2023. aasta Riigikogu valimised

2023. aasta Riigikogu valimised on XV Riigikogu korralised valimised 2023. aastal. Valimispäev on 5. märtsil, enne seda toimub eelhääletamine ja välismaal hääletamine.

ValimissüsteemRedigeeri

Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad pevad parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas antud kehtinud häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne.[1]

ValimisringkonnadRedigeeri

2017. aastal hakati kavandama 2023. aasta valimisteks senise 12 valimisringkonnaga süsteemi muutmist, sest demograafiliste muutuste tõttu on suurenenud Tallinna ja Harjumaa ringkondades olev mandaatide arv ja vähenenud mandaatide arv mujal.[2] 2019. aastal tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku muuta ringkondade suurust ning panna alates 2023. aasta Riigikogu valimistest valimisringkondade moodustamise igakordne kohustus mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks Vabariigi Valimiskomisjonile.[3] Muutuse vajadust on põhjendatud asjaoluga, et senine süsteem tekitab kandidaatidele ebavõrdsed tingimused.[2] Rohkemate mandaatidega ringkondades on kandidaatidel kergem jõuda parlamendikohta tagava ringkonnamandaadi saamiseks vajaliku lihtkvoodini (kehtivate antud häälte arv jagatud mandaatide arvuga), sest see moodustab väiksema % kõigist häältest. Ringkonnamandaadist ilma jäänud nimekirjad võivad parlamendikoha saada küll kompensatsioonimandaadina, aga siis ei arvestata enam kandidaatidele antud hääli, vaid nende paiknemist partei valimisnimekirjas. Kuna suurtest ringkondadest on võimalik ka suurem hulk hääli saada, siis motiveerib see erakondi panema just neisse oma kõige populaarsemad kandidaadid.[2][4] Ringkondade suuruse võrdsemaks muutmiseks on välja pakutud mitmeid ideid, millest Vabariigi Valimiskomisjon on kõige enam eelistanud uue 7 ringkonnaga süsteemi loomist.[2] 2019. arutas valitsuskoalitsioon ringkondade suuruse ja arvu muutmist,[5] kuid lõpuks jäi 2023. aasta valimisteks süsteem siiski samaks. 2022. aasta novembris määras Vabariigi Valimiskomisjon ringkondade valijate arvu alusel kindlaks nendes jagatavate mandaatide arvu. Valijate arvu muutumise tõttu sai võrreldes eeliste valimistega ühe mandaadi juurde Harju- ja Raplamaa valimisringkond ning ühe mandaadi kaotas Ida-Virumaa ringkond. Mandaadid jagunesid järgnevalt:[6]

KandidaadidRedigeeri

Riigikogu valimistel oli kandideerimisõigus Eesti kodanikel, kes olid registreerimise lõpptähtajaks (24. jaanuar 2023) vähemalt 21-aastased ja polnud valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks, tegevväelased või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas. Kandideerida võisid oma nimekirjadega erakonnad, mis olid registrisse kantud vähemalt 90 päeva enne valimispäeva, ja üksikkandidaadid. Kandidatuuri võis üles seada vaid ühe erakonna nimekirjas ja ühes valimisringkonnas.[7]

Riigikogu valimistel osalemiseks registreeriti 9 erakonda ja 10 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:[8][9][10]

  1. Erakond Parempoolsed (esinumber Lavly Perling, kokku 125 kandidaati)
  2. Erakond Eestimaa Rohelised (esinumber Johanna-Maria Tõugu, 58 kandidaati)
  3. Isamaa Erakond (esinumber Helir-Valdor Seeder, 125 kandidaati)
  4. Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esinumber Lauri Läänemets, 125 kandidaati)
  5. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (esinumber Martin Helme, 125 kandidaati)
  6. Erakond Eesti 200 (esinumber Lauri Hussar, 125 kandidaati)
  7. Eesti Reformierakond (esinumber Kaja Kallas, 125 kandidaati)
  8. Eesti Keskerakond (esinumber Jüri Ratas, 125 kandidaati)
  9. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (esinumber Igor Rosenfeld, 25 kandidaati)

KampaaniaRedigeeri

2019. aasta juunis tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku kaotada välireklaami ajalised piirangud ja säilitada valimisagitatsiooni keeld valimispäeval vaid valimisjaoskonnas.[3] 2019. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis kaotas poliitilise välireklaami piirangud kõikjalt peale hääletusruumide. Otsust põhjendati hääletajatele võrdsete tingimuste tagamisega – eelhääletamise ajal oli reklaam juba niigi lubatud ja internetireklaamide puhul on keeruline nõuda nende valimispäeval mitteavaldamist.[11]

HääletamineRedigeeri

Hääletamisõigus on vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes on kantud valijate nimekirja (see tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress; välismaal elajatel arvestatakse viimast aadressi Eestis) ja pole valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas.[12][13]

Eesti välisesindustes toimub hääletamine 18. veebruarist kuni 23. veebruarini. Välisriikides kirja teel hääletamiseks tuleb valijal esitada välisesindusele vastav kirjaliku taotlus hiljemalt 3. veebruariks 2023. aastal. Eestis toimub eelhääletamine 27. veebruarist kuni 4. märtsini. Sel ajal saab hääletada ka jaoskondades väljaspool elukohajärgset valimisringkonda ja elektrooniliselt. Valimispäev on 5. märtsil, mil saab hääletada elukohajärgses valmisringkonnas. Erinevalt varasematest Riigikogu valimistest võib 2023. aastal hääle andmiseks kasutada oma valimisingkonna piires ükskõik, millist jaoskonda, samuti võivad jaoskondades pabersedeliga hääletada eelvalimiste ajal elektroonselt hääletanud isikud – sel juhul nende varasem e-hääl tühistatakse. Isikud, kes jaoskonda minna ja e-hääletada ei saa, võivad valimiskasti koju tellida ja nii hääletada 3.–5. märtsil.[13][14]

Erakondade toetuse arvamusküsitlusedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023

ViitedRedigeeri

  1. "Riigikogu valimise seadus". Riigi Teataja. 12.06.2002. Vaadatud 10. september 2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Valimisringkondade piirid muutuvad ilmselt 2023. aastaks. Delfi, 17.12.2017
  3. 3,0 3,1 Õiguskantsler tahab valimistega seotud piiranguid oluliselt vähendada. ERR, 13.06.2019
  4. Suurematest valimisringkondadest on lihtsam isikumandaati saada. ERR, 8. detsember 2022
  5. Valimisseaduste muutmisel võib sündida kokkulepe ringkondade suuruste osas. ERR, 4. detsember 2019
  6. Valimiskomisjon jaotas riigikogu valimiste mandaadid. ERR, 30. november 2022
  7. Kandideerimine 2023. aasta Riigikogu valimistel. Valimised.ee
  8. Riigikogu valimistele soovis registreeruda 9 erakonda ja 11 üksikkandidaati. 19. jaanuar 2023
  9. Vabariigi Valimiskomisjon registreeris Riigikogu valimisteks 968 kandidaati, 24. jaanuar 2023
  10. Kandidaadid. Üleriigilised nimekirjad
  11. Riigikogu kaotas poliitilise välireklaami keelu valimispäeval. ERR, 11. detsember 2019
  12. Hääleõigus. Valimised.ee
  13. 13,0 13,1 Valimiste korralduses tehtud muudatused peaks hääletamise mugavamaks tegema. ERR, 23. jaanuar 2023
  14. "Riigikogu valimised 2023". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2022. Vaadatud 15. oktoobril 2022.

VälislingidRedigeeri

Valimisprogrammid