), vol. 112, no. 2, pp. 409–415, 1982
- L. A. Rebane, A. A. Gorokhovskii, J. V. Kikas, "Low-temperature spectroscopy of organic molecules in solids by photochemical hole burning", Appl. Phys. B, vol. 29, no. 3, pp. 235–250, 1982
- A. Ellervee, R. Jaaniso, J. Kikas, A. Laisaar, A. Suisalu, V. Shcherbakov, "Spectral hole burning at high hydrostatic pressure", Chem. Phys. Lett., vol. 176, no. 5, pp. 472–476, 1991.
- V. Hizhnyakov, A. Laisaar, J. Kikas, An. Kuznetsov, V.Palm, A.Suisalu, "Transformation of soft localized modes in glasses under pressure", Phys. Rev. B, vol. 62, no. 17, pp. 11296-11299, 2000
- V. Zazubovich, A. Suisalu, J. Kikas, "Irreversible dynamics in incommensurate biphenyl studied by thermocycling of spectral holes", Phys. Rev. B, vol. 64, no. 10, art. no.-104203, 2001
- M. Pärs, V. Palm, M. Rähn, N. Palm, J. Kikas "Room-temperature single-molecule fluorescence imaging for terrylene in biphenyl single crystals", J. Lumin., vol. 128, no. 5-6, pp. 838–841, 2008
PublitsistikaRedigeeri
- Jaak Kikas, Aleksandr Luštšik "Materjalifüüsika Eestis" – kogumikus "Teadusmõte Eestis. Täppisteadused", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2006, lk 75–79
- Jaak Kikas "Mõtteid vabalt langevas liftis" – Horisont, 2008, nr 2 (märts), lk 42–44
- Jaak Kikas "Eessõna" – David Mills "Ateistlik universum", Noria Books, 2008, lk 5–8
IsiklikkuRedigeeri
Tema vanaisa Reinhold Kamsen (1871–1952) oli eesti luuletaja, tuntud laulu "Küll on kena kelguga" sõnade autor[12], isa Verner Kikas (1916–2000)[13] ja ema Valve Kikas (1914–1991) [14] olid Eesti tehnikateadlased. Abielus Ülle Kikasega (sündinud 1949), neil on tütred Riina Tens (s 1974) ja Rutt Hints (s 1976) ning poeg Taavet Kikas (s 1982).
ViitedRedigeeri
- ↑ ENE 4, Tallinn: Valgus, 1989, lk 506
- ↑ Tartu Ülikooli professorid 1998, Tartu: TÜ Kirjastus, 1998, lk 95
- ↑ Curriculum vitae
- ↑ "Füüsik Jaak Kikas avab oma esimese fotonäituse" ERR Novaator, 7. jaanuar 2015
- ↑ "Füüsik juhib instituuti, teeb näitusi ja populariseerib teadust" Tartu Postimees, 7. jaanuar 2016
- ↑ Eesti Füüsika Selts
- ↑ Tartu Ülikooli Teaduskool – Eesti võistkonnad rahvusvahelistel võistlustel
- ↑ Teaduskeskus AHHAA
- ↑ SA Archimedes pressiteade: Selgusid parimad teaduse tutvustajad 28. aprill 2009
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 18964
- ↑ "Teadusajakirjanduse sõber on professor Jaak Kikas" Tartu Ülikool, 19. november 2015
- ↑ Eesti kirjanduse biograafiline leksikon, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 131–132
- ↑ Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2008, lk 128–129
- ↑ Ehitusinsenerid TPI-st, Tallinn: Valgus, 1986, lk 192
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaak Kikas |
- Jaak Kikase koduleht
- Jaak Kikase koostatud veebikoht "Materjalimaailm"
- "Jaak Kikas" – Eesti Televisiooni saatesarjas "Teadlased", esmakordselt eetris 14.11.2008
- "Professor kogub raha asemel veidraid asju", Vilja Kohleri intervjuu Tartu Postimehes 06.02.2009
- Füüsik Jaak Kikas avab oma esimese fotonäituse. 7.01.2015. err.ee