Vikipeedia

Kaja Kallas

Eesti poliitik ja jurist

Kaja Kallas (aastatel 2002–2006 Kaja Leiger; sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik ja jurist, Eesti Reformierakonna esimees ja alates 26. jaanuarist 2021 Eesti peaminister.

Kaja Kallas
Kaja Kallas
Kaja Kallas 2021. aastal
Eesti Vabariigi peaminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
26. jaanuar 2021
Eelnev Jüri Ratas
XIV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
2019
Eesti Reformierakonna esimees
Ametisse asumise aeg
14. aprill 2018
Eelnev Hanno Pevkur
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg
2014–2018
XII Riigikogu liige
Ametiaeg
2011–2014
Isikuandmed
Sündinud 18. juuni 1977 (46-aastane)
Tallinn
Erakond Eesti Reformierakond
Abikaasa Arvo Hallik
Vanemad Siim Kallas, Kristi Kallas
Alma mater Tartu Ülikool
Estonian Business School

Ta on Eesti esimene naispeaminister ning aastatel 2002–2003 peaminister olnud Siim Kallase tütar. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlasena tegutses Kaja Kallas alates 1999. aastast juristina, kuni ta valiti 2011. aasta valimistel Reformierakonna nimekirjas Riigikokku, kus ta oli majanduskomisjoni esimees. 2014. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus ta töötas kuni 2018. aasta septembrini. 2018. aasta aprillis valiti ta Reformierakonna esimeheks ning 2019. aastal võitis Reformierakond Kallase juhtimisel Riigikogu valimised, kuid ei suutnud moodustada valitsuskoalitsiooni.

Kallas oli 2021. aasta jaanuarini Riigikogu liige. Pärast Jüri Ratase teise valitsuse tagasiastumist õnnestus tal koos Keskerakonnaga moodustada uus valitsuskoalitsioon, milles ta sai peaministriks. Valitsusesiseste konfliktide tõttu saatis Kallas 2022. aasta juunis Keskerakonna valitsuskoalitsioonist välja ning moodustas seejärel Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga juulis 2022 uue valitsuse.

Pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi moodustas Kallas valitsuskoalitsiooni Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

Haridus Redigeeri

Töökäik juristina Redigeeri

Kaja Kallas on alates 1999. aastast Eesti Advokatuuri liige ja tegutses alates 2002. aastast vandeadvokaadina. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele.[2]

Ta lõpetas töö advokaadina 26. märtsil 2011, mil temast sai XII Riigikogu liige.

Poliitiline karjäär Redigeeri

Poliitilise karjääri algus ja 2011–2014 Riigikogus Redigeeri

  Pikemalt artiklis XII Riigikogu

2010. aastal astus Kaja Kallas Rain Rosimannuse soovitusel Eesti Reformierakonda[3] ja kogus 2011. aasta Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält, pääsedes seega isikumandaadiga Riigikokku.[4] Ta oli aastatel 2011–2014 XII Riigikogu liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees.[viide?]

2013. aastal valiti ta Eesti Reformierakonna aseesimeheks.[viide?]

2014–2018 Euroopa Parlamendis Redigeeri

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle Euroopa Parlamendi liikmena.[5] Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni.

Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta[6] oli ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA[7]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE[8]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA[9]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO[10]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US[11]). Lisaks oli ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma liige ja noorte töörühma aseesimees.[12] Kaja Kallas oli kuue europarlamendi dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",[13] "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",[14] "Digitaalse ühisturu strateegia",[15] "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",[16], "Uued võimalused energiatarbijatele",[17] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".[18]

Kallas valiti ajakirjanike poolt mitmel korral kõige mõjukamate Euroopa Parlamendi liikmete hulka ja näiteks 2017. aastal märkis väljaanne Politico Kallase ära "Brüsseli mõjukaimate naiste" loetelus[19] ja 2016. aastal 40 mõjukaima europarlamendi liikme hulgas.[20] 2016. aastal paigutas ka vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima parlamendiliikme hulka.[21] 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues europarlamendi liige.[22]

Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.[viide?]

Tõus Reformierakonna juhiks Redigeeri

13. aprillil 2018 valiti ta Reformierakonna üldkogul 1067 toetushäälega 1199-st Hanno Pevkuri asemel uueks erakonna esimeheks.[23]

2019–2021 XIV Riigikogus Redigeeri

  Pikemalt artiklis 2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimistel kogus ta 20 072 häält. Ka valimiste üldvõitjaks osutus Kallase juhitud Eesti Reformierakond, saades kokku 162 332 häält ja vastavalt 34 kohta Riigikogus.[24] President Kersti Kaljulaid nimetas Kallase peaministrikandidaadiks, kuid 15. aprillil Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonda, EKREsse ja Isamaasse kuuluvast 55 liikmest oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid lõpuks hoopis Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond.[viide?]

Valitsuse loomise ebaõnnestumise järel jätkas Kallas tööd riigikogu liikmena 2021. aastani, olles ühtlasi riigikogus Reformierakonna fraktsiooni esimees.[viide?]

Kaja Kallase esimene valitsus Redigeeri

  Pikemalt artiklis Kaja Kallase esimene valitsus

Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumist 2021. aasta alguses tegi president Kersti Kaljulaid 14. jaanuaril 2021 Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.[25] Kaja Kallase juhitav valitsus astus ametisse 26. jaanuaril 2021.[26]

2022. aasta juuni algul tegi Kallas president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist kõik seitse Keskerakonna ministrit seoses koalitsioonisiseste vastuoludega.[27] Kallas lubas uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Pärast koalitsioonikõneluste lõppu astus Kallase juhitud valitsus juulis kollektiivselt tagasi ja Alar Karis tegi Kallasele ettepaneku moodustada uus valitsus.[viide?]

Kaja Kallase teine valitsus Redigeeri

  Pikemalt artiklis Kaja Kallase teine valitsus

Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022. Sellesse kuulusid lisaks Eesti Reformierakonnale Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kaja Kallase kolmas valitsus Redigeeri

  Pikemalt artiklis Kaja Kallase kolmas valitsus

2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kallas valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa), kogus rekordilised 31 816 häält ja osutus valituks.

Eesti Reformierakond võitis Kaja Kallase juhtimisel valimised 190 632 häälega, mis moodustas kõikidest häältest 31,2%. Sellega sai Eesti Reformierakond Riigikogus 37 mandaati. Valimiste järel tegi valimised võitnud Eesti Reformierakond ettepaneku moodustada koalitsioon Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Eesti 200-le. Koalitsioonikõnelused kestsid 11. aprillini 2023, kui allkirjastati koalitsioonileping. Samal päeval astus Kaja Kallase teine valitsus vastavalt seadusele tagasi ja president Alar Karis andis Kallasele ülesande moodustada uus valitsus. Uus, Kaja Kallase kolmas valitsus valitsus andis Riigikogu ees ametivande 17. aprillil 2023. Koalitsioonierakondadel on Riigikogus kokku 60 kohta.

Idavedude skandaal Redigeeri

  Pikemalt artiklis Idavedude skandaal

2023. aasta augustis selgus, et Kallase abikaasa Arvo Hallik omab 24,5% osalust transpordiettevõttes Stark Logistics, mis vahendab transporditeenust oma kliendile AS Metaprint marsruudil Eesti-Venemaa.[28][29][30] Ainult ühe Venemaa tehase varustamisest saadav hinnanguline tulu on umbes 1,5 miljonit eurot alates Venemaa täieliku sissetungi algusest Ukrainasse.[31] Peaminister eitas huvide konflikti.[32] Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik märkis, et skandaal on Eesti mainet tõsiselt kahjustanud.[33] Kaks Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati ning Turu-uuringute AS läbi viidud arvamusküsitlust näitasid, et vastavalt 57% ja 69% vastanutest arvas, et Kallas peaks tagasi astuma.[34]

25. augustil 2023 teatas Arvo Hallik, et ta loobub oma osalusest ettevõttes Stark Logistics ja et ta vabandab tekkinud olukorra ja oma abikaasale tekitatud kahju pärast.[35] Kaitsepolitseiamet teatas, et neile teadaolevalt pole Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone rikkunud.[36]

4. septembril 2023 ütles president Alar Karis, et oleks eelistanud peaministri tagasiastumist kohe skandaali puhkedes.[37]

Visiidid Redigeeri

Välisvisiidid Redigeeri

  Pikemalt artiklis Kaja Kallase peaministrivisiidid

Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja Soome peaministri Sanna Mariniga.[viide?]

Töökohad Redigeeri

Tunnustus Redigeeri

  • 2023 – Rootsi Põhjatähe ordeni komandöri suurrist (teenete eest Eesti ja Rootsi suhete arendamisel)
  • 2023 – aasta eurooplane (euroopalike väärtuste eest seismise ja Eesti inimeste teadlikkuse tõstmise eest Euroopa Liidust ning Eesti Euroopas nähtavamaks tegemise eest)[40]

Isiklikku Redigeeri

Ta on Reformierakonna auesimehe Siim Kallase tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.[viide?]

Aastatel 2002–2006[viide?] oli ta abielus Roomet Leigeriga.[3]

2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimägiga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad Twitteri vahendusel oma lahkuminekust.[43]

Septembris 2018 abiellus Kaja Kallas Arvo Hallikuga.[44]

Ta on tantsinud rahvatantsukollektiivis Sõleke.[45]

Viited Redigeeri

  1. ↑ Kaja Kallas, koduleht
  2. ↑ "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Kahe pere lahing Kadrioru pärast
  4. ↑ Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid, vvk.ee
  5. ↑ http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
  6. ↑ Euroopa Parlamendi koduleht
  7. ↑ Euroopa Parlamendi koduleht
  8. ↑ Euroopa Parlamendi koduleht
  9. ↑ Euroopa Parlamendi koduleht
  10. ↑ Euroopa Parlamendi koduleht
  11. ↑ Euroopa Parlamendi koduleht
  12. ↑ Kaja Kallas. "Kaja Kallase blogi". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2017.
  13. ↑ "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"
  14. ↑ "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"
  15. ↑ "Digitaalse ühisturu strateegia"
  16. ↑ "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"
  17. ↑ "Uued võimalused energiatarbijatele"
  18. ↑ "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"
  19. ↑ [1]
  20. ↑ [2]
  21. ↑ [3]
  22. ↑ [4]
  23. ↑ Anna Ploompuu & Sander Punamäe (13. aprill 2018). "BLOGI, GALERII JA VIDEOD: Kaja Kallas kinnitati Reformierakonna esimeheks ning valiti uus juhatus". Postimees. Vaadatud 15. jaanuaril 2022.
  24. ↑ Anna Ploompuu (16. jaanuar 2021). "Kaja Kallase okkaline tee võimule". Postimees. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  25. ↑ "Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase". ERR Uudised. 14.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
  26. ↑ "Kaja Kallase juhitav valitsus alustab tööd | Eesti Vabariigi Valitsus". www.valitsus.ee. Vaadatud 14. jaanuaril 2023.
  27. ↑ "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja". ERR. 3. juuni 2022. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  28. ↑ "Financial Times: Estonian PM Kaja Kallas urged to clarify husband's Russian business ties". Financial Times. Vaadatud 25. augustil 2023.
  29. ↑ "Turmoil hits Estonian Prime Minister Kallas over husband's Russia ties". Euronews. Vaadatud 25. augustil 2023.
  30. ↑ "Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia". ERR. Vaadatud 25. augustil 2023.
  31. ↑ "Estonia PM Kallas under pressure to quit over husband's Russia ties". Reuters. Vaadatud 25. augustil 2023.
  32. ↑ "Estonia Leader Has 'Nothing to Hide' on Spouse's Russia Activity". Bloomberg. Vaadatud 25. augustil 2023.
  33. ↑ "Estonia's pro-Ukrainian PM faces pressure to quit over husband's indirect Russian business links". ABC News. Vaadatud 25. augustil 2023.
  34. ↑ "Estonia PM Kallas under pressure to quit over husband's Russia ties". Reuters. Vaadatud 25. augustil 2023.
  35. ↑ Kusma, Elis (toim). "Arvo Hallik taandub Stark Logisticsist. Hallik: vabandan kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 7. septembril 2023.
  36. ↑ Madsen, Tarvo; Pulk, Meinhard (25. august 2023). "Kapo: kui tegemist on JOKK-skeemiga, pole alust karistusõiguslikuks etteheiteks". Postimees.ee. Vaadatud 7. septembril 2023.
  37. ↑ "Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma". Postimees.ee. 4. september 2023. Vaadatud 13. septembril 2023.
  38. ↑ Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna. Postimees, 7. august 2022
  39. ↑ "Eesti mõjukad 2022". 25.11.2022.
  40. ↑ "Aasta eurooplane 2023 on peaminister Kaja Kallas". estonia.representation.ec.europa.eu. Vaadatud 6. juulil 2023.
  41. ↑ "Fotouudis: Kallas pälvis Ukrainalt ordeni. „Aitäh, Eesti! Koos loome uut Euroopat!"". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. juulil 2023.
  42. ↑ Kaja Kallas valiti Euroopa aasta liberaaliks, Postimees, 28. september 2023
  43. ↑ Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust. Elu24.ee, 20.juuni 2014.
  44. ↑ "Galerii: Kaja Kallas abiellus".
  45. ↑ Kaja Kallas (29. detsember 2022). "29.12.2022 18.02". Facebook. Meta. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.12.2022. Vaadatud 29. detsembril 2022. Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis „Sõleke“, mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel.

Välislingid Redigeeri

Eelnev
Jüri Ratas 		Eesti peaminister
alates 26. jaanuarist 2021 		Järgnev
—
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaja_Kallas&oldid=6489755"