Eesti rahvastik
Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 inimest.[1]
2022. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis Statistikaameti andmetel 1 331 796 inimest ja 01.01.2021 seisuga 1 330 068 inimest.[2][3]
Rahvaarv ja selle muutusedRedigeeri
Eesti alalise rahvastiku koguarv seisuga 31. detsember 2021 seni viimase, 2021. aasta rahvaloenduse andmetel, oli 1 331 824 elanikku, mis on 2,9% enam kui eelmisel, 2011. aasta rahvaloendusel (1 294 455 elanikku).
Rahvaarv Eestis toimunud rahvaloendustel ning Eesti arvestuslik rahvaarv alates 2000. aastast
|
|
|
2021. aasta rahvaloendus Eestis toimus 2021. aasta lõpu seisuga, loendusmoment oli 31. detsember 2021.[11] Rahvaloenduse andmed avalikustatakse järk-järgult alates 1. juunist 2022, mil avalikustati rahvastiku üldarv, rahvastiku paiknemise ning sooline ja vanuseline jaotus. Rahvaloendus viidi läbi esmakordselt registripõhise loendusena. Loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021 seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest, mis on 2,9% rohkem kui kümme aastat tagasi samal ajal. Mehi on 47,6% ja nende osakaal kasvas 1,2 protsendipunkti, naiste osakaal on 52,4%. Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli keskmine elanik 2011. aastal.[12]
Eesti 2000. aasta rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 oli rahvaarv 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest.[13] Eesti kõige suurem rahvaarv oli 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1 565 662 inimest.[4][5]
Kuni 1989. aastani korraldatud rahvaloendused näitasid alalise rahvastiku juurdekasvu. See oli tingitud eelkõige sisserändest. Alates 1991. aastast on Eesti rahvaarv olnud väljarände ja negatiivse iibe tõttu olnud languses. Kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil 1989–2000 vähenes Eesti faktiline rahvastik 215 985 inimese ehk 13,7% võrra ja alaline rahvastik 195 610 inimese ehk 12,5% võrra. 2000. aasta rahvaloenduse järgi rahvaarv märgatavalt vähenes, mille põhjustasid nii väljaränne kui ka negatiivne loomulik iive. Negatiivse iibe tõttu vähenes rahvaarv loendustevahelisel ajal 42 074 võrra, registreeritud välisrände tõttu 85 496 võrra. Rändeandmetes ei kajastu kaadrisõjaväelaste, ajateenijate ja vangide ränne endises Nõukogude Liidus ja hiljem Eestist Venemaale. Palju väljarännet toimus pärast 1989. aastat ka seetõttu, et Eesti eraldus endise Nõukogude Liidu majandussüsteemist ning üleminek turumajandusele vähendas oluliselt töökohtade arvu.[13]
Hilisemal perioodil on väljaränne toimunud peamiselt Euroopa Liidu maadesse, eelkõige Soome. 2016. aasta augustis ennustas Eesti poliitikauuringute keskus Praxis 2116. aastaks Eesti rahvaarvuks 1,41-ni vähenenud sündimuskordaja korral 600 000 elanikku, kuid positiivse stsenaariumi korral võib 100 aasta pärast olla rahvaarv ka sama suur kui 2016. aastal.[14] Alates 2015. aastast on rahvaarv seoses suurenenud sisserändega olnud väikeses kasvus.[7]
Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja Eestist lahkus 12 481 inimest, välisrände saldo oli 7043 inimese võrra positiivne. 2020. aastal asus Eestisse elama 16 209 inimest ja Eestist lahkus 12 427 inimest ehk rändesaldo oli + 3 782 inimest. 2020. aasta loomulik iive oli negatiivne 2 602 inimese võrra, kokku suurenes arvestuslik rahvaarv 2020. aastal 1179 inimese võrra.[2] 2021. aasta loomulik iive oli negatiivne 5315 inimest, kokku suurenes rahvaarv 1728 inimese võrra.[15]
Rahvastiku koostisRedigeeri
Seisuga 1. jaanuar 2021 oli Eestis 1 330 068 elanikku. Neist 630 915 ehk 47,43% olid mehed ning 699 153 ehk 52,57% olid naised.[7] 2020. aastal oli Eestis 100 mehe kohta 110,8 naist (2011. aastal 100 mehe kohta 116,9 naist), mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid. Euroopa Liidu keskmine on 2019. aastal 104,5.[16]
Rahvuslik koostisRedigeeri
- Pikemalt artiklis Eesti vähemusrahvused
- Vaata ka: uussisserändajad Eestis ja sisseränne Eestisse
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti püsielanike seas eestlasi 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%.
2021. aasta hinnangu järgi eestlaste osakaal suurenes (+0,19%), venelaste osakaal vähenes (–0,54%), ukrainlaste oma suurenes (+0,34%), valgevenelaste oma vähenes (–0,09%), soomlaste suuremaks (+0,06%), lätlaste suuremaks (+0,13%), leedulaste suuremaks (+0,03%) ning teiste rahvuste osakaal ei muutunud.
2010. aasta seisuga olid 68,83% elanikest eestlased, 25,55% venelased, 2,07% ukrainlased, 1,16% valgevenelased, 0,79% soomlased, 0,18% tatarlased, 0,16% lätlased, 0,15% poolakad, 0,13% juudid, 0,15% leedulased, 0,14% sakslased ja 0,68% muud rahvused.[17]
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.
Võrreldes 1989. aastaga oli Eestis elavate eestlaste arv vähenenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel vähenes eestlaste koguarv 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning eri rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1971. aasta seisuga.
Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70–75% ja surnute seas 64–68%. 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne (2008: +595, 2009: +916, 2010: +1704, 2011: +878, 2012: +118).
Eestlaste suurim osakaal rahvastikus viimastel sajanditel fikseeriti 1. jaanuaril 1945, mil Teise maailmasõja sündmuste tõttu ja Petserimaa annekteerimise tagajärjel oli eestlasi 854 000 elanikust 831 000 ehk 97,3%.[18]
EmakeelsusRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata. Kõige levinum võõrkeel 2011. aastal on eestlastel vene keel, muukeelsetel aga eesti keel. Seega Eestis räägib eesti keelt 1 064 502 inimest, sh 887 216 emakeelena ja 177 286 võõrkeelena, vene keelt 928 655 inimest, emakeelena 383 118 inimest ja võõrkeelena 545 537 inimest.[19]
2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine saavutati tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
2016. aasta alguses elas eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi Eestis 883 707, mis teeb 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Vene keelt rääkis emakeelena 29,6 %. Eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99% eesti rahvusest. Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3% Eesti elanikest (24 000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt.[20]
KodakondsusRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 85,1% püsielanikest Eesti kodanikud, 6,95% Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega oli 6,5%.[21] 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli 80% elanikest Eesti kodanikud, 6,3% Venemaa kodanikud ja 12,4% kodakondsuseta. Siseministeeriumi andmetel olid 2010. aastal vastavad näitajad 84%, 7% ja 7,2%, 1. jaanuaril 2011 84,2%, 7% ja 7,1%, 1. detsembril 2011 84,3%, 7% ja 6,9% ning 1. mai 2016 seisuga 84,2%, 6,8% ja 6,1%.
1. juunil 2013 oli Eestis registreeritud 1 355 782 elanikku, Eesti kodanikke oli 1 235 095, kellest 86 767 elasid välismaal. Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud).[22]
1. septembril 2019 elas Eestis 86 030 Venemaa kodanikku, 10 002 Ukraina kodanikku, 7244 Soome kodanikku, 4676 Läti kodanikku, 2160 Saksamaa kodanikku, 2079 Leedu kodanikku, 1989 Valgevene kodanikku, 1288 Itaalia kodanikku, 1215 Suurbritannia kodanikku, 1106 Prantsusmaa kodanikku ja 1076 Rootsi kodanikku. Teiste riikide kodanike arv jäi alla 1000. Väljaspool Euroopat asuvatest riikidest oli rohkem India (694), USA (664) ja Nigeeria kodanikke (540).[23]
VanusjaotusRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli alaealisi (vanuses 0–14) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 15–64) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%.
HõiveRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli hõivatuid 561 138 ja töötuid 68 963 ehk 5,33% püsielanikest. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 647 665 ehk 50,0% elanikest. Hõiveseisund jäi teadmata 16 689 inimese puhul.
Elanike arv Eesti suuremates linnadesRedigeeri
Elanike arv Eesti suuremates linnades viimase kolme rahvaloenduse andmetel ja eestlaste osatähtsus linnades – allikana Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse tulemuste andmebaas (andmed.stat.ee).[25]
Linn | 2000. aasta loendus | 2011. aasta loendus | 2021. aasta loendus | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Elanikke | Eestlasi | % | Elanikke | Eestlasi | % | Elanikke | Eestlasi | % | |
Tallinn | 400 387 | 215 114 | 53,7% | 393 222 | 217 601 | 55,3% | 437 817 | 233 520 | 53,3% |
Tartu | 101 165 | 80 405 | 79,5% | 97 600 | 79 700 | 81,7% | 95 190 | 76 227 | 80,1% |
Narva | 68 681 | 3 331 | 4,8% | 58 663 | 3 031 | 5,2% | 53 955 | 3 107 | 5,8% |
Pärnu | 45 471 | 36 120 | 79,4% | 39 728 | 33 000 | 83,1% | 40 228 | 33 682 | 83,7% |
Kohtla-Järve | 46 993 | 8 398 | 17,9% | 37 103 | 5 968 | 16,1% | 33 499 | 5 298 | 15,8% |
Viljandi | 20 792 | 19 022 | 91,5% | 17 473 | 16 443 | 94,1% | 17 245 | 16 230 | 94,1% |
Maardu | 16 740 | 3 333 | 19,9% | 17 524 | 4 347 | 24,8% | 16 170 | 3 746 | 23,2% |
Rakvere | 17 108 | 14 507 | 84,8% | 15 264 | 13 445 | 88,1% | 15 141 | 13 386 | 88,4% |
Kuressaare | 14 925 | 14 548 | 97,5% | 13 166 | 12 861 | 97,7% | 13 034 | 12 705 | 97,5% |
Sillamäe | 17 201 | 721 | 4,2% | 14 252 | 685 | 4,8% | 12 439 | 690 | 5,5% |
Valga | 14 322 | 8 969 | 62,6% | 12 261 | 7 886 | 64,3% | 12 010 | 7 110 | 59,2% |
Võru | 14 911 | 13 440 | 90,1% | 12 672 | 11 656 | 92,0% | 11 865 | 11 042 | 93,1% |
Keila | 9 388 | 7 773 | 82,8% | 9 763 | 8 291 | 84,9% | 10 499 | 8 935 | 85,1% |
Jõhvi | 12 112 | 4 019 | 33,2% | 10 775 | 3 718 | 34,5% | 10 482 | 3 635 | 34,7% |
Haapsalu | 12 049 | 9 584 | 79,5% | 10 251 | 8 404 | 82,0% | 9 595 | 8 016 | 83,5% |
Paide | 9 648 | 8 688 | 90,0% | 8 228 | 7 602 | 92,4% | 7 926 | 7 312 | 92,3% |
Suurima linna Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimise kampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.
Viimasel rahvaloendusel määrati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga, kus lisaks registriandmetele kasutati ka loenduse uuringu andmeid. Registriandmed ei ole ideaalsed – näiteks inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht ei pruugi ühtida selle aadressiga, kus inimene tegelikult elab.[26]
Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase 20 aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal.
Sünnid, surmad ja loomulik iiveRedigeeri
Andmete allikas: Eesti Statistikaamet[27]
Keskmine rahvaarv | Sünnid | Surmad | Loomulik iive | Sündide üldkordaja (1000 kohta) | Suremuse üldkordaja (1000 kohta) | Loomuliku iibe kordaja (1000 kohta) | Summaarne sündimus-kordaja | Imikute suremus-kordaja | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1914 | 1 197 000 | 26 865 | 20 882 | 5 983 | 22,4 | 17,4 | 5,0 | ||
1915 | 1 188 000 | 24 680 | 21 841 | 2 839 | 20,8 | 18,4 | 2,4 | ||
1916 | 1 154 000 | 21 282 | 25 429 | –4 147 | 18,4 | 22,0 | –3,6 | ||
1917 | 1 120 000 | 18 333 | 27 336 | –9 003 | 16,4 | 24,4 | –8,0 | ||
1918 | 1 086 000 | 21 659 | 32 488 | –10 829 | 19,9 | 29,9 | –10,0 | ||
1919 | 1 064 000 | 18 456 | 28 800 | –10 344 | 17,3 | 27,1 | –9,7 | ||
1920 | 1 068 000 | 19 625 | 21 363 | –1 738 | 18,4 | 20,0 | –1,6 | ||
1921 | 1 087 000 | 22 067 | 17 143 | 4 924 | 20,3 | 15,8 | 4,5 | ||
1922 | 1 102 000 | 22 255 | 18 401 | 3 854 | 20,2 | 16,7 | 3,5 | ||
1923 | 1 111 000 | 22 347 | 16 630 | 5 717 | 20,1 | 15,0 | 5,1 | ||
1924 | 1 116 000 | 21 441 | 16 918 | 4 523 | 19,2 | 15,2 | 4,1 | 99,9 | |
1925 | 1 117 000 | 20 445 | 16 680 | 3 765 | 18,3 | 14,9 | 3,4 | 95,7 | |
1926 | 1 117 000 | 19 977 | 18 047 | 1 900 | 17,9 | 16,2 | 1,7 | 101,8 | |
1927 | 1 116 000 | 19 705 | 19 356 | 500 | 17,7 | 17,3 | 0,4 | 114,6 | |
1928 | 1 116 000 | 20 064 | 17 785 | 2 279 | 18,0 | 15,9 | 2,0 | 103,6 | |
1929 | 1 116 000 | 19 110 | 20 178 | –1 068 | 17,1 | 18,1 | –1,0 | 110,5 | |
1930 | 1 116 000 | 19 471 | 16 610 | 2 861 | 17,4 | 14,9 | 2,6 | 100,1 | |
1931 | 1 118 000 | 19 509 | 18 077 | 1 432 | 17,4 | 16,2 | 1,3 | 102,8 | |
1932 | 1 122 000 | 19 742 | 16 641 | 3 101 | 17,6 | 14,8 | 2,8 | 96,8 | |
1933 | 1 124 000 | 18 208 | 16 472 | 1 736 | 16,2 | 14,7 | 1,5 | 94,0 | |
1934 | 1 126 000 | 17 305 | 15 853 | 1 452 | 15,4 | 14,1 | 1,3 | 91,1 | |
1935 | 1 129 000 | 17 891 | 16 864 | 1 027 | 15,8 | 14,9 | 0,9 | 89,3 | |
1936 | 1 130 000 | 18 222 | 17 594 | 628 | 16,1 | 15,6 | 0,6 | 89,2 | |
1937 | 1 131 000 | 18 190 | 16 614 | 1 576 | 16,1 | 14,7 | 1,4 | 90,7 | |
1938 | 1 133 000 | 18 453 | 16 496 | 1 957 | 16,3 | 14,6 | 1,7 | 77,5 | |
1939 | 1 128 000 | 18 475 | 17 101 | 1 374 | 16,4 | 15,2 | 1,2 | 78,8 | |
1940 | 1 096 000 | 18 407 | 19 024 | –617 | 16,8 | 17,4 | –0,6 | 83,7 | |
1941 | 1 044 000 | 19 574 | 23 702 | –4 128 | 18,8 | 22,7 | –4,0 | ||
1942 | 1 017 000 | 19 242 | 20 276 | –1 034 | 18,9 | 19,9 | –1,0 | 91,8 | |
1943 | 1 006 000 | 16 001 | 18 120 | –2 119 | 15,9 | 18,0 | –2,1 | ||
1944 | 990 000 | 15 180 | 24 700 | –9 520 | 15,3 | 24,9 | –9,6 | ||
1945 | 879 000 | 14 968 | 20 708 | –5 740 | 17,0 | 23,6 | –6,5 | 124,8 | |
1946 | 928 000 | 19 408 | 19 969 | –561 | 20,9 | 21,5 | –0,6 | 96,8 | |
1947 | 977 000 | 22 721 | 21 492 | 1 229 | 23,3 | 22,0 | 1,3 | 121,4 | |
1948 | 1 026 000 | 21 777 | 17 549 | 4 228 | 21,2 | 17,1 | 4,1 | 84,2 | |
1949 | 1 074 000 | 21 770 | 16 730 | 5 040 | 20,3 | 15,6 | 4,7 | 82,4 | |
1950 | 1 101 000 | 20 279 | 15 817 | 4 462 | 18,4 | 14,4 | 4,1 | 81,2 | |
1951 | 1 114 000 | 20 730 | 15 354 | 5 376 | 18,6 | 13,7 | 4,8 | 76,2 | |
1952 | 1 126 000 | 21 111 | 15 817 | 5 294 | 18,7 | 14,0 | 4,7 | 64,9 | |
1953 | 1 138 000 | 20 146 | 14 420 | 5 726 | 17,7 | 12,7 | 5,0 | 52,2 | |
1954 | 1 149 000 | 20 909 | 13 981 | 6 928 | 18,2 | 12,2 | 6,0 | 49,5 | |
1955 | 1 160 000 | 20 786 | 13 638 | 7 148 | 17,9 | 11,8 | 6,2 | 51,6 | |
1956 | 1 171 000 | 19 660 | 12 748 | 6 912 | 16,8 | 10,9 | 5,9 | 41,2 | |
1957 | 1 181 000 | 19 509 | 13 026 | 6 483 | 16,5 | 11,0 | 5,5 | 40,1 | |
1958 | 1 192 000 | 19 598 | 12 971 | 6 627 | 16,4 | 10,9 | 5,6 | 39,9 | |
1959 | 1 203 000 | 19 938 | 13 130 | 6 808 | 16,5 | 10,9 | 5,7 | 31,7 | |
1960 | 1 216 000 | 20 187 | 12 738 | 7 449 | 16,6 | 10,5 | 6,1 | 1,95 | 31,1 |
1961 | 1 229 000 | 20 230 | 13 036 | 7 194 | 16,5 | 10,6 | 5,9 | 1,97 | 28,0 |
1962 | 1 243 000 | 19 959 | 13 495 | 6 464 | 16,1 | 10,9 | 5,2 | 1,95 | 25,2 |
1963 | 1 258 000 | 19 275 | 13 251 | 6 024 | 15,3 | 10,5 | 4,8 | 1,91 | 26,0 |
1964 | 1 276 000 | 19 629 | 12 754 | 6 875 | 15,4 | 10,0 | 5,4 | 1,94 | 25,4 |
1965 | 1 291 000 | 18 909 | 13 520 | 5 389 | 14,6 | 10,5 | 4,2 | 1,90 | 20,3 |
1966 | 1 303 000 | 18 629 | 13 800 | 4 829 | 14,3 | 10,6 | 3,7 | 1,85 | 20,0 |
1967 | 1 314 000 | 18 671 | 13 699 | 4 972 | 14,2 | 10,4 | 3,8 | 1,86 | 19,2 |
1968 | 1 327 000 | 19 782 | 14 225 | 5 557 | 14,9 | 10,7 | 4,2 | 2,03 | 18,0 |
1969 | 1 345 000 | 20 781 | 15 150 | 5 631 | 15,5 | 11,3 | 4,2 | 2,11 | 16,7 |
1970 | 1 360 000 | 21 552 | 15 186 | 6 366 | 15,8 | 11,2 | 4,7 | 2,16 | 17,7 |
1971 | 1 377 000 | 22 118 | 15 038 | 7 080 | 16,1 | 10,9 | 5,1 | 2,19 | 17,5 |
1972 | 1 393 000 | 21 757 | 15 520 | 6 237 | 15,6 | 11,1 | 4,5 | 2,14 | 15,9 |
1973 | 1 406 000 | 21 239 | 15 573 | 5 666 | 15,1 | 11,1 | 4,0 | 2,07 | 15,9 |
1974 | 1 418 000 | 21 461 | 15 393 | 6 068 | 15,1 | 10,9 | 4,3 | 2,07 | 17,6 |
1975 | 1 429 000 | 21 360 | 16 572 | 4 788 | 14,9 | 11,6 | 3,4 | 2,04 | 18,2 |
1976 | 1 440 000 | 21 801 | 17 351 | 4 450 | 15,1 | 12,0 | 3,1 | 2,06 | 17,5 |
1977 | 1 450 000 | 21 977 | 17 094 | 4 883 | 15,2 | 11,8 | 3,4 | 2,06 | 17,5 |
1978 | 1 460 000 | 21 842 | 17 812 | 4 030 | 15,0 | 12,2 | 2,8 | 2,02 | 16,5 |
1979 | 1 468 000 | 21 879 | 18 062 | 3 817 | 14,9 | 12,3 | 2,6 | 2,01 | 18,3 |
1980 | 1 477 000 | 22 204 | 18 199 | 4 005 | 15,0 | 12,3 | 2,7 | 2,02 | 17,1 |
1981 | 1 488 000 | 22 937 | 18 349 | 4 588 | 15,4 | 12,3 | 3,1 | 2,07 | 17,0 |
1982 | 1 498 000 | 23 128 | 17 893 | 5 235 | 15,4 | 11,9 | 3,5 | 2,08 | 17,2 |
1983 | 1 509 000 | 24 155 | 18 190 | 5 965 | 16,0 | 12,1 | 4,0 | 2,16 | 16,1 |
1984 | 1 519 000 | 24 234 | 19 086 | 5 148 | 16,0 | 12,6 | 3,4 | 2,17 | 13,6 |
1985 | 1 529 000 | 23 630 | 19 343 | 4 287 | 15,5 | 12,7 | 2,8 | 2,12 | 14,1 |
1986 | 1 540 000 | 24 106 | 17 986 | 6 120 | 15,7 | 11,7 | 4,0 | 2,17 | 15,9 |
1987 | 1 552 000 | 25 086 | 18 279 | 6 807 | 16,2 | 11,8 | 4,4 | 2,26 | 16,0 |
1988 | 1 562 000 | 25 060 | 18 551 | 6 509 | 16,0 | 11,9 | 4,2 | 2,26 | 12,4 |
1989 | 1 568 000 | 24 318 | 18 536 | 5 762 | 15,5 | 11,8 | 3,7 | 2,22 | 14,8 |
1990 | 1 569 000 | 22 304 | 19 531 | 2 778 | 14,2 | 12,4 | 1,8 | 2,05 | 12,3 |
1991 | 1 561 000 | 19 413 | 19 715 | –302 | 12,4 | 12,6 | –0,2 | 1,80 | 13,3 |
1992 | 1 533 000 | 18 038 | 20 126 | –2 088 | 11,8 | 13,1 | –1,4 | 1,71 | 15,7 |
1993 | 1 494 000 | 15 253 | 21 286 | –6 033 | 10,2 | 14,2 | –4,0 | 1,49 | 15,6 |
1994 | 1 463 000 | 14 176 | 22 212 | –8 036 | 9,7 | 15,2 | –5,5 | 1,42 | 14,4 |
1995 | 1 437 000 | 13 509 | 20 828 | –7 319 | 9,4 | 14,5 | –5,1 | 1,38 | 14,9 |
1996 | 1 416 000 | 13 242 | 19 020 | –5 778 | 9,4 | 13,4 | –4,1 | 1,37 | 10,5 |
1997 | 1 400 000 | 12 577 | 18 572 | –5 995 | 9,0 | 13,3 | –4,3 | 1,32 | 10,0 |
1998 | 1 386 000 | 12 167 | 19 445 | –7 278 | 8,8 | 14,0 | –5,3 | 1,28 | 9,4 |
1999 | 1 376 000 | 12 425 | 18 447 | –6 022 | 9,0 | 13,4 | –4,4 | 1,32 | 9,6 |
2000 | 1 397 000 | 13 067 | 18 403 | –5 336 | 9,4 | 13,2 | –3,8 | 1,35 | 8,4 |
2001 | 1 388 000 | 12 632 | 18 516 | –5 884 | 9,1 | 13,2 | –4,2 | 1,31 | 8,8 |
2002 | 1 379 000 | 13 001 | 18 355 | –5 354 | 9,4 | 13,3 | –3,9 | 1,36 | 5,7 |
2003 | 1 371 000 | 13 036 | 18 152 | –5 116 | 9,5 | 13,2 | –3,7 | 1,36 | 7,0 |
2004 | 1 363 000 | 13 992 | 17 685 | –3 693 | 10,3 | 13,0 | –2,7 | 1,47 | 6,4 |
2005[28] | 1 355 000 | 14 350 | 17 316 | –2 966 | 10,6 | 12,8 | –2,2 | 1,52 | 5,4 |
2006 | 1 347 000 | 14 877 | 17 316 | –2 439 | 11,0 | 12,9 | –1,8 | 1,58 | 4,4 |
2007 | 1 341 000 | 15 775 | 17 409 | –1 634 | 11,8 | 13,0 | –1,2 | 1,69 | 5,0 |
2008 | 1 337 000 | 16 028 | 16 675 | –647 | 12,0 | 12,5 | –0,5 | 1,72 | 5,0 |
2009 | 1 335 000 | 15 763 | 16 081 | –318 | 11,8 | 12,1 | –0,2 | 1,70 | 3,6 |
2010 | 1 332 000 | 15 825 | 15 790 | 35 | 11,9 | 11,9 | 0,0 | 1,72 | 3,3 |
2011[28] | 1 327 000 | 14 679 | 15 244 | –565 | 11,0 | 11,4 | –0,4 | 1,61 | 2,5 |
2012[29] | 1 323 000 | 14 056 | 15 450 | –1 394 | 10,6 | 11,7 | –1,1 | 1,56 | 3,6 |
2013 | 1 318 000 | 13 531 | 15 244 | –1 713 | 10,3 | 11,6 | –1,3 | 1,52 | 2,1 |
2014 | 1 314 000 | 13 551 | 15 484 | –1 933 | 10,3 | 11,8 | –1,5 | 1,54 | 2,7 |
2015 | 1 314 000 | 13 907 | 15 243 | –1 336 | 10,6 | 11,6 | –1,0 | 1,58 | 2,5 |
2016 | 1 316 000 | 14 053 | 15 392 | –1 339 | 10,7 | 11,7 | –1,0 | 1,60 | 2,3 |
2017 | 1 317 000 | 13 784 | 15 543 | –1 759 | 10,5 | 11,8 | –1,3 | 1,59 | 2,3 |
2018[29] | 1 322 000 | 14 367 | 15 751 | –1 384 | 10,9 | 11,9 | –1,0 | 1,67 | 1,6 |
2019[29] | 1 327 000 | 14 099 | 15 401 | –1 302 | 10,6 | 11,6 | –1,0 | 1,66 | 1,6 |
2020[30] | 1 329 000 | 13 209 | 15 811 | –2 602 | 9,9 | 11,9 | –2,0 | 1,58 | 1,4 |
2021[15] | 1 331 000 | 13 272 | 18 587 | –5 315 | 10,0 | 14,0 | –4,0 | 1,61 | 2,2 |
2022[3] | 1 345 000 | 11 588 | 17 245 | –5 657[31] | 8,6 | 12,8 | –4,2 | ||
2023[1] | 1 357 739 |
Esialgsetel Statistikaameti andmetel oli Eestis seisuga 01.01.2023 1 357 739 elanikku ehk 2% (25 943) võrra enam kui aasta varem.[1] 2022. aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände järgi (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2022. aastal 42 022 inimest ning Eestist lahkus 10 422 inimest ehk rändesaldo oli positiivne 31 600 inimest. Registreeritud sisseränne ja ka rändesaldo on viimaste aastate keskmisest suurem eelkõige seoses Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse. Kodakondsuste järgi asus Eestisse 2022. aastal elama kõige enam Ukraina kodanikke (31 594).[1]
Seisuga 1. jaanuar 2022 oli Eestis 1 331 796 elanikku.[3] Aasta varem, 01.01.2021, elas Eestis 1 330 068 elanikku, kasv 2021. aasta jooksul 1 728 isikut. 2021. aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587, iive oli 5 315 võrra negatiivne. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest, rändesaldo oli 7043 inimese võrra positiivne.[15]
Oodatav eluigaRedigeeri
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat.[32] Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on võrreldes eelmise aastaga lühenenud: 2020. aastal oli keskmine oodatav eluiga 78,8 aastat, sh meestel 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Vähenes ka tervena elatav eluiga: 2021. aastal elavad mehed tervena eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat (2020. aastal vastavalt mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat).[33]
Võrdluseks, Euroopa keskmine eluiga 2019. aasta seisuga oli 81,3. Euroopas oli 2018. aasta andmetel keskmine naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meeste näitaja kehvem: oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga.[34]
ReligioonRedigeeri
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29% Eesti elanikest. Levinuim on õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%. Eestlaste seas on levinuim luterlus, mida tunnistab 14% 15-aastastest ja vanematest eestlastest. Õigeusku peab omaks 51% valgevenelastest, 50% ukrainlastest, 47% venelastest ning 41% armeenlastest. Kindlat usku tunnistavate elanike osatähtsus on suurim Ida-Virumaal ja väikseim Järva ja Viljandi maakonnas.[35]
2002. aastal Riigikogu tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas endale kõige südamelähedasemaks taara- ja maausku 11% Eesti elanikkonnast.[36] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest maausulisi 1925 ehk 0,15% ja taarausulisi 1047 ehk 0,08% Eesti elanikest.[37]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Eesti rahvaarv kasvas 2% võrra: peamiseks mõjutajaks oli sisseränne, sündimus langes rekordmadalale | Statistikaamet". www.stat.ee. Esialgsed 2023. a. andmed. Vaadatud 18. jaanuaril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Statistikaamet (12.05.2021). "Sünde oli taas vähem kui surmasid, rahvaarvu kasvatab sisseränne". Vaadatud 12.05.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas". Statistikaamet. 12. mai 2022.
- ↑ 4,0 4,1 Rahvastik, 1881, 1897, 1922, 1934, 1959, 1970, 1989 (Arhiiv) Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
- ↑ 5,0 5,1 Ene-Margit Tiit. Eesti rahvastik : viis põlvkonda ja kümme loendust. Statistikaamet, Tallinn, 2011
- ↑ 6,0 6,1 Statistikaamet korrigeeris aastate 2000–2013 rahvaarvu Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Statistikaamet. "Rahvaarv aasta alguses". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.01.2021. Vaadatud 17.01.2020.
- ↑ Statistikaamet (9.05.2018). "Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest".
- ↑ Statistikaamet (9.05.2019). "Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu". Vaadatud 11.05.2019.
- ↑ Statistikaamet (12.05.2020). "Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu". Vaadatud 14.05.2020.
- ↑ Rahvaloendus 2021 Statistikaameti rahvaloenduse koduleht
- ↑ Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud Statistikaameti rahvaloenduse koduleht
- ↑ 13,0 13,1 " 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus I. Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanusekoosseis" Statistikaamet (pdf-fail)
- ↑ Annika Uudelepp: Naistele pannakse sünnitusjuttudega koorem peale Eesti Ekspress, 21. september 2016
- ↑ 15,0 15,1 15,2 "Möödunud aastal saabus Eestisse oluliselt rohkem inimesi kui siit lahkus". stat.ee. Statistikaamet. 12. mai 2022. Vaadatud 12.05.2022.
- ↑ Arhiiv: Naisi 100 mehe kohta (Valik Euroopa Liidu statistikat), Statistikaamet
- ↑ Rahvastik. Põhinäitajad Statistikaameti kodulehel (vaadatud 24.03.2018)
- ↑ "Meie parlament ja aeg: fakte, sündmusi, dokumente, inimesi." Veebinäitus Eesti Rahvusraamatukogu, vaadatud 13.11.2017.
- ↑ Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud REL 2011 tulemused. Statistikaamet 2014
- ↑ Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt? Statistikaameti blogi, 13. märts 2017
- ↑ REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud, Statistikaamet
- ↑ "Eesti kodakondsus. About Estonia (Arhiiv)". Estonia.eu. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 24. veebruaril 2014.
- ↑ "Postimees", 25. september 2019, paberleht lk 18-19.
- ↑ "Kodakondsus (Arhiiv)". Estonia.eu. 2. oktoober 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2010. Vaadatud 28. oktoobril 2010.
- ↑ "Rahva ja eluruumide loendused: võrdlusandmed. (RLV004: Eestlaste arv ja osatähtsus elukoha järgi)". Statistikaamet. Vaadatud 18.11.2022.
- ↑ "Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid". Statistikaamet. 16. november 2022.
- ↑ "Statistikaamet".
- ↑ 28,0 28,1 Arhiiv:Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, 14. mai 2015
- ↑ 29,0 29,1 29,2 Arhiiv: Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, vaadatud 14. mai 2020
- ↑ "Sünde oli taas vähem kui surmasid, rahvaarvu kasvatab sisseränne". Statistikaamet. 12. mai 2021.
- ↑ "Eelmisel aastal registreeriti 11 588 sündi | Siseministeerium". www.siseministeerium.ee. Esialgsed registreeritud andmed 2022. a. kohta. Vaadatud 16. jaanuaril 2023.
- ↑ "Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud". Statistikaamet. 25. august 2022.
- ↑ "Oodatava eluea kasv on pidurdunud, kuid elame kauem tervemana". Statistikaamet. 25. august 2021.
- ↑ "Elame kauem, aga mitte tervemana". Statistikaamet. 27. august 2020.
- ↑ REL 2011: Kindlat usku tunnistab üle neljandiku elanikkonnast, Statistikaamet, REL 2011
- ↑ 14.09.10223 (2010) Ettepanekud erakondadele... Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist, Statistikaamet
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti rahvastik |
- Ene-Margit Tiit "Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust" (pdf-raamat) Issuu Tallinn: Statistikaamet, 2011
- 2012. aasta rahvaloenduse põhjal elab Eestis 1 294 236 püsielanikku, Postimees, 31. mai 2012
- Kaart illustreerib, kui hõredalt on Eesti asustatud, uudised.err.ee, 4. november 2013