Ava peamenüü

Karl Rebane (11. aprill 1926 Pärnu4. november 2007) oli eesti füüsik ja akadeemik.[1]

Sisukord

HaridusteeRedigeeri

Õppis Pärnus aastatel 1933–1941 ja mittetäielikus keskkoolis Verhne-Uralskis 1942–1943.

Oli aastatel 1946–1949 Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonna õpilane ja elektrotehnika üliõpilane, seejärel Leningradi Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna üliõpilane, lõpetas 1952. aastal.

TeaduskraadRedigeeri

  • 1955 füüsika-matemaatika kandidaat, Leningradi Riiklik Ülikool
  • 1964 doktorikraad, väitekiri: "Metod momentov i kolebatelnaja struktura spektrov primesnõhh kristallov", Valgevene TA Füüsika Instituut, Minsk

TööRedigeeri

Põllutööline kolhoosis Tšeljabinski oblasti Verhneuralski rajoonis 1941–1942, sõdur Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuses 1943–1946, sai haavata lahingus novembris 1944.

Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise füüsika vanemõpetaja ja dotsent 1955–1958; eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja 1958–1960; teoreetilise füüsika ja tahke keha füüsika lektor 1961–1968; laseroptika ühiskateedri Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudiga (FI) organiseerija ja juhataja 1976–1993 (viimased kaks ametit ühiskondlikus korras).

Oli aastatel 1973–1976 Tartu Riikliku Ülikooli Füüsika Instituudi juhataja.[2] Tartu Ülikooli emeriitprofessor alates 1994; 2005–2007 Füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur.

Eesti NSV Teaduste Akadeemias Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor 1956–1964; füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär 1964–1968; asepresident 1968–1973. Oli aastatel 19731990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia president.[3]

FI loomise organiseerija, direktor 1973–1976 (ühiskondlikus korras); FI laborijuhataja ja peateadur 1990–1992; Kosmoseuuringute Keskuse ja Eesti Biokeskuse peateadur 1993–1996; vabakutseline teadustöötaja (Eesti TA uurimistoetuste saaja, grantide hoidja) alates 1996.

Teadus- ja juhtimistegevusRedigeeri

Karl Rebase teadustöö põhivaldkonnad ja -suunad on olnud loodusteadused ja tehnika ning füüsika (tahkise spektroskoopia ja optika; entroopiaprobleemid keskkonnahoius ja ühiskonnas).

Eesti NSV TA-s ja TRÜ-sRedigeeri

TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja 1958–1960; laseroptika FI ja TRÜ ühiskateedri organiseerija ja juhataja 1976–1993; Füüsika ja Astronoomia Instituudi teadusala asedirektor 1956–1964; Füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär 1964–1968; Eesti NSV TA asepresident 1968–1973, president 1973–1990; alates aastast 1959 valmistas ette Füüsika Instituudi (FI) loomist ja 1973–1976 oli selle esimene direktor; FI laborijuhataja 1990–1992.

Rahvusvahelisel tasemelRedigeeri

NSV Liidu TA Ühendatud Optikanõukogu esimees 1979–1991 (ühendas spektroskoopia, luminestsentsi, laserite ja mittelineaarse optika ning holograafia); Euroopa Füüsikaühingu nõukogu ja täitevkomitee liige (1976–1985); Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident (1989–1992); Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse – Maailmalaboratooriumi Eesti haru direktor. Mitme rahvusvaheliselt tunnustatud füüsikaajakirja toimetuskolleegiumi liige.

TeoseidRedigeeri

  • "Элементарная теория колебательной структуры спектров примесных центров кристаллов". Наука. Мoskva 1968
    • "Impurity Spectra of Solids. Elementary Theory of Vibrational Structure". Springer-Verlag. USA 1970
  • "Вторичное свечение примесного центра кристалла". Тарту 1970
  • "Energia, entroopia, elukeskkond". Valgus. Tallinn 1980

TunnustusedRedigeeri

  • 2006 – Valgetähe III klassi teenetemärk
  • 2001 – Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest
  • 2000 – Cariplo stipendium uurimistööks Itaalias
  • 1996 – Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteadustes (kollektiivis) (ühe molekuli spektroskoopia)
  • 1993 – Alexander v. Humboldti stipendium uurimistööks Saksamaal
  • 1981 – NSV Liidu TA P. N. Lebedevi kuldmedal saavutuste eest füüsikas
  • 1965 – Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivis) (lisansispektri võnkestruktuur, foononvabad jooned)

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

  • 2018 – asutati Špolski, Rebase ja Personovi nimeline rahvusvaheline teaduspreemia

Vaata kaRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema vennad olid Jaan Rebane, Toomas Rebane, Jüri Rebane ja õde oli Miina Rebane.

Tema abikaasa oli Ljubov Rebane, lapsed Inna Rebane ja Aleksander Rebane.

ViitedRedigeeri

  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 417–418.
  2. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu (24.11.2012)
  3. Teaduste Akadeemia ajalugu

VälislingidRedigeeri

Obituary of Karl Rebane April 11, 1926 - November 4, 2007. Joseph Birman, Anshel Gorokhovsky, Alexander Kaplyanskii and Alexei Maradudin] Physics Today Online (post-date 2-25-08)]