Vikipeedia

Eesti rahvastik

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 inimest.[1]

Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1919–1940 (tuhat)
Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1950–2021 (tuhat)
Eesti rahvaarvu muutuse põhjused aastatel 2000–2020

2022. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis Statistikaameti andmetel 1 331 796 inimest ja 01.01.2021 seisuga 1 330 068 inimest.[2][3]

Rahvaarv ja selle muutusedRedigeeri

Eesti alalise rahvastiku koguarv seisuga 31. detsember 2021 seni viimase, 2021. aasta rahvaloenduse andmetel, oli 1 331 824 elanikku, mis on 2,9% enam kui eelmisel, 2011. aasta rahvaloendusel (1 294 455 elanikku).

Rahvaarv Eestis toimunud rahvaloendustel ning Eesti arvestuslik rahvaarv alates 2000. aastast

Aasta Rahvaarv
rahvaloendusel[4][5]
1881 881 455
1897 958 351
1922 1 107 059
1934 1 126 413
1959 1 196 791
1970 1 356 079
1977 1 447 000
1979 1 464 476
1989 1 565 662
2000 1 370 052
2011 1 294 455
2021 1 331 824
Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga[6]
2000 1 401 250
2001 1 392 720
2002 1 383 510
2003 1 375 190
2004 1 366 250
2005 1 358 850
2006 1 350 700
2007 1 342 920
2008 1 338 440
2009 1 335 740
2010 1 333 290
2011 1 329 660
Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga[7][6]
2012 1 325 215
2013 1 320 714
2014 1 315 819
2015 1 313 271
2016 1 315 944
2017 1 315 635
2018[8] 1 319 133
2019[9] 1 324 820
2020[10] 1 328 889
2021[2] 1 330 068
2022[3] 1 331 796
2023[1] 1 357 739

2021. aasta rahvaloendus Eestis toimus 2021. aasta lõpu seisuga, loendusmoment oli 31. detsember 2021.[11] Rahvaloenduse andmed avalikustatakse järk-järgult alates 1. juunist 2022, mil avalikustati rahvastiku üldarv, rahvastiku paiknemise ning sooline ja vanuseline jaotus. Rahvaloendus viidi läbi esmakordselt registripõhise loendusena. Loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021 seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest, mis on 2,9% rohkem kui kümme aastat tagasi samal ajal. Mehi on 47,6% ja nende osakaal kasvas 1,2 protsendipunkti, naiste osakaal on 52,4%. Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli keskmine elanik 2011. aastal.[12]

Eesti 2000. aasta rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 oli rahvaarv 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest.[13] Eesti kõige suurem rahvaarv oli 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1 565 662 inimest.[4][5]

Kuni 1989. aastani korraldatud rahvaloendused näitasid alalise rahvastiku juurdekasvu. See oli tingitud eelkõige sisserändest. Alates 1991. aastast on Eesti rahvaarv olnud väljarände ja negatiivse iibe tõttu olnud languses. Kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil 1989–2000 vähenes Eesti faktiline rahvastik 215 985 inimese ehk 13,7% võrra ja alaline rahvastik 195 610 inimese ehk 12,5% võrra. 2000. aasta rahvaloenduse järgi rahvaarv märgatavalt vähenes, mille põhjustasid nii väljaränne kui ka negatiivne loomulik iive. Negatiivse iibe tõttu vähenes rahvaarv loendustevahelisel ajal 42 074 võrra, registreeritud välisrände tõttu 85 496 võrra. Rändeandmetes ei kajastu kaadrisõjaväelaste, ajateenijate ja vangide ränne endises Nõukogude Liidus ja hiljem Eestist Venemaale. Palju väljarännet toimus pärast 1989. aastat ka seetõttu, et Eesti eraldus endise Nõukogude Liidu majandussüsteemist ning üleminek turumajandusele vähendas oluliselt töökohtade arvu.[13]

Hilisemal perioodil on väljaränne toimunud peamiselt Euroopa Liidu maadesse, eelkõige Soome. 2016. aasta augustis ennustas Eesti poliitikauuringute keskus Praxis 2116. aastaks Eesti rahvaarvuks 1,41-ni vähenenud sündimuskordaja korral 600 000 elanikku, kuid positiivse stsenaariumi korral võib 100 aasta pärast olla rahvaarv ka sama suur kui 2016. aastal.[14] Alates 2015. aastast on rahvaarv seoses suurenenud sisserändega olnud väikeses kasvus.[7]

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja Eestist lahkus 12 481 inimest, välisrände saldo oli 7043 inimese võrra positiivne. 2020. aastal asus Eestisse elama 16 209 inimest ja Eestist lahkus 12 427 inimest ehk rändesaldo oli + 3 782 inimest. 2020. aasta loomulik iive oli negatiivne 2 602 inimese võrra, kokku suurenes arvestuslik rahvaarv 2020. aastal 1179 inimese võrra.[2] 2021. aasta loomulik iive oli negatiivne 5315 inimest, kokku suurenes rahvaarv 1728 inimese võrra.[15]

Rahvastiku koostisRedigeeri

Seisuga 1. jaanuar 2021 oli Eestis 1 330 068 elanikku. Neist 630 915 ehk 47,43% olid mehed ning 699 153 ehk 52,57% olid naised.[7] 2020. aastal oli Eestis 100 mehe kohta 110,8 naist (2011. aastal 100 mehe kohta 116,9 naist), mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid. Euroopa Liidu keskmine on 2019. aastal 104,5.[16]

  • Eesti rahvastikupüramiid 2021 (%)

  • Eesti rahvastikupüramiid 2020 ühe aasta kaupa. Tumeda värvusega on märgitud meeste või naiste ülekaalus

  • Eesti rahvastikupüramiid, 1970–2005

Rahvuslik koostisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti vähemusrahvused
Vaata ka: uussisserändajad Eestis ja sisseränne Eestisse
 
Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2021. aasta seisuga

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti püsielanike seas eestlasi 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%.

2021. aasta hinnangu järgi eestlaste osakaal suurenes (+0,19%), venelaste osakaal vähenes (–0,54%), ukrainlaste oma suurenes (+0,34%), valgevenelaste oma vähenes (–0,09%), soomlaste suuremaks (+0,06%), lätlaste suuremaks (+0,13%), leedulaste suuremaks (+0,03%) ning teiste rahvuste osakaal ei muutunud.

2010. aasta seisuga olid 68,83% elanikest eestlased, 25,55% venelased, 2,07% ukrainlased, 1,16% valgevenelased, 0,79% soomlased, 0,18% tatarlased, 0,16% lätlased, 0,15% poolakad, 0,13% juudid, 0,15% leedulased, 0,14% sakslased ja 0,68% muud rahvused.[17]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.

Võrreldes 1989. aastaga oli Eestis elavate eestlaste arv vähenenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel vähenes eestlaste koguarv 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning eri rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1971. aasta seisuga.

Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70–75% ja surnute seas 64–68%. 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne (2008: +595, 2009: +916, 2010: +1704, 2011: +878, 2012: +118).

Eestlaste suurim osakaal rahvastikus viimastel sajanditel fikseeriti 1. jaanuaril 1945, mil Teise maailmasõja sündmuste tõttu ja Petserimaa annekteerimise tagajärjel oli eestlasi 854 000 elanikust 831 000 ehk 97,3%.[18]

EmakeelsusRedigeeri

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata. Kõige levinum võõrkeel 2011. aastal on eestlastel vene keel, muukeelsetel aga eesti keel. Seega Eestis räägib eesti keelt 1 064 502 inimest, sh 887 216 emakeelena ja 177 286 võõrkeelena, vene keelt 928 655 inimest, emakeelena 383 118 inimest ja võõrkeelena 545 537 inimest.[19]

2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine saavutati tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.

2016. aasta alguses elas eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi Eestis 883 707, mis teeb 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Vene keelt rääkis emakeelena 29,6 %. Eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99% eesti rahvusest. Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3% Eesti elanikest (24 000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt.[20]

KodakondsusRedigeeri

 
Eesti rahvastikupüramiid kodakondsuse kaupa, 01.01.2017 seisuga

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli 85,1% püsielanikest Eesti kodanikud, 6,95% Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega oli 6,5%.[21] 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli 80% elanikest Eesti kodanikud, 6,3% Venemaa kodanikud ja 12,4% kodakondsuseta. Siseministeeriumi andmetel olid 2010. aastal vastavad näitajad 84%, 7% ja 7,2%, 1. jaanuaril 2011 84,2%, 7% ja 7,1%, 1. detsembril 2011 84,3%, 7% ja 6,9% ning 1. mai 2016 seisuga 84,2%, 6,8% ja 6,1%.

1. juunil 2013 oli Eestis registreeritud 1 355 782 elanikku, Eesti kodanikke oli 1 235 095, kellest 86 767 elasid välismaal. Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud).[22]

1. septembril 2019 elas Eestis 86 030 Venemaa kodanikku, 10 002 Ukraina kodanikku, 7244 Soome kodanikku, 4676 Läti kodanikku, 2160 Saksamaa kodanikku, 2079 Leedu kodanikku, 1989 Valgevene kodanikku, 1288 Itaalia kodanikku, 1215 Suurbritannia kodanikku, 1106 Prantsusmaa kodanikku ja 1076 Rootsi kodanikku. Teiste riikide kodanike arv jäi alla 1000. Väljaspool Euroopat asuvatest riikidest oli rohkem India (694), USA (664) ja Nigeeria kodanikke (540).[23]

 
Eesti rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi seisuga 2.10.2010[24]
██ Eesti: 1 149 303
██ Venemaa: 95 271
██ Muud riigid: 21 784
██ Määratlemata: 97 718

VanusjaotusRedigeeri

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli alaealisi (vanuses 0–14) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 15–64) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%.

HõiveRedigeeri

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli hõivatuid 561 138 ja töötuid 68 963 ehk 5,33% püsielanikest. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 647 665 ehk 50,0% elanikest. Hõiveseisund jäi teadmata 16 689 inimese puhul.

Elanike arv Eesti suuremates linnadesRedigeeri

Elanike arv Eesti suuremates linnades viimase kolme rahvaloenduse andmetel ja eestlaste osatähtsus linnades – allikana Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse tulemuste andmebaas (andmed.stat.ee).[25]

Linn 2000. aasta loendus 2011. aasta loendus 2021. aasta loendus
Elanikke Eestlasi % Elanikke Eestlasi % Elanikke Eestlasi %
Tallinn 400 387 215 114 53,7% 393 222 217 601 55,3% 437 817 233 520 53,3%
Tartu 101 165 80 405 79,5% 97 600 79 700 81,7% 95 190 76 227 80,1%
Narva 68 681 3 331 4,8% 58 663 3 031 5,2% 53 955 3 107 5,8%
Pärnu 45 471 36 120 79,4% 39 728 33 000 83,1% 40 228 33 682 83,7%
Kohtla-Järve 46 993 8 398 17,9% 37 103 5 968 16,1% 33 499 5 298 15,8%
Viljandi 20 792 19 022 91,5% 17 473 16 443 94,1% 17 245 16 230 94,1%
Maardu 16 740 3 333 19,9% 17 524 4 347 24,8% 16 170 3 746 23,2%
Rakvere 17 108 14 507 84,8% 15 264 13 445 88,1% 15 141 13 386 88,4%
Kuressaare 14 925 14 548 97,5% 13 166 12 861 97,7% 13 034 12 705 97,5%
Sillamäe 17 201 721 4,2% 14 252 685 4,8% 12 439 690 5,5%
Valga 14 322 8 969 62,6% 12 261 7 886 64,3% 12 010 7 110 59,2%
Võru 14 911 13 440 90,1% 12 672 11 656 92,0% 11 865 11 042 93,1%
Keila 9 388 7 773 82,8% 9 763 8 291 84,9% 10 499 8 935 85,1%
Jõhvi 12 112 4 019 33,2% 10 775 3 718 34,5% 10 482 3 635 34,7%
Haapsalu 12 049 9 584 79,5% 10 251 8 404 82,0% 9 595 8 016 83,5%
Paide 9 648 8 688 90,0% 8 228 7 602 92,4% 7 926 7 312 92,3%
 
Eesti rahvastiku tihedus omavalitsustes (2011)

Suurima linna Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimise kampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.

Viimasel rahvaloendusel määrati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga, kus lisaks registriandmetele kasutati ka loenduse uuringu andmeid. Registriandmed ei ole ideaalsed – näiteks inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht ei pruugi ühtida selle aadressiga, kus inimene tegelikult elab.[26]

Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase 20 aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal.

Sünnid, surmad ja loomulik iiveRedigeeri

 
██ Elussünnid
██ surmad
██ loomulik iive
1919–2020
 
Rahvaarvu muutus, 1970–2007.
██ rahvaarvu muutus
██ loomulik iive
██ rändesaldo (2000–2007)

Andmete allikas: Eesti Statistikaamet[27]

Keskmine rahvaarv Sünnid Surmad Loomulik iive Sündide üldkordaja (1000 kohta) Suremuse üldkordaja (1000 kohta) Loomuliku iibe kordaja (1000 kohta) Summaarne sündimus-kordaja Imikute suremus-kordaja
1914 1 197 000 26 865 20 882 5 983 22,4 17,4 5,0
1915 1 188 000 24 680 21 841 2 839 20,8 18,4 2,4
1916 1 154 000 21 282 25 429 –4 147 18,4 22,0 –3,6
1917 1 120 000 18 333 27 336 –9 003 16,4 24,4 –8,0
1918 1 086 000 21 659 32 488 –10 829 19,9 29,9 –10,0
1919 1 064 000 18 456 28 800 –10 344 17,3 27,1 –9,7
1920 1 068 000 19 625 21 363 –1 738 18,4 20,0 –1,6
1921 1 087 000 22 067 17 143 4 924 20,3 15,8 4,5
1922 1 102 000 22 255 18 401 3 854 20,2 16,7 3,5
1923 1 111 000 22 347 16 630 5 717 20,1 15,0 5,1
1924 1 116 000 21 441 16 918 4 523 19,2 15,2 4,1 99,9
1925 1 117 000 20 445 16 680 3 765 18,3 14,9 3,4 95,7
1926 1 117 000 19 977 18 047 1 900 17,9 16,2 1,7 101,8
1927 1 116 000 19 705 19 356 500 17,7 17,3 0,4 114,6
1928 1 116 000 20 064 17 785 2 279 18,0 15,9 2,0 103,6
1929 1 116 000 19 110 20 178 –1 068 17,1 18,1 –1,0 110,5
1930 1 116 000 19 471 16 610 2 861 17,4 14,9 2,6 100,1
1931 1 118 000 19 509 18 077 1 432 17,4 16,2 1,3 102,8
1932 1 122 000 19 742 16 641 3 101 17,6 14,8 2,8 96,8
1933 1 124 000 18 208 16 472 1 736 16,2 14,7 1,5 94,0
1934 1 126 000 17 305 15 853 1 452 15,4 14,1 1,3 91,1
1935 1 129 000 17 891 16 864 1 027 15,8 14,9 0,9 89,3
1936 1 130 000 18 222 17 594 628 16,1 15,6 0,6 89,2
1937 1 131 000 18 190 16 614 1 576 16,1 14,7 1,4 90,7
1938 1 133 000 18 453 16 496 1 957 16,3 14,6 1,7 77,5
1939 1 128 000 18 475 17 101 1 374 16,4 15,2 1,2 78,8
1940 1 096 000 18 407 19 024 –617 16,8 17,4 –0,6 83,7
1941 1 044 000 19 574 23 702 –4 128 18,8 22,7 –4,0
1942 1 017 000 19 242 20 276 –1 034 18,9 19,9 –1,0 91,8
1943 1 006 000 16 001 18 120 –2 119 15,9 18,0 –2,1
1944 990 000 15 180 24 700 –9 520 15,3 24,9 –9,6
1945 879 000 14 968 20 708 –5 740 17,0 23,6 –6,5 124,8
1946 928 000 19 408 19 969 –561 20,9 21,5 –0,6 96,8
1947 977 000 22 721 21 492 1 229 23,3 22,0 1,3 121,4
1948 1 026 000 21 777 17 549 4 228 21,2 17,1 4,1 84,2
1949 1 074 000 21 770 16 730 5 040 20,3 15,6 4,7 82,4
1950 1 101 000 20 279 15 817 4 462 18,4 14,4 4,1 81,2
1951 1 114 000 20 730 15 354 5 376 18,6 13,7 4,8 76,2
1952 1 126 000 21 111 15 817 5 294 18,7 14,0 4,7 64,9
1953 1 138 000 20 146 14 420 5 726 17,7 12,7 5,0 52,2
1954 1 149 000 20 909 13 981 6 928 18,2 12,2 6,0 49,5
1955 1 160 000 20 786 13 638 7 148 17,9 11,8 6,2 51,6
1956 1 171 000 19 660 12 748 6 912 16,8 10,9 5,9 41,2
1957 1 181 000 19 509 13 026 6 483 16,5 11,0 5,5 40,1
1958 1 192 000 19 598 12 971 6 627 16,4 10,9 5,6 39,9
1959 1 203 000 19 938 13 130 6 808 16,5 10,9 5,7 31,7
1960 1 216 000 20 187 12 738 7 449 16,6 10,5 6,1 1,95 31,1
1961 1 229 000 20 230 13 036 7 194 16,5 10,6 5,9 1,97 28,0
1962 1 243 000 19 959 13 495 6 464 16,1 10,9 5,2 1,95 25,2
1963 1 258 000 19 275 13 251 6 024 15,3 10,5 4,8 1,91 26,0
1964 1 276 000 19 629 12 754 6 875 15,4 10,0 5,4 1,94 25,4
1965 1 291 000 18 909 13 520 5 389 14,6 10,5 4,2 1,90 20,3
1966 1 303 000 18 629 13 800 4 829 14,3 10,6 3,7 1,85 20,0
1967 1 314 000 18 671 13 699 4 972 14,2 10,4 3,8 1,86 19,2
1968 1 327 000 19 782 14 225 5 557 14,9 10,7 4,2 2,03 18,0
1969 1 345 000 20 781 15 150 5 631 15,5 11,3 4,2 2,11 16,7
1970 1 360 000 21 552 15 186 6 366 15,8 11,2 4,7 2,16 17,7
1971 1 377 000 22 118 15 038 7 080 16,1 10,9 5,1 2,19 17,5
1972 1 393 000 21 757 15 520 6 237 15,6 11,1 4,5 2,14 15,9
1973 1 406 000 21 239 15 573 5 666 15,1 11,1 4,0 2,07 15,9
1974 1 418 000 21 461 15 393 6 068 15,1 10,9 4,3 2,07 17,6
1975 1 429 000 21 360 16 572 4 788 14,9 11,6 3,4 2,04 18,2
1976 1 440 000 21 801 17 351 4 450 15,1 12,0 3,1 2,06 17,5
1977 1 450 000 21 977 17 094 4 883 15,2 11,8 3,4 2,06 17,5
1978 1 460 000 21 842 17 812 4 030 15,0 12,2 2,8 2,02 16,5
1979 1 468 000 21 879 18 062 3 817 14,9 12,3 2,6 2,01 18,3
1980 1 477 000 22 204 18 199 4 005 15,0 12,3 2,7 2,02 17,1
1981 1 488 000 22 937 18 349 4 588 15,4 12,3 3,1 2,07 17,0
1982 1 498 000 23 128 17 893 5 235 15,4 11,9 3,5 2,08 17,2
1983 1 509 000 24 155 18 190 5 965 16,0 12,1 4,0 2,16 16,1
1984 1 519 000 24 234 19 086 5 148 16,0 12,6 3,4 2,17 13,6
1985 1 529 000 23 630 19 343 4 287 15,5 12,7 2,8 2,12 14,1
1986 1 540 000 24 106 17 986 6 120 15,7 11,7 4,0 2,17 15,9
1987 1 552 000 25 086 18 279 6 807 16,2 11,8 4,4 2,26 16,0
1988 1 562 000 25 060 18 551 6 509 16,0 11,9 4,2 2,26 12,4
1989 1 568 000 24 318 18 536 5 762 15,5 11,8 3,7 2,22 14,8
1990 1 569 000 22 304 19 531 2 778 14,2 12,4 1,8 2,05 12,3
1991 1 561 000 19 413 19 715 –302 12,4 12,6 –0,2 1,80 13,3
1992 1 533 000 18 038 20 126 –2 088 11,8 13,1 –1,4 1,71 15,7
1993 1 494 000 15 253 21 286 –6 033 10,2 14,2 –4,0 1,49 15,6
1994 1 463 000 14 176 22 212 –8 036 9,7 15,2 –5,5 1,42 14,4
1995 1 437 000 13 509 20 828 –7 319 9,4 14,5 –5,1 1,38 14,9
1996 1 416 000 13 242 19 020 –5 778 9,4 13,4 –4,1 1,37 10,5
1997 1 400 000 12 577 18 572 –5 995 9,0 13,3 –4,3 1,32 10,0
1998 1 386 000 12 167 19 445 –7 278 8,8 14,0 –5,3 1,28 9,4
1999 1 376 000 12 425 18 447 –6 022 9,0 13,4 –4,4 1,32 9,6
2000 1 397 000 13 067 18 403 –5 336 9,4 13,2 –3,8 1,35 8,4
2001 1 388 000 12 632 18 516 –5 884 9,1 13,2 –4,2 1,31 8,8
2002 1 379 000 13 001 18 355 –5 354 9,4 13,3 –3,9 1,36 5,7
2003 1 371 000 13 036 18 152 –5 116 9,5 13,2 –3,7 1,36 7,0
2004 1 363 000 13 992 17 685 –3 693 10,3 13,0 –2,7 1,47 6,4
2005[28] 1 355 000 14 350 17 316 –2 966 10,6 12,8 –2,2 1,52 5,4
2006 1 347 000 14 877 17 316 –2 439 11,0 12,9 –1,8 1,58 4,4
2007 1 341 000 15 775 17 409 –1 634 11,8 13,0 –1,2 1,69 5,0
2008 1 337 000 16 028 16 675 –647 12,0 12,5 –0,5 1,72 5,0
2009 1 335 000 15 763 16 081 –318 11,8 12,1 –0,2 1,70 3,6
2010 1 332 000 15 825 15 790 35 11,9 11,9 0,0 1,72 3,3
2011[28] 1 327 000 14 679 15 244 –565 11,0 11,4 –0,4 1,61 2,5
2012[29] 1 323 000 14 056 15 450 –1 394 10,6 11,7 –1,1 1,56 3,6
2013 1 318 000 13 531 15 244 –1 713 10,3 11,6 –1,3 1,52 2,1
2014 1 314 000 13 551 15 484 –1 933 10,3 11,8 –1,5 1,54 2,7
2015 1 314 000 13 907 15 243 –1 336 10,6 11,6 –1,0 1,58 2,5
2016 1 316 000 14 053 15 392 –1 339 10,7 11,7 –1,0 1,60 2,3
2017 1 317 000 13 784 15 543 –1 759 10,5 11,8 –1,3 1,59 2,3
2018[29] 1 322 000 14 367 15 751 –1 384 10,9 11,9 –1,0 1,67 1,6
2019[29] 1 327 000 14 099 15 401 –1 302 10,6 11,6 –1,0 1,66 1,6
2020[30] 1 329 000 13 209 15 811 –2 602 9,9 11,9 –2,0 1,58 1,4
2021[15] 1 331 000 13 272 18 587 –5 315 10,0 14,0 –4,0 1,61 2,2
2022[3] 1 345 000 11 588 17 245 –5 657[31] 8,6 12,8 –4,2
2023[1] 1 357 739

Esialgsetel Statistikaameti andmetel oli Eestis seisuga 01.01.2023 1 357 739 elanikku ehk 2% (25 943) võrra enam kui aasta varem.[1] 2022. aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände järgi (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2022. aastal 42 022 inimest ning Eestist lahkus 10 422 inimest ehk rändesaldo oli positiivne 31 600 inimest. Registreeritud sisseränne ja ka rändesaldo on viimaste aastate keskmisest suurem eelkõige seoses Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse. Kodakondsuste järgi asus Eestisse 2022. aastal elama kõige enam Ukraina kodanikke (31 594).[1]

Seisuga 1. jaanuar 2022 oli Eestis 1 331 796 elanikku.[3] Aasta varem, 01.01.2021, elas Eestis 1 330 068 elanikku, kasv 2021. aasta jooksul 1 728 isikut. 2021. aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587, iive oli 5 315 võrra negatiivne. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest, rändesaldo oli 7043 inimese võrra positiivne.[15]

Oodatav eluigaRedigeeri

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat.[32] Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on võrreldes eelmise aastaga lühenenud: 2020. aastal oli keskmine oodatav eluiga 78,8 aastat, sh meestel 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Vähenes ka tervena elatav eluiga: 2021. aastal elavad mehed tervena eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat (2020. aastal vastavalt mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat).[33]

Võrdluseks, Euroopa keskmine eluiga 2019. aasta seisuga oli 81,3. Euroopas oli 2018. aasta andmetel keskmine naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meeste näitaja kehvem: oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga.[34]


ReligioonRedigeeri

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29% Eesti elanikest. Levinuim on õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%. Eestlaste seas on levinuim luterlus, mida tunnistab 14% 15-aastastest ja vanematest eestlastest. Õigeusku peab omaks 51% valgevenelastest, 50% ukrainlastest, 47% venelastest ning 41% armeenlastest. Kindlat usku tunnistavate elanike osatähtsus on suurim Ida-Virumaal ja väikseim Järva ja Viljandi maakonnas.[35]

2002. aastal Riigikogu tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas endale kõige südamelähedasemaks taara- ja maausku 11% Eesti elanikkonnast.[36] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest maausulisi 1925 ehk 0,15% ja taarausulisi 1047 ehk 0,08% Eesti elanikest.[37]

ViitedRedigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Eesti rahvaarv kasvas 2% võrra: peamiseks mõjutajaks oli sisseränne, sündimus langes rekordmadalale | Statistikaamet". www.stat.ee. Esialgsed 2023. a. andmed. Vaadatud 18. jaanuaril 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Statistikaamet (12.05.2021). "Sünde oli taas vähem kui surmasid, rahvaarvu kasvatab sisseränne". Vaadatud 12.05.2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas". Statistikaamet. 12. mai 2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 Rahvastik, 1881, 1897, 1922, 1934, 1959, 1970, 1989 (Arhiiv) Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
  5. ↑ 5,0 5,1 Ene-Margit Tiit. Eesti rahvastik : viis põlvkonda ja kümme loendust. Statistikaamet, Tallinn, 2011
  6. ↑ 6,0 6,1 Statistikaamet korrigeeris aastate 2000–2013 rahvaarvu Statistikaameti koduleht (vaadatud 14.05.2020)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Statistikaamet. "Rahvaarv aasta alguses". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.01.2021. Vaadatud 17.01.2020.
  8. ↑ Statistikaamet (9.05.2018). "Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest".
  9. ↑ Statistikaamet (9.05.2019). "Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu". Vaadatud 11.05.2019.
  10. ↑ Statistikaamet (12.05.2020). "Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu". Vaadatud 14.05.2020.
  11. ↑ Rahvaloendus 2021 Statistikaameti rahvaloenduse koduleht
  12. ↑ Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud Statistikaameti rahvaloenduse koduleht
  13. ↑ 13,0 13,1 " 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus I. Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanusekoosseis" Statistikaamet (pdf-fail)
  14. ↑ Annika Uudelepp: Naistele pannakse sünnitusjuttudega koorem peale Eesti Ekspress, 21. september 2016
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 "Möödunud aastal saabus Eestisse oluliselt rohkem inimesi kui siit lahkus". stat.ee. Statistikaamet. 12. mai 2022. Vaadatud 12.05.2022.
  16. ↑ Arhiiv: Naisi 100 mehe kohta (Valik Euroopa Liidu statistikat), Statistikaamet
  17. ↑ Rahvastik. Põhinäitajad Statistikaameti kodulehel (vaadatud 24.03.2018)
  18. ↑ "Meie parlament ja aeg: fakte, sündmusi, dokumente, inimesi." Veebinäitus Eesti Rahvusraamatukogu, vaadatud 13.11.2017.
  19. ↑ Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud REL 2011 tulemused. Statistikaamet 2014
  20. ↑ Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt? Statistikaameti blogi, 13. märts 2017
  21. ↑ REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud, Statistikaamet
  22. ↑ "Eesti kodakondsus. About Estonia (Arhiiv)". Estonia.eu. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 24. veebruaril 2014.
  23. ↑ "Postimees", 25. september 2019, paberleht lk 18-19.
  24. ↑ "Kodakondsus (Arhiiv)". Estonia.eu. 2. oktoober 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2010. Vaadatud 28. oktoobril 2010.
  25. ↑ "Rahva ja eluruumide loendused: võrdlusandmed. (RLV004: Eestlaste arv ja osatähtsus elukoha järgi)". Statistikaamet. Vaadatud 18.11.2022.
  26. ↑ "Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid". Statistikaamet. 16. november 2022.
  27. ↑ "Statistikaamet".
  28. ↑ 28,0 28,1 Arhiiv:Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, 14. mai 2015
  29. ↑ 29,0 29,1 29,2 Arhiiv: Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta, Statistikaamet, vaadatud 14. mai 2020
  30. ↑ "Sünde oli taas vähem kui surmasid, rahvaarvu kasvatab sisseränne". Statistikaamet. 12. mai 2021.
  31. ↑ "Eelmisel aastal registreeriti 11 588 sündi | Siseministeerium". www.siseministeerium.ee. Esialgsed registreeritud andmed 2022. a. kohta. Vaadatud 16. jaanuaril 2023.
  32. ↑ "Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud". Statistikaamet. 25. august 2022.
  33. ↑ "Oodatava eluea kasv on pidurdunud, kuid elame kauem tervemana". Statistikaamet. 25. august 2021.
  34. ↑ "Elame kauem, aga mitte tervemana". Statistikaamet. 27. august 2020.
  35. ↑ REL 2011: Kindlat usku tunnistab üle neljandiku elanikkonnast, Statistikaamet, REL 2011
  36. ↑ 14.09.10223 (2010) Ettepanekud erakondadele... Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
  37. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist, Statistikaamet

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_rahvastik&oldid=6315954"