2023. aasta Riigikogu valimised

2023. aasta Riigikogu valimised olid XV Riigikogu korralised valimised 2023. aastal. Valimispäev oli 5. märtsil, enne seda toimus eelhääletamine ja välismaal hääletamine.

2023. aasta Riigikogu valimised

← 2019 5. märts 2023 2027 →

Kõik Riigikogu 101 kohta
51 kohta vajalik enamuse saavutamiseks
Arvamusküsitlused
Osavõtt 63,5% (Langus0,2pp)

 
Juht Kaja Kallas Martin Helme Jüri Ratas
Erakond Reformierakond EKRE Keskerakond
Eelmised valimised 34 kohta, 28,9% 19 kohta, 17,8% 26 kohta, 23,1%
Võidetud kohti 37 17 16
Kohtade muutus Tõus3 Langus2 Langus10
Hääli 190 646 97 972 93 251
Protsent 31,2% 16,1% 15,3%
Muutus Tõus 2,3pp Langus 1,7pp Langus 7,8pp

 
Juht Lauri Hussar Lauri Läänemets Helir-Valdor Seeder
Erakond Eesti 200 SDE Isamaa
Eelmised valimised 0 kohta, 4,4% 10 kohta, 9,8% 12 kohta, 11,4%
Võidetud kohti 14 9 8
Kohtade muutus Tõus14 Langus1 Langus4
Hääli 81 331 56 579 50 114
Protsent 13,3% 9,3% 8,2%
Muutus Tõus 8,9pp Langus 0,5pp Langus 3,2pp

2023. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa.

Peaminister enne valimisi

Kaja Kallas
Reformierakond

Peaminister pärast valimisi

Kaja Kallas
Reformierakond

Valimised võitis Reformierakond, kes kogus 31,2% häältest ja sai 37 kohta Riigikogus. Teiseks tuli EKRE, kes võitis 16,1% häältest ja 17 kohta ning kolmanda tulemuse tegi Keskerakond, kes sai 15,3% häältest ja 16 kohta Riigikogus. Esimest korda pääses Riigikogusse Eesti 200, kes kogus 13,3% häältest ja sai 14 kohta. Sotsiaaldemokraadid võitsid 9,3% häältest ja 9 kohta ning Isamaa sai 8,2% häältest ja 8 kohta Riigikogus.

Valimiste järel moodustasid koalitsiooni Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Peaministrina jätkas Kaja Kallas, kelle kolmas valitsus astus ametisse 17. aprillil 2023.[1]

Valimissüsteem

muuda

Riigikogu 101 liiget valiti 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagati D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad pidid parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid said valituks, kui nende häälte arv ületas lihtkvoodi (saadakse valimisringkonnas antud kehtinud häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või oli sellega võrdne.[2]

Valimisringkonnad

muuda

2017. aastal hakati kavandama 2023. aasta valimisteks senise 12 valimisringkonnaga süsteemi muutmist, sest demograafiliste muutuste tõttu on suurenenud Tallinna ja Harjumaa ringkondades olev mandaatide arv ja vähenenud mandaatide arv mujal.[3] 2019. aastal tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku muuta ringkondade suurust ning panna alates 2023. aasta Riigikogu valimistest valimisringkondade moodustamise igakordne kohustus mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks Vabariigi Valimiskomisjonile.[4] Muutuse vajadust on põhjendatud asjaoluga, et senine süsteem tekitab kandidaatidele ebavõrdsed tingimused.[3] Rohkemate mandaatidega ringkondades on kandidaatidel kergem jõuda parlamendikohta tagava isikumandaadi saamiseks vajaliku lihtkvoodini (kehtivate antud häälte arv jagatud mandaatide arvuga), sest see moodustab väiksema % kõigist häältest. Kui nimekirjale tervikuna antakse vähemalt 75% lihtkvoodi häältest, saab seal enim hääli kogunud kandidaat ringkonnamandaadi. Isiku- ja ringkonnamandaadist ilma jäänud nimekirjad võivad parlamendikoha saada küll kompensatsioonimandaadina, aga siis ei arvestata enam kandidaatidele antud hääli, vaid nende paiknemist partei valimisnimekirjas. Kuna suurtest ringkondadest on võimalik ka suurem hulk hääli saada, siis motiveerib see erakondi panema just neisse oma kõige populaarsemad kandidaadid.[3][5][6] Ringkondade suuruse võrdsemaks muutmiseks on välja pakutud mitmeid ideid, millest Vabariigi Valimiskomisjon on kõige enam eelistanud uue 7 ringkonnaga süsteemi loomist.[3] 2019. arutas valitsuskoalitsioon ringkondade suuruse ja arvu muutmist,[7] kuid lõpuks jäi 2023. aasta valimisteks süsteem siiski samaks. 2022. aasta novembris määras Vabariigi Valimiskomisjon ringkondade valijate arvu alusel kindlaks nendes jagatavate mandaatide arvu. Valijate arvu muutumise tõttu sai võrreldes eelmiste valimistega ühe mandaadi juurde Harju- ja Raplamaa valimisringkond ning ühe mandaadi kaotas Ida-Virumaa ringkond. Mandaadid jagunesid järgnevalt:[8]

Kandidaadid

muuda

Riigikogu valimistel oli kandideerimisõigus Eesti kodanikel, kes olid registreerimise lõpptähtajaks (24. jaanuar 2023) vähemalt 21-aastased ja polnud valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks, tegevväelased või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas. Kandideerida võisid oma nimekirjadega erakonnad, mis olid registrisse kantud vähemalt 90 päeva enne valimispäeva, ja üksikkandidaadid. Kandidatuuri võis üles seada vaid ühe erakonna nimekirjas ja ühes valimisringkonnas.[9]

Riigikogu valimistel osalemiseks registreeriti 9 erakonda ja 10 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:[10][11][12]

# Erakonna nimi Esinumber Kandidaate
1 Erakond Parempoolsed Lavly Perling 125
2 Erakond Eestimaa Rohelised Johanna-Maria Tõugu 58
3 Isamaa Erakond Helir-Valdor Seeder 125
4 Sotsiaaldemokraatlik Erakond Lauri Läänemets 125
5 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Martin Helme 125
6 Erakond Eesti 200 Lauri Hussar 125
7 Eesti Reformierakond Kaja Kallas 125
8 Eesti Keskerakond Jüri Ratas 125
9 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Igor Rosenfeld 25

Üksikkandidaadid: Teho Paulus (valimisringkond nr 6), Alar Kookmaa (4), Andres Laiapea (8), Indrek Nicholas Nurmberg (1), Mihhail Stalnuhhin (7), Tarmo Kalde (6), Argo Mõttus (11), Vladas Radvilavičius (4), Vello Kookmaa (4), Sergei Svjatušenko (2).

Kampaania

muuda

2019. aasta juunis tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku kaotada välireklaami ajalised piirangud ja säilitada valimisagitatsiooni keeld valimispäeval vaid valimisjaoskonnas.[4] 2019. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis kaotas poliitilise välireklaami piirangud kõikjalt peale hääletusruumide. Otsust põhjendati hääletajatele võrdsete tingimuste tagamisega – eelhääletamise ajal oli reklaam juba niigi lubatud ja internetireklaamide puhul on keeruline nõuda nende valimispäeval mitteavaldamist.[13]

Hääletamine

muuda

Hääletamisõigus oli vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes olid kantud valijate nimekirja (see tähendab, et tal pidi olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress; välismaal elajatel arvestatakse viimast aadressi Eestis) ja polnud valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas.[14][15]

Eesti välisesindustes toimus hääletamine 18.–23. veebruarini. Välisriikides kirja teel hääletamiseks tuli valijal esitada välisesindusele vastav kirjalik taotlus hiljemalt sama aasta 3. veebruariks. Eestis toimus eelhääletamine 27. veebruarist kuni 4. märtsini. Sel ajal sai hääletada ka jaoskondades väljaspool elukohajärgset valimisringkonda ja elektrooniliselt. Valimispäev oli 5. märtsil, mil sai hääletada elukohajärgses valmisringkonnas. Erinevalt varasematest Riigikogu valimistest võis 2023. aastal hääle andmiseks kasutada oma valimisringkonna piires ükskõik millist jaoskonda, samuti võisid jaoskondades pabersedeliga hääletada eelvalimiste ajal elektroonselt hääletanud isikud – sel juhul nende varasem e-hääl tühistati. Isikud, kes jaoskonda minna ja e-hääletada ei saanud, võisid valimiskasti koju tellida ja sel moel hääletada 3.–5. märtsil.[15][16]

Erakondade toetuse arvamusküsitlused

muuda
  Pikemalt artiklis Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023
 

Tulemused

muuda

Riigikogu valimistest võttis osa 63,7% valijatest. Hääletamisest osavõtu arvestamise metoodika muutuse tõttu langes valimisaktiivsuse näit, kuna püsivalt välismaal elavad kodanikud arvestati valijaskonna hulka. Varem arvestati ainult neid välismaal elavaid valijaid, kes ka päriselt valimas käisid.[17] Samas oma hääle andis rekordiliselt üle 600 000 inimese. Nii suur pole hääletajate arv olnud ühelgi varasemal Riigikogu valimisel.[18] 966 129 hääleõiguslikust inimesest osales riigikogu valimistel 613 801, neist 312 181 hääletasid elektroonselt (51%). 301 620 häält oli antud pabersedeliga (49%), neist 3502 olid kehtetud (1.16% pabersedeliga antud häältest). Kehtetu oli ka üks e-hääl.[19]

5% künnis oli 30515,3 häält, mille ületas kuus erakonda.[20]

ErakondHääli%Mandaate+/–
Eesti Reformierakond190 63231,2437+3
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond97 96616,0517-2
Eesti Keskerakond93 25415,2816-10
Erakond Eesti 20081 32913,3314+14
Sotsiaaldemokraatlik Erakond56 5849,279-1
Isamaa Erakond50 1188,218-4
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei14 6052,3900
Erakond Parempoolsed14 0372,300Uus
Üksikkandidaadid58880,960
Erakond Eestimaa Rohelised58860,9600
Kokku610 299100,00101101
Kehtivaid hääli610 29999,43
Kehtetuid hääli34980,57
Hääli kokku613 797100,00
Valijaid/osavõtt966 12963,53
Allikas: VVK

Viited

muuda
  1. "VIDEO, BLOGI JA FOTOD ⟩ Uus valitsus andis riigikogu ees ametivande". Postimees. 17. aprill 2023. Vaadatud 02.05.2023.
  2. "Riigikogu valimise seadus". Riigi Teataja. 12.06.2002. Vaadatud 10. september 2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Valimisringkondade piirid muutuvad ilmselt 2023. aastaks. Delfi, 17.12.2017
  4. 4,0 4,1 Õiguskantsler tahab valimistega seotud piiranguid oluliselt vähendada. ERR, 13.06.2019
  5. Suurematest valimisringkondadest on lihtsam isikumandaati saada. ERR, 8. detsember 2022
  6. SUUR ARVUTUS | Alo Raun: vaata siit, kes võivad saada järgmiseks 101 riigikoguliikmeks. Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2023
  7. Valimisseaduste muutmisel võib sündida kokkulepe ringkondade suuruste osas. ERR, 4. detsember 2019
  8. Valimiskomisjon jaotas riigikogu valimiste mandaadid. ERR, 30. november 2022
  9. Kandideerimine 2023. aasta Riigikogu valimistel. Valimised.ee
  10. Riigikogu valimistele soovis registreeruda 9 erakonda ja 11 üksikkandidaati. 19. jaanuar 2023
  11. Vabariigi Valimiskomisjon registreeris Riigikogu valimisteks 968 kandidaati, 24. jaanuar 2023
  12. Kandidaadid. Üleriigilised nimekirjad
  13. Riigikogu kaotas poliitilise välireklaami keelu valimispäeval. ERR, 11. detsember 2019
  14. Hääleõigus. Valimised.ee
  15. 15,0 15,1 Valimiste korralduses tehtud muudatused peaks hääletamise mugavamaks tegema. ERR, 23. jaanuar 2023
  16. "Riigikogu valimised 2023". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2022. Vaadatud 15. oktoobril 2022.
  17. "Riigikogu valimistel hääletas 63,7 protsenti valijatest". ERR. 5. märts 2023. Vaadatud 06.03.2019.
  18. "Rekordilised valimised mitmes mõttes: Eesti ajaloo jooksul andis oma hääle enim inimesi". Delfi.ee. 5. märts 2023. Vaadatud 06.03.2023.
  19. Täpsustatud andmetel osales valimistel 63,7 protsenti valijatest. ERR 8.03.2023.
  20. "Hääletamis- ja valimistulemus". valimised.ee. Vaadatud 06.03.2023.

Välislingid

muuda
Valimisprogrammid