Ava peamenüü

Tartu Ülikool

Tartus tegutsev ülikool
(Ümber suunatud leheküljelt )
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Universitas Tartuensis; korvpalliklubi kohta vaata Tartu Ülikool (korvpalliklubi); siia suunab ka märksõna TÜ, mille teiste tähenduste kohta vaata TÜ (täpsustus).

Tartu Ülikool (lühend ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Ainukese ülikoolina Baltimaades kuulub Tartu Ülikool 1,2% maailma parimate sekka.[3]

Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG

Ladina keeles: Universitas Tartuensis
Asutatud 1632
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 182,6 miljonit eurot (2019) [1]
Rektor Toomas Asser
Akadeemilisi töötajaid 1900 (2018) [2]
Tugitöötajaid 1747 (2018)
Üliõpilasi 13 169 (2018)[2]
Magistriõppes 4033 (2018)
Doktoriõppes 1183 (2018)
Asukoht Tartu
Ühendused EUA, Coimbra Grupp, Utrecht Network

Tartu ülikooli asutamisaastaks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati ametlikult Academia Gustaviana. Selle ajalukku jääb mitmeid katkestusi ja erinevaid perioode. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919. aastal. 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

Tartu ülikoolis on 4 valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond,[4] sotsiaalteaduste valdkond,[5] meditsiiniteaduste valdkond[6] ning loodus- ja täppisteaduste valdkond[7]. Õppekavu on 157 – 2018/2019. õppeaastal toimus vastuvõtt 56 bakalaureuse-, 68 magistri- ja 33 doktoriõppekavale[8].

Ülikool on hinnatud parimaks Baltikumis. Näiteks edetabeli QS World University Rankings hinnangul oli Tartu ülikool 2019. aastal maailma ülikoolide seas paremuselt 301. kohal[9], mis on Eesti kõrgkoolide seas seni kõrgeim koht. Edetabelis Times Higher Education (THE) World University Rankings on Tartu Ülikool püsinud 2016.–2019. aastani positsioonil 301–350 ning edetabelis Academic Ranking of World Universities (ARWU) hoiab 2019. aastal positsiooni 301–400.

Tartu Ülikool on maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulgas 12 teadusvaldkonnas. Ligi 50 Tartu Ülikooli teadlast kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (Web of Science).

Üle poole Eesti doktoritöödest, kaitstakse Tartu Ülikoolis (umbes 120 doktoritööd aastas).

Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest avaldavad Tartu Ülikooli teadlased. Teaduspublikatsioone on ETIS-e andmetel u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500.

2019. aasta juulikuu seisuga on TÜ liikmetega seotud kokku 55 ülikooli spin-off ettevõtet.

JuhtimineRedigeeri

 
Tartu Ülikooli nõukogu istung
  Pikemalt artiklites Tartu ülikooli rektorite loend, Tartu Ülikooli valitsus, Tartu Ülikooli nõukogu ja Tartu Ülikooli senat

Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Alates 2012. aastast on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab muuhulgas ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Sinna kuulub 11 liiget, kelle nimetavad ametisse ülikooli senat, Eesti Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusminister. Alates 16. veebruarist 2017 kuuluvad nõukokku Heidi Kakko, Ruth Oltjer, Vahur Kraft, Eva Åkesson, Ants Nõmper, Toomas Asser, Jüri Sepp, Birute Klaas-Lang, Richard Villems ja Tõnu Lehtsaar ja Els Heinsalu.[10] Eelmise koosseisu liikmed olid Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp, Paul Varul, Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft, Aku Sorainen ja Kari Olavi Raivio.

Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab õppe- ja teadus- ning arendustegevus eest. Sinna kuuluvad rektor ja kuni 21 liiget. Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat igast valdkonnast (humaniora, medicina, realia et naturalia, socalia) ning üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.[11]

Alates 2018. aasta 1. augustist on ülikooli rektor neurokirurgia professor Toomas Asser. Rektoraadis on ka õppeprorektor Aune Valk, teadusprorektor Kristjan Vassil ja arendusprorektor Erik Puura. Ülikooli kantsler on Kstina Vallimäe. Eri valdkondade dekaanid on Margit Sutrop, Margus Lember, Raul Eamets ja Peeter Burk.[12] Alates 1. jaanuarist 2020 on dekaanid Anti Selart, Margus Lember, Raul Eamets ja Leho Ainsaar.[13]

StruktuurRedigeeri

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Sotsiaalteaduste valdkond Meditsiiniteaduste valdkond Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Usuteaduskond Õigusteaduskond Bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesti mereinstituut
Ajaloo ja arheoloogia instituut Majandusteaduskond Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Füüsika instituut
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Ühiskonnateaduste instituut Farmaatsia instituut Keemia instituut
Filosoofia ja semiootika instituut Haridusteaduste instituut Kliinilise meditsiini instituut Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Psühholoogia instituut Hambaarstiteaduse instituut Ökoloogia ja maateaduste instituut
Maailma keelte ja kultuuride kolledž Johan Skytte poliitikauuringute instituut Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Tartu Observatoorium
Viljandi kultuuriakadeemia Narva kolledž Tehnoloogiainstituut
Pärnu kolledž Arvutiteaduse instituut
Matemaatika ja statistika instituut

Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri genoomika instituut, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum koos botaanikaaiaga, Tartu Ülikooli Teaduskool jt osakonnad ning asutused.[12]

2016. aastal jõustunud reformist, millega paigutati struktuuriüksused nelja valdkonna alla, andis ülikool teada 2014. aastal. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.[14]

Tartu Ülikooli Türi Kolledž suleti 2011. aastal.

AjaluguRedigeeri

 
Uus Anatoomikum valmis 19. sajandi lõpul
  Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:

  • 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
  • 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
  • 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
  • 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele)
  • 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
  • 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
  • 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Tegelikult on selline periodiseering lihtsustatud. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ja 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool.

Rahvusvaheline koostööRedigeeri

Aastast 2003 on Tartu Ülikool Coimbra Gruppi liige,[15] kuhu kuulub kokku 39 Euroopa ülikooli,[16] ning aastast 2006 kuulutakse ka Utrechti võrgustikku,[17] kus on koos 32 Euroopa ülikooli[18].

The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) on 2016 loodud Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. The Guildi asutajateks oli 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsa Kesk- ja Ida Euroopa riikide ülikoolina kutsuti asutajate ringi Tartu Ülikool. Tänaseks on võrgustiku liikmeks 19 valitud teadusülikooli.

LERU-CE7 initsiatiiv on Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustiku LERU (the League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mis on loodud sihiga mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas.

Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (European University Association – EUA) on Euroopa kõrgkoole ning rektorite nõukogusid ühendav katusorganisatsioon, olles üks kõrgharidussektori mõjukamaid eestkõnelejaid Euroopa tasandil. See ühendab täisliikmetena 850 kõrgemat õppeasutust ning 26 riigi rektorite nõukogu. EUA tekkis 2001. aastal Euroopa rektorite konverentsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide rektorite konföderatsiooni ühinedes.

Tartu Ülikoolil on kahepoolsed koostöökokkulepped ligi 70 eri ülikooliga.[19]

TunnustusedRedigeeri

2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuses Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas[20].

Tartu Ülikool on ülikoolide QS-edetabelis Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide seas Moskva Riikliku Ülikooli ja Novosibirski Riikliku Ülikooli järel kolmandal kohal.[21]

VilistlasedRedigeeri

Tartu ülikooli on hinnanguliselt lõpetanud umbes 70 000 inimest.

2016. aasta jaanuarist on kasutusel Tartu ülikooli vilistlasvõrgustik utalumni.

PilteRedigeeri

SportRedigeeri

Tartu Ülikooli juures tegutseb Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, kellele kuulub Tartu Ülikooli spordihoone.

Tartu Ülikooliga on olnud või on praegu seotud järgmised spordiklubid:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. https://www.ut.ee/et/eelarve-2019
  2. 2,0 2,1 http://statistika.ut.ee
  3. Tartu Ülikool: ülikoolist
  4. http://humanitaarteadused.ut.ee/et
  5. http://sotsiaalteadused.ut.ee/et
  6. http://meditsiiniteadused.ut.ee/et
  7. http://reaalteadused.ut.ee/et
  8. Tartu Ülikool
  9. "Maailma ülikoolide edetabel: Tartu ülikool tõusis natuke, TTÜ langes pisut" ERR, 16. september 2014
  10. Nõukogu Tartu Ülikool
  11. Senat tartu Ülikool
  12. 12,0 12,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega struktuur tekst puudub.
  13. "Tartu ülikool valis neljale valdkonnale dekaanid" ERR Novaator, 22. oktoober 2019
  14. "Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde: neli teaduskonda jätkavad" Tartu Postimees, 20. juuni 2014
  15. Coimbra grupp Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)
  16. List of members Coimbra Group (vaadatud 26. augustil 2019)
  17. Utrechti võrgustik Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)
  18. Our members Utrecht Network (vaadatud 26. augustil 2019)
  19. Partnerülikoolid Tartu Ülikool
  20. Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha, Postimees, 21. juuli 2010
  21. "Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale" ERR Novaator, 19. oktoober 2017

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "vOcpT" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Wg2rX" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "nvGOT" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "HaridusSILM" ei kasutata eelnevas tekstis.

KirjandusRedigeeri

  • Piirimäe, H 1982: Tartu ülikooli ajalugu I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl 1982: Tartu ülikooli ajalugu II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
  • Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: Tartu ülikooli ajalugu III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Edgar V. Saks: "Eesti renessanss aastatel 1802–1850". Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
  • Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889 (Digitaalselt)
  • Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 ESTERis (Digitaalselt)

VälislingidRedigeeri