D'Hondti meetod

D'Hondti meetod on valimistulemuste selgitamise meetod suurima keskmise põhimõttel. Seda kasutatakse võrdelistel valimistel esindusorgani kohtade jaotamiseks valimisnimekirjade vahel üleriiklikult või valimisringkonnas (näiteks Soome parlamendivalimistel). Mandaatide jagamiseks arvutatakse iga valimisnimekirja saadud häälte arvu alusel võrdlusarvud pärast iga mandaadi jagamist.

Meetod sai nime Belgia matemaatiku Victor D'Hondti järgi. See süsteem on suhteliselt ebaproportsionaalne ning soosib enim hääli saanud nimekirja.

Meetodit kasutatakse näiteks Austrias, Bulgaarias, Iisraelis, Hollandis, Poolas, Hispaanias, Soomes ja Portugalis, samuti Eestis Euroopa Parlamendi valimistel. Seda kasutatakse paljudes maades Euroopa Parlamendi valimistel.

Mandaatide arvu leidmine muuda

Võrdlusarv arvutatakse valemiga: ${\frac {V}{S+1}}$ , kus

V – nimekirjale antud häälte arv
S – nimekirjale juba jagatud mandaatide arv.

Mandaadid jagatakse ühekaupa, igas voorus saab mandaadi suurima võrdlusarvuga nimekiri. Esimese mandaadi saab nimekiri, kes sai kõige rohkem hääli. Et saada võrdlusarv teise mandaadi jagamiseks, jagatakse selle nimekirja häälte arv kahega ja võrreldakse teiste nimekirjade võrdlusarvudega. Igas voorus võrreldakse võrdlusarve ning mandaadi saab suurima võrdlusarvuga nimekiri. Selle nimekirja võrdlusarv järgmiseks vooruks arvutatakse ümber vastavalt valemile (ehk jagatakse nimekirja häälte arv arvuga, mis on ühe võrra tema juba saadud mandaatide arvust suurem). Nii toimitakse seni, kui kõik mandaadid on jagatud. Kui mitme nimekirja võrdlusarvud on võrdsed, toimitakse vastavalt konkreetsele valimisseadusele. Eestis saab sel juhul Riigikogu valimistel eelise varem registreerunud nimekiri, Euroopa Parlamendi valimistel aga kandidaat või nimekiri, kes on koondnimekirjas tagapool.

Näide muuda

	Nimekiri A	Nimekiri B	Nimekiri C	Nimekiri D	Nimekiri E
1. mandaat	264	210	180	120	55
2. mandaat	132	210	180	120	55
3. mandaat	132	105	180	120	55
4. mandaat	132	105	90	120	55
5. mandaat	88	105	90	120	55
6. mandaat	88	105	90	60	55
7. mandaat	88	70	90	60	55
8. mandaat	88	70	60	60	55
Mandaate	3	2	2	1	0

Igas voorus mandaadi saanud nimekirja võrdlusarv on märgitud punasega.

Modifitseeritud D'Hondti meetod muuda

Eestis kasutatakse Riigikogu kompensatsioonimandaatide ja kohaliku omavalitsuse volikogu nimekirjamandaatide jagamiseks modifitseeritud D'Hondti meetodit, mille puhul võrdlusarvu arvutamiseks ei kasutata mitte täisarvulisi jagajaid, vaid jagajate jada 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9 ...

Mandaatide jagamisel jäetakse iga nimekirja puhul vahele nii mitu esimest vooru, kui on juba varem valimisringkonnas saadud isikumandaate ja/või lihtkvoodi alusel saadud mandaate.

Alternatiivmeetodid muuda

USAs kasutatakse D'Hondti meetodi alternatiivi, mida nimetatakse Thomas Jeffersoni järgi Jeffersoni meetodiks. Selle meetodi puhul leitakse nimekirja mandaatide arv valemiga: ${\frac {a\times p}{K}}\times \beta$ , kus

a – nimekirjale antud häälte arv
p – mandaatide koguarv
K – häälte koguarv
β – koefitsient, mis valitakse nii, et kõik mandaadid saadakse jagatud

Tulemus ümardatakse allapoole.

Selle alternatiivmeetodi täiendatud variant kannab nime Hagenbach-Bischoffi meetod.

Kandidaatide järjekord nimekirjas muuda

Kandidaatide järjekord nimekirjas on sätestatud valimissüsteemiga: kinnise nimekirja puhul otsustab järjestuse erakond, avatud nimekirja puhul aga järjestatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule.

Valimiskünnis muuda

Sageli on kehtestatud ka valimiskünnis ehk minimaalne osakaal antud häälte arvust, mille puhul erakond saab mandaatide jagamisel osaleda. Näiteks Iisraelis on see 3,25%, Hollandis 0,67%, Belgias 5% regionaalsetel alustel. Mõnes riigis on lubatud osaleda ka valimisliitudel.