Kaja Kallas
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kaja Kallas (aastatel 2002–2006 Kaja Leiger; sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik, 14. aprillist 2018 Eesti Reformierakonna esimees ja alates 26. jaanuarist 2021 Eesti Vabariigi peaminister. Kaja Kallas on Eesti esimene naispeaminister.[1]
| Kaja Kallas | |
|---|---|
.jpg) Kaja Kallas 2021. aastal | |
| Eesti Vabariigi peaminister | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Jüri Ratas |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametisse asumise aeg 2019 | |
| Eesti Reformierakonna esimees | |
|
Ametisse asumise aeg 14. aprill 2018 | |
| Eelnev | Hanno Pevkur |
| Euroopa Parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 2014–2018 | |
| XII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2011–2014 | |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
18. juuni 1977 Tallinn |
| Erakond | Eesti Reformierakond |
| Abikaasa | Arvo Hallik |
| Vanemad | Siim Kallas, Kristi Kallas |
| Alma mater |
Tartu Ülikool Estonian Business School |
| Elukutse | advokaat |
| Tegevusala | poliitika |
HaridusRedigeeri
- 1984–1992 Tallinna Lilleküla Gümnaasium, põhiharidus
- 1992–1995 Tallinna 7. Keskkool, keskharidus
- 1995–1999 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, BA
- 2007– Estonian Business School, MBA
- 2009–2010 Estonian Business School, EMBA[2]
Erialane töökäikRedigeeri
Kaja Kallas on alates 1999. aastast Eesti Advokatuuri liige ning tegutses alates 2002. aastast vandeadvokaadina. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele.[3] Tema tegevus advokaadina on peatatud alates 26. märtsist 2011, kui temast sai XII Riigikogu liige.
Poliitiline tegevusRedigeeri
2010. aastal astus Kaja Kallas Rain Rosimannuse soovitusel Reformierakonda[4] ning kogus 2011. aasta Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält, pääsedes seega isikumandaadiga Riigikokku.[5] Ta oli aastatel 2011–2014 XII Riigikogu liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees.
2013. aastal valiti ta Eesti Reformierakonna aseesimeheks.
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle Euroopa Parlamendi saadikuna.[6] Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni.
Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta[7] oli ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA[8]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE[9]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA[10]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO [11]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US[12]). Lisaks kuulus ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.[13] Kaja Kallas oli kuue dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",[14] "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",[15] "Digitaalse ühisturu strateegia",[16] "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",[17], "Uued võimalused energiatarbijatele",[18] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".[19]
Kaja Kallas valiti mitmel korral mõjukaimate Euroopa Parlamendi saadikute hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne Politico Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka[20] ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima saadiku hulka.[21] Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima saadiku hulka.[22] 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues saadik.[23]
Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.
2019. aasta Riigikogu valimistel sai enim valijate hääli ja vastavalt ka kohti Riigikogus Kaja Kallase juhitud Eesti Reformierakond. President Kersti Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, kuid 15. aprillil Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa 55 saadikust oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid hoopis Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa.
Kaja Kallase esimene valitsusRedigeeri
Pikemalt artiklis Kaja Kallase esimene valitsus
Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumist 2021. aasta alguses, tegi president Kersti Kaljulaid 14. jaanuaril 2021 Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.[24] Kaja Kallase esimene valitsus astus ametisse 26. jaanuaril 2021.
VisiididRedigeeri
VälisvisiididRedigeeri
- Pikemalt artiklis Kaja Kallase peaministrivisiidid
Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja Soome peaministri Sanna Mariniga.
TöökohadRedigeeri
- 1995 (suvi) Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, praktikant[4]
- 1996–1997 Teater Vanemuine, teatrijuhi nõunik
- 1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist
- 1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist
- 1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat
- 2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo Courtois et Lébel, Pariis, advokaat
- 2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat
- 2003 (oktoober) Advokaadibüroo Hannes Snellmann, Helsingi, advokaat
- 2003–2007 AS LHV-Seesam Varahaldus, nõukogu liige
- 2003–2010 OÜ Pakri Tuulepark, nõukogu liige
- 2004–2010 OÜ Viru-Nigula Tuulepark, nõukogu liige
- 2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat
- 2006–2008 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, vandeadvokaat
- 2007–2010 OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ Paldiski Tuulepark, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ Tooma Tuulepark, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ Roheline Ring Tuulepargid, nõukogu liige
- 2008 OÜ Nelja Energia, juhatuse liige
- 2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige
- 2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner
- 2009–2010 MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon juhatuse liige
- 2010–2014 OÜ EBS Juhtimiskoolituskeskus, õppejõud
- 2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees
- 2014–2018 Euroopa Parlament, saadik
- 2019–2021 XIII Riigikogu liige
- 2021– Eesti Vabariigi peaminister
TunnustusRedigeeri
- 2022 – Euroopa poliitilise kultuuri auhind, mida Šveitsis asuv Hans Ringieri sihtasutus annab Euroopa väljapaistvatele mõtlejatele ja poliitilise kultuuri edendajatele. Kaja Kallast tunnustati poliitilise julguse eest Venemaa agressioonile vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel.[25]
- 2022 – rahvusvaheline Friedrich August von Hayeki fondi auhind demokraatlike väärtuste kaitsmise eest.
IsiklikkuRedigeeri
Ta on Reformierakonna auesimehe Siim Kallase tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.
Aastatel 2002–2006[viide?] oli ta abielus Roomet Leigeriga.[4]
Alates 2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimägiga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad Twitteri vahendusel oma lahkuminekust.[26]
Septembris 2018 abiellus Kallas Arvo Hallikuga.[27]
ViitedRedigeeri
- ↑ Argo Ideon (13.01.2021, 04:40). "Peaminister Jüri Ratas astub tagasi, uut valitsust asub moodustama Kaja Kallas". Maaleht (Eesti keeles). Vaadatud 27. jaanuar 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Kaja Kallas, koduleht
- ↑ "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Kahe pere lahing Kadrioru pärast
- ↑ Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid, vvk.ee
- ↑ http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [1]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [2]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [3]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [4]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [5]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [6]
- ↑ Kaja Kallas. "Kaja Kallase blogi". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2017.
- ↑ "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"
- ↑ "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"
- ↑ "Digitaalse ühisturu strateegia"
- ↑ "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"
- ↑ "Uued võimalused energiatarbijatele"
- ↑ "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"
- ↑ [7]
- ↑ [8]
- ↑ [9]
- ↑ [10]
- ↑ "Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase". ERR Uudised. 14.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna. Postimees, 7. august 2022
- ↑ Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust. Elu24.ee, 20.juuni 2014.
- ↑ "Galerii: Kaja Kallas abiellus".
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaja Kallas |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kaja Kallas |
- Koduleht
- "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas" ERR, 19. mai 2016
- Kaja Kallas - Prime Minister of Estonia | With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas, BBC World News, 17. mai 2021 (24 minutit)
- "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega" Eesti Ekspress, 1. detsember 2021
- "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku Eesti Ekspress, 23. märts 2022
| Eelnev Jüri Ratas |
Eesti peaminister alates 26. jaanuarist 2021 |
Järgnev — |