Kaja Kallas
Kaja Kallas (sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik, alates 14. aprillist 2018 Reformierakonna esimees.
| Kaja Kallas | |
|---|---|
 Kaja Kallas 2016. aastal | |
| Eesti Reformierakonna esimees | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 14. aprill 2018 | |
| Eelnev | Hanno Pevkur |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametisse asumise aeg 2019 | |
| Euroopa Parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 2014–2018 | |
| XII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2011–2014 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 18. juuni 1977 |
| Sünnikoht | Tallinn |
| Erakond | Reformierakond |
| Alma mater |
Tartu Ülikool, Estonian Business School |
Kuni septembrini 2018 oli ta Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni. Varem on ta töötanud advokaadina ja olnud Eesti Riigikogu liige.
Kaja Kallas oli XII Riigikogu liige ja majanduskomisjoni esimees 2011–2014.
Kallas on Eesti Advokatuuri liige alates 1999. aastast ning vandeadvokaat 2002. aastast. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele[1]. Tema tegevus advokaadina on peatatud alates 26. märtsist 2011.
HaridusRedigeeri
- 1984–1992 Tallinna Lilleküla Gümnaasium, põhiharidus
- 1992–1995 Tallinna 7. Keskkool (Inglise Kolledž), keskharidus
- 1995–1999 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, BA
- 2007– Estonian Business School, MBA
- 2009–2010 Estonian Business School, EMBA[2]
Poliitiline tegevusRedigeeri
Kaja Kallas astus Rain Rosimannuse soovitusel 2010. aastal Reformierakonda[3] ning kogus 2011. aasta märtsis parlamendivalimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält (isikumandaadi)[4].
2013. aastal sai temast Reformierakonna aseesimees.
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 21 504 häält ning osutus valituks.[5]
Euroopa parlamendis oli Kaja Kallas[6] ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA[7]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE[8]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA[9]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO[10]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US[11]). Lisaks kuulus ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.[12] Kallas oli kuue dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"[13], "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"[14], "Digitaalse ühisturu strateegia"[15], "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"[16], "Uued võimalused energiatarbijatele"[17] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"[18].
Euroopa Parlamendis töötas Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning on toonitanud, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta pooldab innovatsiooni ning on mitmel korral maininud, et regulatsioonidega ei tohi tehnoloogilist revolutsiooni tagasi pöörata ega innovatsiooni takistada.[viide?]
Kaja Kallas on korduvalt valitud mõjukaimate europarlamendi saadikute hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne Politico Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka[19] ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima saadiku hulka[20]. Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima saadiku hulka[21]. 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues saadik[22].
Novembris 2018 ilmus Kallase raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.
3. märtsil 2019 toimunud XIV Riigikogu valimistel sai enim valijate hääli ja vastavalt ka kohti Riigikogus Kaja Kallase juhitud Reformierakond, kuid valitsuskoalitsiooni otsustasid moodustada hoopis Keskerakond, EKRE ja Isamaa. President Kersti Kaljulaid nimetas esialgu peaministrikandidaadiks ikkagi Kaja Kallase, kuid 15. aprillil Riigikogus toimunud hääletusel andsid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmise poolt hääle vaid 45 riigikogu liiget ja 55st saalis viibinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa saadikust oli selle vastu 53.
TöökohadRedigeeri
- 1995 (suvi) Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, praktikant[3]
- 1996–1997 Teater Vanemuine, teatrijuhi nõunik
- 1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist
- 1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist
- 1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat
- 2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo Courtois et Lébel, Pariis, advokaat
- 2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat
- 2003 (oktoober) Advokaadibüroo Hannes Snellmann, Helsingi, advokaat
- 2003–2007 AS LHV-Seesam Varahaldus, nõukogu liige
- 2003–2010 OÜ Pakri Tuulepark, nõukogu liige
- 2004–2010 OÜ Viru-Nigula Tuulepark, nõukogu liige
- 2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat
- 2006–2008 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, vandeadvokaat
- 2007–2010 OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ Paldiski Tuulepark, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ Tooma Tuulepark, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ Roheline Ring Tuulepargid, nõukogu liige
- 2008 OÜ Nelja Energia, juhatuse liige
- 2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige
- 2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige
- 2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner
- 2009–2010 MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon juhatuse liige
- 2010–2014 OÜ EBS Juhtimiskoolituskeskus, õppejõud
- 2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees
- 2014–2018 Euroopa Parlament, saadik
IsiklikkuRedigeeri
Kaja Kallas on Reformierakonna endise esimehe Siim Kallase tütar.[viide?]
Ta oli alates 2002. aastast abielus Roomet Leigeriga.[3]
Alates 2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimägiga, neil sündis 8. novembril 2011 ühine poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad Twitteri vahendusel lahkuminekust.[23]
Septembris 2018 abiellus Kallas Superia Corporate Finance'i partneri Arvo Hallikuga.[24]
ViitedRedigeeri
- ↑ "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"
- ↑ Kaja Kallas, koduleht
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kahe pere lahing Kadrioru pärast
- ↑ Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid, vvk.ee
- ↑ http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [1]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [2]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [3]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [4]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [5]
- ↑ Euroopa Parlamendi koduleht [6]
- ↑ Kaja Kallas. "Kaja Kallase blogi".
- ↑ "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"
- ↑ "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"
- ↑ "Digitaalse ühisturu strateegia"
- ↑ "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"
- ↑ "Uued võimalused energiatarbijatele"
- ↑ "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"
- ↑ [7]
- ↑ [8]
- ↑ [9]
- ↑ [10]
- ↑ Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust. Elu24.ee, 20.juuni 2014.
- ↑ "Galerii: Kaja Kallas abiellus".
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaja Kallas |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kaja Kallas |