Richard Villems

Richard Villems (sündinud 28. novembril 1944 Pärnus) on eesti geneetik ja akadeemik. Endine Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia president.

Richard Villems 2010. aastal

Richard Villemsi uurimisvaldkonnaks on molekulaargeneetika. 1960. aastate lõpus alustas ta koos legendaarse professori akadeemik Artur Linnuga molekulaarbioloogia alase teadus- ja õppetöö arendamist Tartu Riiklikus Ülikoolis. Tänaseks on see viinud Tartu molekulaarbioloogia koolkonna kujunemisele. Kui Richard Villemsi esialgseteks uuringuobjektideks olid RNA-valgud ja ribosoomid, siis saavutatud teadmistepagas võimaldas alustada uue eriala – populatsioonigeneetikaga, mis ühendab nii geneetikat, lingvistikat kui ka arheoloogiat, seletades erinevaid geenikombinatsioone võrreldes rahvaste tegelikku põlvnemist ja liikumist. Ta on ümber lükanud nii mõnegi varasema arusaama inimese põlvnemisest. Tema rahvusvahelise uurijatekollektiivi töö tulemusi publitseeritakse maailma tippajakirjades ja ta on üks enimviidatud teadlasi Eestis.

Elulugu

Eesti Vabariigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna, spordi- ja kultuuripreemiate kätteandmine 24. veebruaril 2012 Tartu Ülikooli aulas. Tervituskõnega esineb akadeemik Richard Villems

1962. aastal lõpetas ta Pärnu II Keskkooli ja 1968. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastatel 1968–1971 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli aspirant, millele järgnes meditsiinikandidaadikraadi kaitsmine 1972 biokeemia alal. Bioloogiadoktori kraadi kaitses Richard Villems 1984. aastal Moskva Riikliku Ülikooli juures biokeemia alal ja professorikutse anti talle 1987. Samal aastal valiti Richard Villems Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Richard Villems 1968. aastal arstina Tallinna sadamahaiglas ja Pärnu linnahaiglas. Aastail 1970–1977 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli teadur, (sh aastatel 1972–1973 Novosibirskis ja 1975–1976 Uppsala Ülikoolis), 1977–1980 Eesti NSV TA Füüsika Instituudi teadur (sh aastatel 1977–1978 Edinburghi Ülikoolis), 1981–1986 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanem- ja peateadur. Aastast 1986 kuni tänapäevani on ta Eesti Biokeskuse direktor, aastatel 2004–2014 oli Eesti Teaduste Akadeemia president.

Akadeemia presidendina on Richard Villems rõhutanud vajadust suurendada Akadeemia rolli ja kuuldavust ühiskonnas. Ta on algatanud Akadeemia seaduse muutmise, mis peaks Akadeemiale andma n-ö "vabad käed", et võtta ette hädavajalikke uuringuid Eesti riigile olulistel teemadel. Samuti peaks see seadus oluliselt noorendama Akadeemia liikmeskonna vanuselist koosseisu.

On tegelenud alpinismiga. Näiteks kuulus 1982. aastal Tartu ülikool 350 ekspeditsiooni koosseisu.

Villems kuulub teadusorganisatsioonidesse ja -nõukogudesse nii Eestis (Vabariigi Presidendi mõttekoda, Teadus ja Arendusnõukogu jpt) kui ka mujal.

Tunnustus

Richard Villems 1982. aastal mägedes

• 1980 – riigi teaduspreemia (Nõukogude Eesti preemia 1980 teaduse, tehnika ja tootmise alal autorite kollektiivile A. Lind (kollektiivi juht), M. Relve, A. Metspalu, M. Saarma, M. Ustav, R. Villems valgu biosünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest)
• 1998 – Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2000 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2006 – Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2013 – auhind "Elutöö geneetikuna"
• 2017 – riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia vallas (kollektiivi liikmena): Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine
• 2020 – Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia

Valitud teadusakadeemiate liikmeks

• 1987 – Eesti Teaduste Akadeemia
• 1989 – Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia
• 1994 – Erfurdi Teaduste Akadeemia
• 2000 – Soome Akadeemia
• 2005 – Läti Teaduste Akadeemia
• 2007 – Leedu Teaduste Akadeemia

Välislingid

• Richard Villems Eesti Teadusinfosüsteemis
• Tutvustus Eesti Teaduste Akadeemia lehel
• Alo Lõhmus "Tark mees Tartust" Eesti Ekspress, 14. oktoober 2004
• Riho Laurisaar "Richard Villems – geeniuurijast jäljekütt" EPL, 16. oktoober 2004
• Vallo Toomet "Richard Villems: hädaldamiseks on vähe õigustust" EPL, 30. detsember 2009