Richard Villems

Richard Villems (sündinud 28. novembril 1944 Pärnus) on eesti geneetik, Tartu Ülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987), Eesti Teaduste Akadeemia president 2004–2014.

Richard Villems 2010. aastal

Elukäik

Eesti Vabariigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna, spordi- ja kultuuripreemiate kätteandmine 24. veebruaril 2012 Tartu Ülikooli aulas. Tervituskõnega esineb akadeemik Richard Villems

Ta on lõpetanud 1962. aastal Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli ja 1968. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastatel 1968–1971 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli aspirant, millele järgnes meditsiinikandidaadiväitekirja kaitsmine 1972. aastal biokeemia alal. Bioloogiadoktori väitekirja kaitses Richard Villems 1984. aastal Moskva Riikliku Ülikooli juures biokeemia alal ja professorikutse anti talle 1987. aastal.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Richard Villems 1968. aastal arstina Tallinna sadamahaiglas ja Pärnu linnahaiglas. Aastail 1970–1977 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli teadur (sh töötas 1972–1973 Novosibirskis ja 1975–1976 Uppsala Ülikoolis), 1977–1980 Eesti NSV TA Füüsika Instituudi teadur (sh aastatel 1977–1978 Edinburghi Ülikoolis), 1981–1986 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanem- ja peateadur, 1987–1992 Tartu ülikooli molekulaargeneetika professor, 1993–1997 molekulaarbioloogia professor, 1997–2004 evolutsioonibioloogia professor, alates 2004 arheogeneetika professor. Aastatel 2014–2017 oli Eesti Biokeskuse juhtivteadur, 2018–2020 Tartu Ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur. Käesoleval ajal on ta Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor ning Tartu Ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika professor.

Richard Villems on Eesti biokeskuse üks loojaid ja oli aastatel 1986–2014 selle direktor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 1987. aastal biofüüsika alal. Kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda. Aastatel 1994–1999 oli Eesti Teaduste Akadeemia asepresident ning astronoomia ja füüsika osakonna juhataja, 2004–2014 Teaduste Akadeemia president.

Akadeemia presidendina on Richard Villems rõhutanud vajadust suurendada akadeemia rolli ja kuuldavust ühiskonnas. Ta algatas akadeemia seaduse muutmise, mis andis akadeemiale vabad käed, et võtta ette hädavajalikke uuringuid Eesti riigile olulistel teemadel. Samuti noorenes seadusest tulenevalt oluliselt akadeemia liikmeskond.

Villems on kuulunud teadusorganisatsioonidesse ja -nõukogudesse nii Eestis (Vabariigi Presidendi mõttekoda, Teadus ja Arendusnõukogu (1995–2001, 2004–2014) jpt) kui ka mujal.

Teadustöö

Richard Villemsi uurimistöö peasuundadeks on olnud molekulaarbioloogia, molekulaarevolutsioon ja populatsioonigeneetika. Koos legendaarse akadeemiku Artur Linnuga alustas ta 1960. aastate lõpus molekulaarbioloogia alase teadus- ja õppetöö arendamist Tartu Ülikoolis, mis viis Tartu molekulaarbioloogia koolkonna kujunemiseni. Tema esimesteks uuritavateks olid RNA-valgud ja ribosoomid. 1970. aastatel vahetas ta uurimissuunda ning keskendus geenitehnoloogiate ja kloonimise uuringutele. Edinburghi ülikoolis uuris ta bakterite plasmiidide struktuuri. 1995. aastast keskendus Richard Villems evolutsioonibioloogiale, millest on välja arenenud arheogeneetika professuur. Erilist tähelepanu on pälvinud tema teaduspublikatsioonid rahvaste põlvnemisest ja rännetest ajaloo eri etappidel, meie geneetilisest arengust ning sellest, kus ja millal on tekkinud erinevad mutatsioonid ja nende tagajärjel inimkonna geneetiline evolutsioon. Tema rahvusvahelise teadlaskollektiivi töö tulemusi avaldatakse maailma tippteadusajakirjades, ta on üks enim viidatud teadlasi Eestis. Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni.

Tunnustus

Richard Villems 1982. aastal mägedes
Foto: Jaan Künnap

• 1980 riiklik teaduspreemia (Nõukogude Eesti preemia 1980 teaduse, tehnika ja tootmise alal autorite kollektiivile A. Lind (kollektiivi juht), M. Relve, A. Metspalu, M. Saarma, M. Ustav, R. Villems valgu biosünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest)
• 1989 Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliige
• 1994 Erfurdi Teaduste Akadeemia liige
• 1994 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2000 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2000 Soome Teaduste Akadeemia välisliige
• 2004 Tartu Ülikooli medal
• 2005 Läti Teaduste Akadeemia välisliige
• 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2007 Leedu Teaduste Akadeemia välisliige
• 2009 Tartu Ülikooli suur medal
• 2012 Bashkortostani Vabariigi Teaduste Akadeemia välisliige
• 2013 Eesti Inimesegeneetika Ühingu elutööpreemia "Elutöö geneetikuna"
• 2014 Tartu Ülikooli aumärk
• 2015 Eesti Teaduste Akadeemia Karl Ernst von Baeri medal
• 2017 Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia vallas (kollektiivi liikmena)
• 2020 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia)
• 2022 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"

Isiklikku

On tegelenud alpinismiga. Näiteks kuulus ta 1982. aastal "Tartu ülikool 350" ekspeditsiooni koosseisu. Tema abikaasa on Tartu Ülikooli matemaatika- ja informaatikaõppejõud Anne Villems (sündinud 1. oktoobril 1945).

Kirjandus

• Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 136–137.
• Margus Maidla. Akadeemik Richard Villems – Eesti Teaduste Akadeemia paraaduks. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 233–243.

Välislingid

• Richard Villems Eesti Teadusinfosüsteemis
• Richard Villems Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
• Alo Lõhmus "Tark mees Tartust" Eesti Ekspress, 14. oktoober 2004
• Riho Laurisaar "Richard Villems – geeniuurijast jäljekütt" EPL, 16. oktoober 2004
• Vallo Toomet "Richard Villems: hädaldamiseks on vähe õigustust" EPL, 30. detsember 2009