Eesti rahvastik
Eestis elas Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2020.a. seisuga 1 328 976 inimest[1].
Eesti alalise rahvastiku koguarv seisuga 31. detsember 2011 seni viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel, oli 1 294 455 elanikku.
Rahvastiku koostisRedigeeri
Seisuga 1. jaanuar 2020 oli Eestis 1 328 976 elanikku. Neist 629 277 ehk 47,35% olid mehed ning 699 699 ehk 52,65% olid naised.[2] 2019. aastal oli Eestis 100 mehe kohta 111,8 naist (2011. aastal 100 mehe kohta 116,9 naist), mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid. Euroopa Liidu keskmine on 2019. aastal 104,5.[3]
Rahvaarv Eestimaal toimunud rahvaloendustel ning Eesti arvestuslik rahvaarv alates 2000. aastast
|
|
|
Järgmine üldine, 2021. aasta rahvaloendus Eestis toimub 2021. aasta lõpu seisuga, loendusmoment on 31. detsember 2021.[10]
Eesti 2000. aasta rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 oli rahvaarv 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest.[11] Eesti kõige suurem rahvaarv oli 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1 565 662 inimest.[4][5]
Rahvaloendused kuni aastani 1989 näitasid alalise rahvastiku juurdekasvu. See oli tingitud eelkõige sisserändest. Alates 1991. aastast on Eesti rahvaarv olnud väljarände ja negatiivse iibe tõttu olnud languses. Kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil 1989 kuni 2000 vähenes Eesti faktiline rahvastik 215 985 inimese ehk 13,7% võrra ja alaline rahvastik 195 610 inimese ehk 12,5% võrra. 2000. aasta rahvaloenduse järgi rahvaarv märgatavalt vähenes, mille põhjustasid nii väljaränne kui ka negatiivne loomulik iive. Negatiivse iibe tõttu vähenes rahvaarv loendustevahelisel ajal 42 074 võrra, registreeritud välisrände tõttu 85 496 võrra. Rändeandmetes ei kajastu kaadrisõjaväelaste, ajateenijate ja vangide ränne endises Nõukogude Liidus ja hiljem Eestist Venemaale. Palju väljarännet toimus pärast 1989. aastat ka seetõttu, et Eesti eraldus endise Nõukogude Liidu majandussüsteemist ning üleminek turumajandusele vähendas oluliselt töökohtade arvu. [11]
Hilisemal perioodil on väljaränne toimunud peamiselt Euroopa Liidu maadesse, eelkõige Soome. 2016. aasta augustis ennustas Eesti poliitikauuringute keskus Praxis 2116. aastaks Eesti rahvaarvuks 1,41-ni vähenenud sündimuskordaja korral 600 000 elanikku, kuid positiivse stsenaariumi korral võib 100 aasta pärast olla rahvaarv ka sama suur kui 2016. aastal.[12] Alates 2015. aastast on rahvaarv seoses suurenenud sisserändega olnud väikeses kasvus.[2]
Rahvuslik koostisRedigeeri
- Pikemalt artiklis Eesti vähemusrahvused
- Vaata ka: uussisserändajad Eestis ja sisseränne Eestisse
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%.
2010. aasta seisuga olid 68,83% elanikest eestlased, 25,55% venelased, 2,07% ukrainlased, 1,16% valgevenelased, 0,79% soomlased, 0,18% tatarlased, 0,16% lätlased, 0,15% poolakad, 0,13% juudid, 0,15% leedulased, 0,14% sakslased ja 0,68% muud rahvused.[13]
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.
Võrreldes 1989. aastaga oli Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel vähenes eestlaste koguarv 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning eri rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1971. aasta seisuga.
Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70–75% ja surnute seas 64–68%. 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne (2008: +595, 2009: +916, 2010: +1704, 2011: +878, 2012: +118).
Eestlaste suurim osakaal rahvastikus viimastel sajanditel fikseeriti 1. jaanuaril 1945, mil Teise maailmasõja sündmuste tõttu ja Petserimaa annekteerimise tagajärjel oli eestlasi 854 000 elanikust 831 000 ehk 97,3%.[14]
EmakeelsusRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata. Kõige levinum võõrkeel 2011. aastal on eestlastel vene keel, muukeelsetel aga eesti keel. Seega Eestis räägib eesti keelt 1 064 502 inimest, sh 887 216 emakeelena ja 177 286 võõrkeelena, Vene keelt 928 655 inimest, emakeelena 383 118 inimest ja võõrkeelena 545 537 inimest.[15]
2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine saavutati tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
2016. aasta alguses elas Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi Eestis 883 707, mis teeb 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Vene keelt rääkis emakeelena 29,6 %. Eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99% eesti rahvusest. Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3% Eesti elanikest (24 000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt. [16]
KodakondsusRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 85,1% püsielanikest Eesti kodanikud, 6,95% Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega oli 6,5%.[17] 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli 80% elanikest Eesti kodanikud, 6,3% Venemaa kodanikud ja 12,4% kodakondsuseta. Siseministeeriumi andmetel olid 2010. aastal vastavad näitajad 84%, 7% ja 7,2%, 1. jaanuaril 2011 84,2%, 7% ja 7,1%, 1. detsembril 2011 84,3%, 7% ja 6,9% ning 1. mai 2016 seisuga 84,2%, 6,8% ja 6,1%.
1. juunil 2013 oli Eestis registreeritud 1 355 782 elanikku, Eesti kodanikke oli 1 235 095, kellest 86 767 elasid välismaal. Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud).[18]
1. septembril 2019 elas Eestis 86 030 Venemaa kodanikku, 10 002 Ukraina kodanikku, 7244 Soome kodanikku, 4676 Läti kodanikku, 2160 Saksamaa kodanikku, 2079 Leedu kodanikku, 1989 Valgevene kodanikku, 1288 Itaalia kodanikku, 1215 Suurbritannia kodanikku, 1106 Prantsusmaa kodanikku ja 1076 Rootsi kodanikku. Teiste riikide kodanike arv jäi alla 1000. Väljaspool Euroopat asuvatest riikidest oli rohkem India (694), USA (664) ja Nigeeria kodanikke (540).[19]
VanusjaotusRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli alaealisi (vanuses 0–14) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 15–64) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%.
HõiveRedigeeri
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli hõivatuid 561 138 ja töötuid 68 963 ehk 5,33% püsielanikest. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 647 665 ehk 50,0% elanikest. Hõiveseisund jäi teadmata 16 689 inimese puhul.
Elanike arv Eesti suuremates linnades 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeilRedigeeri
(Algallikana kasutatud osaliselt Statistikaameti väljaannet "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus II osa" ja Statistika andmebaasi www.stat.ee)
Linn | Elanikke 2000 | Elanikke 2011 | Eestlasi 2000 | Eestlasi 2011 | Eestlaste osakaal 2000 | Eestlaste osakaal 2011 |
---|---|---|---|---|---|---|
Tallinn | 400 387 | 393 222 | 215 114 | 217 601 | 53,7% | 55,3% |
Tartu | 101 169 | 97600 | 80397 | 79700 | 79,5% | 81,7% |
Narva | 68 680 | 58 663 | 3331 | 3031 | 4,9% | 5,2% |
Kohtla-Järve | 47 679 | 37 201 | 8479 | 5992 | 17,8% | 16,1% |
Pärnu | 45 500 | 39 728 | 36 112 | 33 000 | 79,4% | 83,1% |
Viljandi | 20 756 | 17 473 | 18 995 | 16 443 | 91,5% | 94,1% |
Sillamäe | 17 199 | 14 252 | 719 | 685 | 4,2% | 4,8% |
Rakvere | 17 097 | 15 264 | 14 496 | 13 445 | 84,8% | 88,1% |
Maardu | 16 738 | 17 524 | 3331 | 4347 | 19,9% | 24,8% |
Valga | 14 323 | 12 261 | 8970 | 7886 | 62,6% | 64,3% |
Kuressaare | 14 925 | 13 166 | 14 548 | 12 861 | 97,5% | 97,7% |
Võru | 14 879 | 12 667 | 13 414 | 11 651 | 90,2% | 92% |
Jõhvi | 12 112 | 10 775 | 4022 | 3718 | 33,2% | 34,5% |
Haapsalu | 12 054 | 10 251 | 9587 | 8404 | 80% | 82% |
Paide | 9642 | 8228 | 8683 | 7602 | 90,1% | 92,4% |
Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimise kampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.
Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal.
Sünnid, surmad ja loomulik iiveRedigeeri
Sünnid | Surmad | Sündimuskordaja | Suremuskordaja | |
---|---|---|---|---|
1950 | 20 279 | 15 817 | 18,4 | 14,4 |
1951 | 20 730 | 15 354 | 18,6 | 13,7 |
1952 | 21 111 | 15 817 | 18,7 | 14,0 |
1953 | 20 146 | 14 420 | 17,7 | 12,7 |
1954 | 20 909 | 13 981 | 18,2 | 12,2 |
1955 | 20 786 | 13 638 | 17,9 | 11,8 |
1956 | 19 660 | 12 748 | 16,8 | 10,9 |
1957 | 19 509 | 13 026 | 16,5 | 11,0 |
1958 | 19 598 | 12 971 | 16,4 | 10,9 |
1959 | 19 938 | 13 130 | 16,5 | 10,9 |
1960 | 20 187 | 12 738 | 16,6 | 10,5 |
1961 | 20 230 | 13 036 | 16,5 | 10,6 |
1962 | 19 959 | 13 495 | 16,1 | 10,9 |
1963 | 19 275 | 13 251 | 15,3 | 10,5 |
1964 | 19 629 | 12 754 | 15,4 | 10,0 |
1965 | 18 909 | 13 520 | 14,6 | 10,5 |
1966 | 18 629 | 13 800 | 14,3 | 10,6 |
1967 | 18 671 | 13 699 | 14,2 | 10,4 |
1968 | 19 782 | 14 225 | 14,9 | 10,7 |
1969 | 20 781 | 15 150 | 15,5 | 11,3 |
1970 | 21 552 | 15 186 | 15,8 | 11,2 |
1971 | 22 118 | 15 038 | 16,1 | 10,9 |
1972 | 21 757 | 15 520 | 15,6 | 11,1 |
1973 | 21 239 | 15 573 | 15,1 | 11,1 |
1974 | 21 461 | 15 393 | 15,1 | 10,9 |
1975 | 21 360 | 16 572 | 14,9 | 11,6 |
1976 | 21 801 | 17 351 | 15,1 | 12,0 |
1977 | 21 977 | 17 094 | 15,2 | 11,8 |
1978 | 21 842 | 17 812 | 15,0 | 12,2 |
1979 | 21 879 | 18 062 | 14,9 | 12,3 |
1980 | 22 204 | 18 199 | 15,0 | 12,3 |
1981 | 22 937 | 18 349 | 15,4 | 12,3 |
1982 | 23 128 | 17 893 | 15,4 | 11,9 |
1983 | 24 155 | 18 190 | 16,0 | 12,1 |
1984 | 24 234 | 19 086 | 16,0 | 12,6 |
1985 | 23 630 | 19 343 | 15,5 | 12,7 |
1986 | 24 106 | 17 986 | 15,7 | 11,7 |
1987 | 25 086 | 18 279 | 16,2 | 11,8 |
1988 | 25 060 | 18 551 | 16,0 | 11,9 |
1989 | 24 318 | 18 536 | 15,5 | 11,8 |
1990 | 22 304 | 19 531 | 14,2 | 12,4 |
1991 | 19 413 | 19 715 | 12,4 | 12,6 |
1992 | 18 038 | 20 126 | 11,8 | 13,1 |
1993 | 15 253 | 21 286 | 10,2 | 14,2 |
1994 | 14 176 | 22 212 | 9,7 | 15,2 |
1995 | 13 509 | 20 828 | 9,4 | 14,5 |
1996 | 13 242 | 19 020 | 9,4 | 13,4 |
1997 | 12 577 | 18 572 | 9,0 | 13,3 |
1998 | 12 167 | 19 445 | 8,8 | 14,0 |
1999 | 12 425 | 18 447 | 9,0 | 13,4 |
2000 | 13 067 | 18 403 | 9,5 | 13,4 |
2001 | 12 632 | 18 516 | 9,3 | 13,6 |
2002 | 13 001 | 18 355 | 9,6 | 13,5 |
2003 | 13 036 | 18 152 | 9,6 | 13,4 |
2004 | 13 992 | 17 685 | 10,4 | 13,1 |
2005[21] | 14 350 | 17 316 | 10,7 | 12,9 |
2006 | 14 819 | 17 435 | 11,1 | 12,9 |
2007 | 15 741 | 17 548 | 11,8 | 13,0 |
2008 | 16 028 | 16 675 | 12,0 | 12,4 |
2009 | 15 763 | 16 081 | 11,81 | 12,05 |
2010 | 15 825 | 15 790 | 11,89 | 11,86 |
2011[21] | 14 679 | 15 244 | 11,06 | 11,48 |
2012[22] | 14 056 | 15 450 | 10,63 | 11,68 |
2013 | 13 531 | 15 244 | 10,27 | 11,57 |
2014 | 13 551 | 15 484 | 10,31 | 11,78 |
2015 | 13 907 | 15 243 | 10,58 | 11,59 |
2016 | 14 053 | 15 392 | 10,68 | 11,70 |
2017 | 13 784 | 15 543 | 10,47 | 11,80 |
2018[22] | 14 367 | 15 751 | 10,87 | 11,91 |
2019[22] | 14 099 | 15 401 | 10,63 | 11,61 |
2020[23] | 13 127 | 15 721 | 9,87 | 11,82 |
Oodatav eluigaRedigeeri
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat, keskmiselt kõigil 78,82 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on võrreldes eelnevate aastatega pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Mehed elavad tervena 72,7% ja naised 70% oma elust. Võrdluseks, Euroopas oli 2018. aasta andmete kohaselt keskmine naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meeste näitaja kehvem: oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga.[24]
ReligioonRedigeeri
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29% Eesti elanikest. Levinuim on õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%. Eestlaste seas on levinuim luterlus, mida tunnistab 14% 15-aastastest ja vanematest eestlastest. Õigeusku peab omaks 51% valgevenelastest, 50% ukrainlastest, 47% venelastest ning 41% armeenlastest. Kindlat usku tunnistavate elanike osatähtsus on suurim Ida-Virumaal ja väikseim Järva ja Viljandi maakonnas.[25]
2002. aastal Riigikogu tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas endale kõige südamelähedasemaks taara- ja maausku 11% Eesti elanikkonnast.[26] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest maausulisi 1925 ehk 0,15% ja taarausulisi 1047 ehk 0,08% Eesti elanikest.[27]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Statistikaamet. "Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu". 12.05.2020. Vaadatud 14.05.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Statistikaamet. "Rahvaarv aasta alguses". Vaadatud 17.01.2020.
- ↑ Naisi 100 mehe kohta, Statistikaamet
- ↑ 4,0 4,1 Rahvastik, 1881, 1897, 1922, 1934, 1959, 1970, 1989 (Arhiiv) Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
- ↑ 5,0 5,1 Ene-Margit Tiit. Eesti rahvastik : viis põlvkonda ja kümme loendust. Statistikaamet, Tallinn, 2011
- ↑ 6,0 6,1 Statistikaamet korrigeeris aastate 2000–2013 rahvaarvu Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
- ↑ Statistikaamet. "Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest". 9.05.2018.
- ↑ Statistikaamet. "Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu". 9.05.2019. Vaadatud 11.05.2019.
- ↑ Statistikaamet. "Rahvaarv suurenes, aga sünde oli taas vähem". 18.01.2021. Vaadatud 18.01.2021.
- ↑ Rahvaloendus 2021 Statistikaameti rahvaloenduse koduleht
- ↑ 11,0 11,1 " 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus I. Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanusekoosseis" Statistikaamet (pdf-fail)
- ↑ Annika Uudelepp: Naistele pannakse sünnitusjuttudega koorem peale Eesti Ekspress, 21. september 2016
- ↑ Rahvastik. Põhinäitajad Statistikaameti kodulehel (vaadatud 24.03.2018)
- ↑ "Meie parlament ja aeg: fakte, sündmusi, dokumente, inimesi." Veebinäitus Eesti Rahvusraamatukogu, vaadatud 13.11.2017.
- ↑ Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud REL 2011 tulemused. Statistikaamet 2014
- ↑ Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt? Statistikaameti blogi, 13. märts 2017
- ↑ REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud, Statistikaamet
- ↑ About Estonia (Arhiiv) "Eesti kodakondsus". Estonia.eu. Vaadatud 24. veebruar 2014.
- ↑ "Postimees", 25. september 2019, paberleht lk 18-19.
- ↑ "Kodakondsus (Arhiiv)". Estonia.eu. 2. oktoober 2010. Vaadatud 28. oktoober 2010.
- ↑ 21,0 21,1 Arhiiv:Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, 14. mai 2015
- ↑ 22,0 22,1 22,2 Arhiiv: Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, vaadatud 14. mai 2020
- ↑ "Mullu sündis Eestis vähem ja suri rohkem inimesi kui aasta varem". ERR, 15. jaanuar 2021.
- ↑ "Elame kauem, aga mitte tervemana". Statistikaamet, 27. august 2020.
- ↑ REL 2011: Kindlat usku tunnistab üle neljandiku elanikkonnast, Statistikaamet, REL 2011
- ↑ 14.09.10223 (2010) Ettepanekud erakondadele... Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist, Statistikaamet
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti rahvastik |
- Ene-Margit Tiit "Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust" Tallinn: Statistikaamet, 2011 (tasuta PDF ja tasuline paberraamat)
- 2012. aasta rahvaloenduse põhjal elab Eestis 1 294 236 püsielanikku, Postimees, 31. mai 2012
- Kaart illustreerib, kui hõredalt on Eesti asustatud, uudised.err.ee, 4. november 2013