Hermann Paris

Hermann Paris (16. august 1891 Luke vald, Tartumaa – 19. detsember 1954 Tallinn) oli eesti rohuteadlane.

Elulugu

Hermann Paris oli talupidaja poeg.

Ta õppis Tartu Klassikalises Gümnaasiumis, keskhariduse omandas iseseisvalt. Lõpetas 1918. aastal Moskva ülikooli proviisorina, 1928 Tartu Ülikooli rohuteadlasena. Farmaatsiamagister (1928, TÜ), väitekiri "Mõningate Pb-organosoolide stabiilsusest"; farmaatsiadoktor (1932, TÜ), väitekiri "Rasvhapete alkaalisoolade bakteritsiidsest toimest".

Oli aastatel 1906–1911 Pihkvas ja 1911–1915 Moskvas apteekriõpilane, 1915–1916 Peterburis hospitali apteegis, 1916–1917 sõjas, 1917 Moskvas apteekriõpilane, 1918 Moskvas apteegis proviisor, 1918 Moskvas Tervishoiu Peavalitsuse apteegiosakonna eriteadlane, 1919–1921 Baškiirias apteegijuhataja,1925–1940 Tartu Ülikooli apteegi juhataja, ühtlasi 1928. aastast Tartu Ülikooli abiõppejõud, 1935–1937 eradotsent, 1938–1941 dotsent.

Ta oli 1937. aastast Akadeemilise Eradotsentide Ühingu esimees.

Sõja ajal Saksa koonduslaagris, töötas apteegis. Oli aastatel 1944–1947 Eesti NSV Tervishoiu Ministeeriumi Apteekide Peavalitsuse ülema asetäitja, 1947–1951 Keemia Instituudi farmaatsiasektori juhataja, 1950–1952 põlevkivikeemia sektori vanemteadur, 1951–1954 Kose apteegi juhataja.

Teadustöö

Uurimisvaldkond: Eesti ravimtaimed, farmakopöa preparaadid. Keemia Instituudis uuris põlevkiviõlist antiseptikumide saamise võimalusi ning paraaminosalitsüülhappe sünteesi. Rohkelt kirjutisi kutseküsimustest. Umbes 20 teaduspublikatsiooni.

Aastatel 1926–1934 oli ta ajakirja Eesti Rohuteadlane toimetaja. Akadeemilise Rohuteaduse Seltsi juhatuse liige.

Isiklikku

Tema vennad olid kunstnik ja kunstiajaloolane Rudolf Paris, keemik August Paris ja õigusteadlane Eduard Paris. Õde Julie töötas hambaarstina.^[2] Tema vennatütar oli kunstiajaloolane Olga Berendsen.

Teoseid

• Eesti Oleum Betulae empyreumaticum'i omadustest ja koosseisust. // Eesti Rohuteadlane (1928) 7
• Farmatsöitiline käsiraamat (kaastoim). Tartu, 1931
• Seatina dispersioonist bensoolis ja toluoolis. // Eesti Rohuteadlane (1932) 5
• Kolloidsest seatinast, eriti atsetonosoolist. // Eesti Rohuteadlane (1932) 6
• Piparmündi Mentha piperita, L. kultuur. // Eesti Rohuteadlane (1934) 4
• Kummeli, Matricaria chamomilla, kultuur. // Eesti Rohuteadlane (1934) 4
• Salvei, Salvia officinalis, kultuur. // Eesti Rohuteadlane (1936) 10
• Ravimtaimede kultuur ja droogideturu korraldamine Lätis. // Eesti Rohuteadlane (1939) 2
• Palderjanijuure võrdlev uurimine. // Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis 36 (1940) 2
• О фунгицидных свойствах сланцевых смол (kaasautorid V. Pedak, E. Keel). // Гор. cл. (1956) 2

Kirjandus

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 499
• Eesti Rohuteadlane (1932) 9/10, 190–191; (1996) 3, 28
• Pharmacia (1932) 11, 326
• Keemia Instituudi teaduskaader 1947–1972. Tallinn, 1972, 9
• Hinrikus, T., Raal, A., Tankler H. Farmaatsia Tartu ülikoolis läbi aegade. Tartu, 2005, 35.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.