Karl Rebane

Eesti füüsik

Karl Rebane (11. aprill 1926 Pärnu4. november 2007) oli eesti füüsik ja akadeemik.[1] Aastatel 1973–1990 Eesti teaduste akadeemia president.[2]

Karl Rebane

HaridusteeRedigeeri

Karl Rebane sündis 11. aprillil 1926 Pärnus.

Oma kooliteed alustas ta Pärnus aastatel 1933–1941, 1942–1943 jätkas oma õpinguid mittetäielikus keskkoolis Verhne-Uralskis ja 1947. aastal lõpetas Tallinna II Keskkooli (Tallinna Reaalkooli).

Aastatel 1946–1949 oli Karl Rebane Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonna õpilane ja elektrotehnika teaduskonna üliõpilane, seejärel Leningradi Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna üliõpilane, mille lõpetas 1952. aastal.

  • 1955 kaitses ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatika kandidaadi väitekirja teemal ”Электронные состояния в неупорядоченной конденсированной фазе (одномерная модель)”.[3]
  • 1965 kaitses Karl Rebane Valgevene Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja teemal ”Метод моментов и колебательная структура спектров примесных металлов”.
  • 1968. aastal anti talle professori kutse teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning tahke keha füüsika alal (VAK).

TöökäikRedigeeri

Aastatel 1941–1942 töötas Karl Rebane Tšeljabinski oblasti Verhneuralski rajooni kolhoosis põllutöölisena, 1943–1946 võttis sõdurina osa Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse lahingutest ja sai haavata novembris 1944.

Aastatel 1958–1968 töötas Karl Rebane Tartu Riiklikus Ülikoolis teoreetilise füüsika õppejõuna, eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhatajana. Aastatel 1976–1993 organiseeris ta koos Füüsika Instituudiga laseroptika ühiskateedri ja oli selle juhataja [4]. Alates 1994. aastast oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2005–2007 füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur.

Eesti Teaduste Akadeemiaga oli Karl Rebase tegevus seotud alates 1956. aastast: 1956–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor, 1964–1968 Füüsika, Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretär, 1968–1973 asepresident ja 1973–1990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia president[[2]]. 1973–1976 oli Karl Rebane Füüsika Instituudi direktor, 1990–1992 laboratooriumijuhataja ja peateadur, 1993–1996 Kosmoseuuringute Keskuse ja Eesti Biokeskuse peateadur. Alates 1996 oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

LiikmesusRedigeeri

  • 1961 valiti Eesti teaduste akadeemia liikmeks
  • 1976 valiti NSV Liidu teaduste akadeemia (alates 1992 Venemaa Teaduste Akadeemia) kirjavahetaja-liikmeks ja 1987 akadeemikuks optika alal.

Karl Rebane oli ka Euroopa Kunstide ja Teaduste Akadeemia (Salzburg) ning Euroopa Akadeemia (London) liige.

Eesti Füüsika Seltsi liige

Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi (Tallinn) teadusnõukogu liige


Karl Rebane suri 4. novembril 2007 ja on maetud Pärnu Metsakalmistule.

TeadustööRedigeeri

Akadeemik Karl Rebase pikaajalisest teadustööst moodustas olulise osa loodusteadustes ja tehnikas teoreetiline füüsika rakendatult optikas ja tahke keha füüsikas; optilised katted; lisanditsentrite sekundaarne kiirgus, foononvabad jooned kui Mössbaueri γ-resonantsjoone optiline analoog; spektrite püsisälkamine ja selle rakendusi; ühe lisandimolekuli spektroskoopia jt.

Peale selle avaldas ta töid filosoofiat füüsikaga siduvate küsimuste kohta, milles käsitles entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maaväliste tsivilisatsioonide otsinguis, põhjuslikkust ja vaba tahet füüsikas ning kõrgtehnoloogilise terrorismi ohtu kaasaegses maailmas.

Karl Rebane oli enam kui 300 teadustöö ja koos kaasautoritega kuuma luminestsentsi avastuse autor.

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

  • 1958–1960 TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja
  • 1973–1976 Füüsika Instituudi loomise organiseerija
  • 1976–1993 Füüsika Instituudi laseroptika ja TRÜ ühiskateedri organiseerija ja juhataja
  • 1979–1991 NSV Liidu TA Ühendatud Optikanõukogu esimees (ühendas spektroskoopia, luminestsentsi, laserite ja mittelineaarse optika ning holograafia)
  • 1976–1985 Euroopa Füüsikaühingu nõukogu ja täitevkomitee liige
  • 1989–1992 Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident
  • Vene Teaduste Akadeemia liige
  • Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia (Salzburg) liige
  • New York Academy of Sciences liige
  • Euroopa Akadeemia (London) liige
  • Ülemaailmse Teadlaste Föderatsiooni liige
  • Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse Maailma Laboratooriumi Eesti haru direktor
  • Itaalia Füüsika Seltsi liige
  • Eflore Majorana nim Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse (Erice, Itaalia) liige
  • Keskkonnaseisundi Simuleerimise Ühingu (Saksamaa) liige
  • A. F. Joffe nim. Füüsika-Tehnika Instituudi (Peterburi) auliige
  • Karl Rebane oli ka mitme rahvusvaheliselt tunnustatud füüsikaajakirja toimetuskolleegiumi liige:
  • Optika i Spektroskopia (Peterburi)
  • Fizika Tverdogo Tela (Peterburi)

TeoseidRedigeeri

  • "Элементарная теория колебательной структуры спектров примесных центров кристаллов". Наука. Мoskva 1968
  • "Impurity Spectra of Solids. Elementary Theory of Vibrational Structure". Springer-Verlag. USA 1970
  • "Вторичное свечение примесного центра кристалла". Тарту 1970
  • "Energia, entroopia, elukeskkond". Valgus. Tallinn 1980

TunnustusRedigeeri

  • 2006 – Valgetähe III klassi teenetemärk
  • 2003 – Cariplo stipendium uurimistööks Itaalias
  • 2002 - Norra kuninga II järgu rüütliorden
  • 2001 – Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
  • 2000 - Vene Föderatsiooni Sõpruse orden
  • 1996 – Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteadustes (kollektiivi koosseisus) ühe lisanditsentri spektroskoopia eest
  • 1993 – Alexander v. Humboldti stipendium uurimistööks Saksamaal
  • 1986 Eesti Teaduste Akadeemia medal
  • 1986 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane, Tööpunalipu orden, Lenini orden
  • 1981 – NSV Liidu Teaduste Akadeemia Lebedevi nimeline kuldmedal saavutuste eest füüsikas
  • 1965 – Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi koosseisus) tahkise lisanditsentrite spektrite teooria eest
  • A. F. Joffe nim Füüsika-Tehnika Instituudi (Vene TA, Peterburi) auliige

Lahingus osalemise ja haavatasaamise eest 22.11.44Redigeeri

(Sõrve poolsaarel 45 mm otsesihtimisega suurtüki meeskonnas, 917. Eesti laskurpolk) medal „Vapruse eest“. Lisaks kõik Nõukogude Liidu endistele rindemeestele pärast sõda üldkorras ette nähtud ordenid ja umbes 10 medalit.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

2018 – asutati Špolski, Rebase ja Personovi nimeline rahvusvaheline teaduspreemia.

IsiklikkuRedigeeri

Tema vennad olid Jaan Rebane, Toomas Rebane, Jüri Rebane ja õde oli Miina Rebane.

Tema abikaasa oli Ljubov Rebane, lapsed Inna Rebane ja Aleksander Rebane.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 417–418.
  2. 2,0 2,1 Teaduste Akadeemia ajalugu
  3. Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide, (M) N-Sap. Veebiväljaanne: s.n. Lk 1077.
  4. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu (24.11.2012).

VälislingidRedigeeri