Tartu Ülikool

Tartus tegutsev ülikool
(Ümber suunatud leheküljelt )
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Universitas Tartuensis; korvpalliklubi kohta vaata Tartu Ülikool (korvpalliklubi). Märksõna "TÜ" suunab siia, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge TÜ (täpsustus).

Tartu Ülikool (lühend ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.[3]

Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG

Ladina keeles: Universitas Tartuensis
Asutatud 1632
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 182,6 miljonit eurot (2019)[1]
Rektor Toomas Asser
Akadeemilisi töötajaid 1900 (2018)[2]
Tugitöötajaid 1747 (2018)
Üliõpilasi 13 169 (2018)[2]
Magistriõppes 4033 (2018)
Doktoriõppes 1183 (2018)
Asukoht Tartu
Ühendused EUA, Coimbra grupp, Utrechti võrgustik
Droonivideo Tartu Ülikooli peahoonest 2021. aasta detsembris

Tartu ülikooli asutamiseks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati Academia Gustaviana. Ülikooli ajaloos on eri perioode ja mitu tegevuse katkemist. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919. aastal. Aastail 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

Tartu ülikoolis on neli valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond,[4] sotsiaalteaduste valdkond,[5] meditsiiniteaduste valdkond[6] ning loodus- ja täppisteaduste valdkond.[7] Õppekavu on 157. Õppeaastal 2018/19 võeti tudengeid vastu 56 bakalaureuse-, 68 magistri- ja 33 doktoriõppekavale.[8]

Ülikooli rektor on professor Toomas Asser.

Tartu Ülikooli on hinnatud parimaks Baltimail. Näiteks 2020. aastal oli ülikool QS World University Rankings edetabelis 285. kohal[9] (2019. aastal 301. kohal)[10]. Edetabelis Times Higher Education (THE) World University Rankings on Tartu Ülikool püsinud aastail 2016–2019 vahemikus 301–350 ning edetabelis Academic Ranking of World Universities (ARWU) 2019. aastal vahemikus 301–400.

12 teadusvaldkonnas on Tartu Ülikool maailma 1% viidatuimate asutuste hulgas. Ligi 50 ülikooli teadlast kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (Web of Science).

Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest on avaldanud Tartu Ülikooli teadlased. Teaduspublikatsioone on ETIS-e andmeil u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500. Tartu Ülikoolis kaitstakse ka üle poole Eesti doktoritöödest (umbes 120 doktoritööd aastas).

2019. aasta juuli seisuga on TÜ liikmetega seotud kokku 55 ülikooli spin-off ettevõtet.

2020. aastal valmis TÜ suurim õppehoone nimetusega DELTA, kus asuvad arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond jt.[11]

JuhtimineRedigeeri

  Pikemalt artiklites Tartu ülikooli rektor, Tartu Ülikooli nõukogu ja Tartu Ülikooli senat
 
TÜ nõukogu aruteluseminar "Riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis" 2015. aastal.

Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Aastast 2012 on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Sinna kuulub 11 liiget, kelle nimetavad ametisse ülikooli senat, Eesti Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusminister.[12] Alates 16. veebruarist 2017 kuuluvad nõukokku Heidi Kakko, Ruth Oltjer, Vahur Kraft, Eva Åkesson, Ants Nõmper, Toomas Asser, Jüri Sepp, Birute Klaas-Lang, Richard Villems ja Tõnu Lehtsaar ja Els Heinsalu.[13] Eelmise koosseisu liikmed olid Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp, Paul Varul, Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft, Aku Sorainen ja Kari Olavi Raivio.

Senat on akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Sinna kuuluvad rektor senati esimehena ja kuni 21 liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased.[12] Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat igast valdkonnast (humaniora, medicina, realia et naturalia, socalia) ning üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.[14]

1. augustist 2018 on ülikooli rektor neurokirurgia professor Toomas Asser. Rektoraadis on ka õppeprorektor Aune Valk, teadusprorektor Kristjan Vassil, akadeemiline sekretär Tõnis Karki, kantsler Kstina Vallimäe, finantsjuht Kalle Hein ja arendusjuht Taivo Raud.[15] Alates 1. jaanuarist 2020 on dekaanid Anti Selart, Raul Eamets, Margus Lember ja Leho Ainsaar.[16]

Akadeemiline struktuur[17]Redigeeri

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Sotsiaalteaduste valdkond Meditsiiniteaduste valdkond Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ajaloo ja arheoloogia instituut Haridusteaduste instituut Bio- ja siirdemeditsiini instituut Arvutiteaduse instituut
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Johan Skytte poliitikauuringute instituut Farmaatsia instituut Eesti mereinstituut
Filosoofia ja semiootika instituut Majandusteaduskond Hambaarstiteaduse instituut Füüsika instituut
Kultuuriteaduste instituut Psühholoogia instituut Kliinilise meditsiini instituut Genoomika instituut
Maailma keelte ja kultuuride kolledž Õigusteaduskond Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Keemia instituut
Usuteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Matemaatika ja statistika instituut
Viljandi kultuuriakadeemia Narva kolledž Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Pärnu kolledž Tartu Observatoorium
Tehnoloogiainstituut
Ökoloogia ja maateaduste instituut

Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri asutustena Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu Ülikooli teaduskool.

2016. aastal jõustunud reformist, millega paigutati struktuuriüksused nelja valdkonna alla, andis ülikool teada 2014. aastal. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.[18]

Tartu Ülikooli Türi Kolledž suleti 2011. aastal.

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu
 
Tartu Ülikooli peahoone (litograafia, 1860)
 
Uus Anatoomikum valmis 19. sajandi lõpul. Praegu asuvad seal psühholoogia instituut ja haridusteaduse instituudi eripedagoogika osakond

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:

  • 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
  • 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
  • 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
  • 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene õppekeelele)
  • 1918 Landesuniversität Dorpat
  • 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
  • 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool
  • 1940–1941 ja 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
  • 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Rahvusvaheline koostööRedigeeri

Aastast 2003 on Tartu Ülikool Coimbra grupi liige,[19] kuhu kuulub 2021. aasta seisuga kokku 41 Euroopa ülikooli,[20] ning aastast 2006 kuulutakse ka Utrechti võrgustikku,[21] kuhu kuulub 2021. aasta seisuga 30 Euroopa ülikooli.[22]

The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) on 2016 loodud Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. The Guildi asutasid 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsa Kesk- ja Ida Euroopa riikide ülikoolina kutsuti asutajate ringi Tartu Ülikool. Tänaseks on võrgustiku liikmeks 19 valitud teadusülikooli.

LERU-CE7 initsiatiiv on Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustiku LERU (the League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mis on loodud sihiga mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas.

Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (European University Association – EUA) on Euroopa kõrgkoole ning rektorite nõukogusid ühendav katusorganisatsioon, olles üks kõrgharidussektori mõjukamaid eestkõnelejaid Euroopa tasandil. See ühendab täisliikmetena 850 kõrgemat õppeasutust ning 26 riigi rektorite nõukogu. EUA tekkis 2001. aastal Euroopa rektorite konverentsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide rektorite konföderatsiooni ühinedes.

Tartu Ülikoolil on kahepoolsed koostöökokkulepped ligi 70 eri ülikooliga.[23]

TunnustusRedigeeri

2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuses Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas.[24]

Tartu Ülikool on ülikoolide QS-edetabelis Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide seas Moskva Riikliku Ülikooli ja Novosibirski Riikliku Ülikooli järel kolmandal kohal.[25]

PilteRedigeeri

VilistlasedRedigeeri

Hinnanguliselt on Tartu ülikooli lõpetanud umbes 70 000 inimest.

2016. aasta jaanuarist on kasutusel Tartu ülikooli vilistlasvõrgustik utalumni.

SportRedigeeri

Tartu Ülikooli juures tegutseb Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, kellele kuulub Tartu Ülikooli spordihoone.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Tartu Ülikooli 2019. aasta eelarve
  2. 2,0 2,1 http://statistika.ut.ee
  3. Tartu Ülikool: ülikoolist
  4. http://humanitaarteadused.ut.ee/et
  5. http://sotsiaalteadused.ut.ee/et
  6. http://meditsiiniteadused.ut.ee/et
  7. http://reaalteadused.ut.ee/et
  8. Tartu Ülikool
  9. Tartu Ülikool tõusis edetabelis 16 kohta, Universitas Tartuensis, juuli 2020
  10. "Maailma ülikoolide edetabel: Tartu ülikool tõusis natuke, TTÜ langes pisut" ERR, 16. september 2014
  11. https://delta.ut.ee/
  12. 12,0 12,1 "Tartu Ülikooli seadus". Riigi Teataja. Vaadatud 10. detsembril 2022.
  13. Nõukogu Tartu Ülikool
  14. Senat tartu Ülikool
  15. "Tartu Ülikooli rektoraat". Tartu Ülikool. Vaadatud 7. detsembril 2022.
  16. "Tartu ülikool valis neljale valdkonnale dekaanid" ERR Novaator, 22. oktoober 2019
  17. "Tartu Ülikooli struktuur". Tartu Ülikool. Vaadatud 6. detsembril 2022.
  18. "Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde: neli teaduskonda jätkavad" Tartu Postimees, 20. juuni 2014
  19. Coimbra grupp Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)
  20. Liikmete loetelu. Coimbra grupi veebisait.
  21. Utrechti võrgustik. Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)
  22. Our members Utrecht Network (vaadatud 26. augustil 2019)
  23. Partnerülikoolid Tartu Ülikool
  24. Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha, Postimees, 21. juuli 2010
  25. "Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale" ERR Novaator, 19. oktoober 2017

KirjandusRedigeeri

  • Piirimäe, H 1982: Tartu ülikooli ajalugu I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl 1982: Tartu ülikooli ajalugu II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: Tartu ülikooli ajalugu III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Edgar V. Saks: "Eesti renessanss aastatel 1802–1850". Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
  • Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889 (Digitaalselt)
  • Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost I: 80 aastat Tartu Helikunsti Seltsi kammermuusikasarjast" – Teater, Muusika, Kino 2012, nr 5, Virge Joamets.
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost II: Grosser Hörsaal der Keiserlichen Universität" – Teater. Muusika. Kino 2013, nr 1, nr 3 ja nr 4, Virge Joamets.
  • Olev Remsu. "Targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Rahvusülikooli juubeliks". Postimees, 30. dets 2019.

VälislingidRedigeeri