Tartu Ülikool

Tartus tegutsev ülikool
(Ümber suunatud leheküljelt )
 See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Universitas Tartuensis; korvpalliklubi kohta vaata Tartu Ülikool (korvpalliklubi). Märksõna "TÜ" suunab siia, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge TÜ (täpsustus).

Tartu Ülikool (lühend ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.[3]

Tartu Ülikool

Ladina keeles: Universitas Tartuensis
Asutatud 1632
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 227,3 miljonit eurot (2023)[1]
Rektor Toomas Asser
Akadeemilisi töötajaid 1847 (2022)[2]
Tugitöötajaid 1520 (2022)
Üliõpilasi 14 263 (2022)[2]
Magistriõppes 4342 (2022)
Doktoriõppes 1134 (2022)
Asukoht Tartu
Ühendused ENLIGHT, EUA, Coimbra grupp, Utrechti võrgustik, The Guild
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas.
Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas

Tartu ülikooli asutamiseks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati Academia Gustaviana. Ülikooli ajaloos on eri perioode ja mitu tegevuse katkemist. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919. aastal. Aastail 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

Tartu ülikoolis on neli valdkonda, mille alla on koondunud 31 instituuti: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond,[4] sotsiaalteaduste valdkond,[5] meditsiiniteaduste valdkond[6] ning loodus- ja täppisteaduste valdkond.[7] Õppekavu on 145. Õppeaastal 2022 võeti vastu 4377 üliõpilast: 2651 bakalaureuse-, 1547 magistri- ja 179 doktoriõppekavale.[8]

Ülikooli rektor on professor Toomas Asser.

12 teadusvaldkonnas on Tartu Ülikool maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulgas. Ligi 64 ülikooli teadlast kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (Web of Science).

Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest on avaldanud Tartu Ülikooli teadlased. Teaduspublikatsioone on ETIS-e andmeil u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500. Tartu Ülikoolis kaitstakse ka üle poole Eesti doktoritöödest (umbes 120 doktoritööd aastas).

2019. aasta juuli seisuga on TÜ liikmetega seotud kokku 55 ülikooli spin-off ettevõtet.

2020. aastal valmis TÜ uudne õppe- ja teaduskeskus Delta, kus asuvad arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond jt.[9]

Juhtimine muuda

  Pikemalt artiklites Tartu ülikooli rektor, Tartu Ülikooli nõukogu ja Tartu Ülikooli senat

Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Aastast 2012 on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Sinna kuulub 11 liiget, kelle nimetavad ametisse ülikooli senat, Eesti Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusminister.[10] Alates 30. detsembrist 2021 kuuluvad Tartu Ülikooli nõukokku Arto Aas, Heidi Kakko, Marja Makarow, Ants Nõmper, Ruth Oltjer, Elmer Sterken, Jaan Eha, Birute Klaas-Lang, Mari Moora, Martin Aleksander Noorkõiv ja Urmas Varblane.[11] Eelmiste koosseisude liikmed olid Hedi Kakko, Ruth Oltjer, Vahur Kraft, Eva Åkesson, Ants Nõmper, Toomas Asser, Jüri Sepp, Birute Klaas-Lang, Richard Villems, Tõnu Lehtsaar, Els Heinsalu, Toivo Maimets, Peeter Saari, Paul Varul, Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Aku Sorainen ja Kari Olavi Raivio.

Senat on akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Sinna kuuluvad rektor senati esimehena ja kuni 21 liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased.[10] Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat igast valdkonnast (humaniora, medicina, realia et naturalia, socalia) ning üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.[12]

1. augustist 2018 on ülikooli rektor neurokirurgia professor Toomas Asser. Rektoraadis on ka õppeprorektor Aune Valk, teadusprorektor Kristjan Vassil, akadeemiline sekretär Tõnis Karki, kantsler Kstina Noormets, finantsjuht Kalle Hein ja arendusjuht Taivo Raud.[13] Alates 1. jaanuarist 2020 on dekaanid Anti Selart, Raul Eamets, Margus Lember ja Leho Ainsaar.

Struktuur muuda

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Sotsiaalteaduste valdkond Meditsiiniteaduste valdkond Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ajaloo ja arheoloogia instituut Haridusteaduste instituut Bio- ja siirdemeditsiini instituut Arvutiteaduse instituut
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Johan Skytte poliitikauuringute instituut Farmaatsia instituut Eesti mereinstituut
Filosoofia ja semiootika instituut Majandusteaduskond Hambaarstiteaduse instituut Füüsika instituut
Kultuuriteaduste instituut Psühholoogia instituut Kliinilise meditsiini instituut Genoomika instituut
Maailma keelte ja kultuuride instituut Õigusteaduskond Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Keemia instituut
Usuteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Matemaatika ja statistika instituut
Viljandi kultuuriakadeemia Narva kolledž Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Pärnu kolledž Tartu observatoorium
Tehnoloogiainstituut
Ökoloogia ja maateaduste instituut

Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad neli valdkonda, nendesse koonduvad instituudid ja kolledžid ning valdkonnavälised ülikooli asutused. Ülikooli tugiüksuste hulka kuulub 15 osakonda.[14]

Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri asutustena Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu Ülikooli teaduskool.

Tartu Ülikooli Türi Kolledž suleti 2011. aastal.

Ajalugu muuda

  Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu
 
Tartu Ülikooli peahoone (litograafia, 1860)
Droonivideo Tartu Ülikooli peahoonest 2021. aasta detsembris

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:

  • 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
  • 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
  • 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
  • 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene õppekeelele)
  • 1918 Landesuniversität Dorpat
  • 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
  • 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool
  • 1940–1941 ja 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
  • 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Rahvusvaheline koostöö muuda

Ülikooli strateegilised partnerid on Euroopa tunnustatud teadusülikoolide võrgustikud ning Aasia ja Põhja-Ameerika kõrgetasemelised teadusülikoolid, kellega tehtav koostöö põhineb tippkompetentsil ja vastastikustel teaduskontaktidel.[15]

Enlight on 2020. aastal loodud Euroopa ülikoolide võrgustik, mis edendab kõrghariduse ümberkujundamise kaudu õiglast elukvaliteeti, kestlikkust ja avatust maailmale. Võrgustiku moodustavad 10 klassikalist teadusülikooli.[16]

Aastast 2003 on Tartu Ülikool Coimbra grupi liige,[17] kuhu kuulub kokku 41 Euroopa ülikooli,[18] ning aastast 2006 kuulutakse ka Utrechti võrgustikku,[19] kuhu 31 Euroopa ülikooli.[20]

The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) on 2016 loodud Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. The Guildi asutasid 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsa Kesk- ja Ida Euroopa riikide ülikoolina kutsuti asutajate ringi Tartu Ülikool. Tänaseks on võrgustiku liikmeks 21 valitud teadusülikooli.

LERU-CE7 initsiatiiv on 23 Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustiku LERU (the League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mis on loodud sihiga mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas.[21]

Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (European University Association – EUA) on Euroopa kõrgkoole ning rektorite nõukogusid ühendav katusorganisatsioon, olles üks kõrgharidussektori mõjukamaid eestkõnelejaid Euroopa tasandil. Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon ühendab täisliikmetena enam kui  800 kõrgemat õppeasutust ja rektorite nõukogu 48 Euroopa riigist. EUA tekkis 2001. aastal Euroopa rektorite konverentsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide rektorite konföderatsiooni ühinedes.

Tartu Ülikool on sõlminud üleülikoolilised koostöölepingud 66 partnerülikooliga 26 riigis.[22]

Tunnustus muuda

Viimastel aastatel on Tartu Ülikool maailma ülikoolide kahes mainekaimas pingereas (QS World University Rankings ja Times Higher Education World University Rankings) püsinud esimese 300 seas, kuuludes ainsa Baltimaade ülikoolina maailma parimate ülikoolide 1% hulka.

2018. aastal ajakirja Times Higher Education ühekordse projektina avaldatud nn uue Euroopa ülikoolide edetabelis (THE New Europe Ranking), milles seati pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat ülikooli, paiknes Tartu Ülikool esimesel kohal.[23]

Pilte muuda

Vilistlased muuda

Tartu Ülikoolil on ligikaudu 100 000 vilistlast üle maailma.[24]

Sport muuda

Tartu Ülikooli juures tegutseb Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, kellele kuulub Tartu Ülikooli spordihoone.[25]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Tartu Ülikooli 2023. aasta eelarve
  2. 2,0 2,1 http://statistika.ut.ee
  3. Tartu Ülikool: ülikoolist
  4. http://humanitaarteadused.ut.ee/et
  5. http://sotsiaalteadused.ut.ee/et
  6. http://meditsiiniteadused.ut.ee/et
  7. http://reaalteadused.ut.ee/et
  8. Tartu Ülikool
  9. https://delta.ut.ee/
  10. 10,0 10,1 "Tartu Ülikooli seadus". Riigi Teataja.
  11. Nõukogu Tartu Ülikool
  12. Senat tartu Ülikool
  13. "Tartu Ülikooli rektoraat". Tartu Ülikool.
  14. "Ülikooli struktuur". Tartu Ülikool.
  15. "Rahvusvaheline koostöö".
  16. "ENLIGHT". Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2023. Vaadatud 3. aprillil 2023.
  17. Coimbra grupp Tartu Ülikool
  18. Liikmete loetelu. Coimbra grupi liikmete loetelu.
  19. Utrechti võrgustik. Tartu Ülikool
  20. Our members Utrecht Network
  21. "23 leading universities pushing the frontiers of innovative research". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2023. Vaadatud 3. aprillil 2023.
  22. "Partnerülikoolid".
  23. "Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites". Tartu Ülikool.
  24. "Vilistlaselu". Tartu Ülikool.
  25. "TÜASK - Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi".

Kirjandus muuda

  • Piirimäe, H 1982: Tartu ülikooli ajalugu I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl 1982: Tartu ülikooli ajalugu II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: Tartu ülikooli ajalugu III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Edgar V. Saks: "Eesti renessanss aastatel 1802–1850". Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
  • Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889 (Digitaalselt)
  • Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost I: 80 aastat Tartu Helikunsti Seltsi kammermuusikasarjast" – Teater, Muusika, Kino 2012, nr 5, Virge Joamets.
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost II: Grosser Hörsaal der Keiserlichen Universität" – Teater. Muusika. Kino 2013, nr 1, nr 3 ja nr 4, Virge Joamets.
  • Olev Remsu. "Targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Rahvusülikooli juubeliks". Postimees, 30. dets 2019.

Välislingid muuda