Karl Rebane

Eesti füüsik

Karl Rebane (11. aprill 1926 Pärnu4. november 2007) oli eesti füüsik ja akadeemik.[1] Aastatel 1973–1990 Eesti teaduste akadeemia president.[2]

Karl Rebane

HaridusteeRedigeeri

Karl Rebane sündis 11. aprillil 1926 Pärnus.

Oma kooliteed alustas ta Pärnus aastatel 1933–1941, 1942–1943 jätkas oma õpinguid mittetäielikus keskkoolis Verhne-Uralskis ja 1947. aastal lõpetas Tallinna II Keskkooli (Tallinna Reaalkooli).

Aastatel 1946–1949 oli Karl Rebane Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonna õpilane ja elektrotehnika teaduskonna üliõpilane, seejärel Leningradi (Peterburi) Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna üliõpilane, mille lõpetas 1952. aastal.

TeaduskraadRedigeeri

  • 1955 kaitses ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatika kandidaadi väitekirja teemal ”Электронные состояния в неупорядоченной конденсированной фазе (одномерная модель)”.[3]
  • 1965 kaitses Karl Rebane Valgevene Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja teemal ”Метод моментов и колебательная структура спектров примесных металлов”.
  • 1968. aastal omistati talle professori kutse teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning tahke keha füüsika alal (VAK).

TöökäikRedigeeri

Aastatel 1941–1942 töötas Karl Rebane Tšeljabinski oblasti Verhneuralski rajooni kolhoosis põllutöölisena, 1943–1946 võttis sõdurina osa Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse lahingutest ja sai haavata novembris 1944.

Aastatel 1958–1968 töötas Karl Rebane Tartu Riiklikus Ülikoolis teoreetilise füüsika õppejõuna, eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhatajana. Aastatel 1976–1993 organiseeris ta koos Füüsika Instituudiga laseroptika ühiskateedri ja oli selle juhataja [4] . Alates 1994 oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2005–2007 füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur.

Eesti Teaduste Akadeemiaga oli Karl Rebase tegevus seotud alates 1956. aastast: 1956–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor, 1964–1968 Füüsika, Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretär, 1968–1973 asepresident ja 1973–1990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia president[[2]]. 1973–1976 oli Karl Rebane Füüsika Instituudi direktor, 1990–1992 laboratooriumijuhataja ja peateadur, 1993–1996 Kosmoseuuringute Keskuse ja Eesti Biokeskuse peateadur. Alates 1996 oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

LiikmesusRedigeeri

1961 valiti Karl Rebane Eesti teaduste akadeemia liikmeks, 1976 NSV Liidu teaduste akadeemia (alates 1992 Venemaa Teaduste Akadeemia) kirjavahetaja-liikmeks ja 1987 akadeemikuks optika alal. Karl Rebane oli ka Euroopa Kunstide ja Teaduste Akadeemia (Salzburg) ning Euroopa Akadeemia (London) liige.

Eesti Füüsika Seltsi liige

Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi (Tallinn) teadusnõukogu liige


Karl Rebane suri 4. novembril 2007. aastal ja on maetud Pärnu Metsakalmistule.

Uurismitöö põhisuunadRedigeeri

Akadeemik Karl Rebase pikaajalisest teadustööst moodustas olulise osa loodusteadustes ja tehnikas teoreetiline füüsika rakendatult optikas ja tahke keha füüsikas; optilised katted; lisanditsentrite sekundaarne kiirgus, foononvabad jooned kui Mössbaueri γ-resonantsjoone optiline analoog; spektrite püsisälkamine ja selle rakendusi; ühe lisandimolekuli spektroskoopia jt.


Peale selle avaldas ta töid filosoofiat füüsikaga siduvate küsimuste kohta, milles käsitles entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maaväliste tsivilisatsioonide otsinguis, põhjuslikkust ja vaba tahet füüsikas ning kõrgtehnoloogilise terrorismi ohtu kaasaegses maailmas.

Karl Rebane oli enam kui 300 teadustöö ning koos kaasautoritega kuuma luminestsentsi avastuse autor.

Teadus-organisatsiooniline ja administratiivne tegevusRedigeeri

EestisRedigeeri

1958–1960 TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja

1976–1993 FI laseroptika ja TRÜ ühiskateedri organiseerija ja juhataja

1973–1976 Füüsika Instituudi loomise organiseerija

Rahvusvahelisel tasemelRedigeeri

  • 1979–1991 NSV Liidu TA Ühendatud Optikanõukogu esimees (ühendas spektroskoopia, luminestsentsi, laserite ja mittelineaarse optika ning holograafia)
  • 1976–1985 Euroopa Füüsikaühingu nõukogu ja täitevkomitee liige
  • 1989–1992 Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident
  • Vene Teaduste Akadeemia liige
  • Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia (Salzburg) liige
  • New York Academy of Sciences liige
  • Euroopa Akadeemia (London) liige
  • Ülemaailmse Teadlaste Föderatsiooni liige
  • Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse Maailma Laboratooriumi Eesti haru direktor
  • Itaalia Füüsika Seltsi liige
  • Eflore Majorana nim Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse (Erice, Itaalia) liige
  • Keskkonnaseisundi Simuleerimise Ühingu (Saksamaa) liige
  • A.F.Joffe nim. Füüsika-Tehnika Instituudi (St. Petersburg) auliige
  • Karl Rebane oli ka mitme rahvusvaheliselt tunnustatud füüsikaajakirja toimetuskolleegiumi liige:
  • Optika i Spektroskopia (Sankt-Peterburg)
  • Fizika Tverdogo Tela (Sankt-Peterburg)

TeoseidRedigeeri

  • "Элементарная теория колебательной структуры спектров примесных центров кристаллов". Наука. Мoskva 1968
  • "Impurity Spectra of Solids. Elementary Theory of Vibrational Structure". Springer-Verlag. USA 1970
  • "Вторичное свечение примесного центра кристалла". Тарту 1970
  • "Energia, entroopia, elukeskkond". Valgus. Tallinn 1980

TunnustusedRedigeeri

Karl Rebase saavutusi teadlase ja teaduse organisaatorina on kõrgelt hinnatud. Muude tunnustuste hulgas on talle omistatud

teadustöö eestRedigeeri

2006 – Valgetähe III klassi teenetemärk

2003 – Cariplo stipendium uurimistööks Itaalias

2002 - Norra kuninga II järgu rüütliorden

2001 – Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

2000 - Vene Föderatsiooni Sõpruse orden

1996 – Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteadustes (kollektiivi koosseisus) ühe lisanditsentri spektroskoopia eest

1993 – Alexander v. Humboldti stipendium uurimistööks Saksamaal

1986 Eesti Teaduste Akadeemia medal

1986 NL Sotsialistliku Töö Kangelane, Tööpunalipu orden, Lenini orden

1981 –NSV Liidu Teaduste Akadeemia Lebedevi nimeline kuldmedal saavutuste eest füüsikas

1965 – Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi koosseisus) tahkise lisanditsentrite spektrite teooria eest

A. F. Joffe nim Füüsika-Tehnika Instituudi (Vene TA, Sankt-Peterburg) auliige

lahingus olemise ja haavatasaamise eest 22.11.44Redigeeri

(Sõrve poolsaarel 45 mm otsesihtimisega suurtüki meeskonnas, 917. Eesti laskurpolk) medal „Vapruse eest“. Lisaks kõik NL endistele rindemeestele pärast sõda üldkorras ette nähtud ordenid ja medalid, ca 10 tk.

mälestuse jäädvustamineRedigeeri

2018 – asutati Špolski, Rebase ja Personovi nimeline rahvusvaheline teaduspreemia

Vaata kaRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema vennad olid Jaan Rebane, Toomas Rebane, Jüri Rebane ja õde oli Miina Rebane.

Tema abikaasa oli Ljubov Rebane, lapsed Inna Rebane ja Aleksander Rebane.

ViitedRedigeeri

  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 417–418.
  2. 2,0 2,1 Teaduste Akadeemia ajalugu
  3. Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide, (M) N-Sap.. Veebiväljaanne: s.n. Lk 1077. 
  4. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu (24.11.2012)

VälislingidRedigeeri