Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut (TÜTI) on 2001. aastal loodud teadus- ja arendusasutus, mis kuulub Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna koosseisu.

Asutamine

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi asutas 2001. aastal professor Mart Ustav. Instituudi eesmärgiks oli ikka akadeemilise sfääri poolt partneriks nii era- kui ka riiklikule sektorile innovatsioonipõhise ühiskonna loomisel. Akadeemilise institutsiooni üheks rolliks oli üle vaadata ja korrigeerida teadus- ja arendustegevuse põhisuunad ning piiratud tingimustes defineerida arendatavad võtmevaldkonnad.

Instituut pööras rõhku ühiskonna, kitsamalt tööstuse ja teaduse ning arendus- ja innovatsioonialastele vajadustele osaleda ettevõtete tooteportfelli muutmisel maailmaturgude vajadustele vastavaks ning käivitada kaasaegse tehnoloogiaalase kompetentsiga inimkapitali arendamine.

Instituut loodi eesmärgiga olla teadus- ja arendustegevuse kaudu uute teadmiste looja ja rakendaja, lisaväärtuse toomisel majanduses. Eesmärkide saavutamiseks arendati inimkapitali ja loodi keskkond teadus- ja arendustööks ning teadustulemuste edukaks kommertsialiseerimiseks.

Tehnoloogiainstituudi eesmärgiks oli ühtse kultuuriruumi tekitamine teadus- ja arendustegevuses, hõlmates eneses teaduskondades tehtud fundamentaaluuringute edasist arendamist rakendusuuringute faasis, kõrgtehnoloogilisele ettevõtlusele suunatud lepingulist arendustööd ning ülikoolist võrsunud spin-off-firmade toetamist nende inkubatsioonifaasis.

Tehnoloogiainstituudi missioon on luua teadus- ja arendustegevustega alus kõrgtehnoloogilisele majandussektorile Eestis, edendada innovatsioonis aktiivse osalemise kaudu Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning osaleda aktiivset Eesti inimkapitali arendamisel, eriti tehnoloogiaalase kompetentsiga teadlaste, praeguse ja tulevaste ettevõtete juhtide koolitamisel ja ettevalmistamisel.

Juhtimine

Tehnoloogiainstituuti juhib nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kõik korralised professorid ja valitavad akadeemiliste töötajate esindajad, teadussuundade juhid ja neli üliõpilaste esindajat. Instituudi nõukogu juhib direktor.

Instituudi direktorid

2002–2007 Mart Ustav
2007–2012 Erik Puura
2012–2017 Mart Ustav
2018–... Reet Kurg

Õppetöö

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut annab multidistsiplinaarse teadusasutusena laiapõhjalist haridust, mis annab tugeva konkurentsieelise nii Eesti kui ka välismaa tööturul. Arvutitehnika, robootika, elektroonika, materjaliteaduse, bioteaduse ja keskkonnatehnoloogia valdkondade sünergia loob mitmekülgsed võimalused õppida ning töötada teadlaste käe all, kes loovad tulevikulahendusi nii meditsiinis kui ka kosmosetehnoloogias. Praktilise suunitlusega uurimisprojektid annavad võimaluse omandada vajalikke kogemusi ettevõtetes juba õpingute ajal ning suurendavad sobivaima töökoha leidmise väljavaateid.

Õppekavad

Science and Technology (bakalaureuseõpe; inglise keeles)

Bakalaureuseastme õppekava annab laiapõhjalise teadmiste pagasi loodusteadustest ja tehnoloogiatest. Stuudiumi alguses antakse baasteadmised, mille abil mõista moodsate tehnoloogiaid ja materjale. Edaspidise õppetöö raames on võimalik valida spetsiifilisemate erialamoodulite vahel: geneetika ja biotehnoloogia (Genetics and Biotechnology), bioinseneeria ja robootika (Bioengineering and Robotics) ning keemia ja materjaliteadus (Chemistry and Material Sciences).

Arvutitehnika (bakalaureuseõpe)

Arvutitehnika õppekava annab põhjaliku aluse nii tark- kui ka riistvaraga tegelemiseks kõrgtehnoloogiliste süsteemide ja seadmete väljatöötamisel. Rõhk on suurel praktika osakaalul, mille käigus töötatakse näiteks nanosatelliitide, robotite ja arukate materjalidega. Eriala valinud üliõpilastel on võimalik valida arvutitehnika, robootika ja kosmosetehnoloogia suuna vahel.

Bioengineering (magistriõpe, inglise keeles)

Õppekava põhieesmärk on koolitada spetsialiste, kellel on teadmised ja oskused selleks, et panustada biotehnoloogia-, biomeditsiini-, ringmajandus- ja biotöötlusettevõtete edukusse. Õppekavas on ühendatud mitmesugused rakendusliku biotehnoloogia valdkonnad, sünteetiline bioloogia, biomeditsiinitehnika jms. Lõpetanutel on süvateadmised ja praktilised oskused põhiliste tööstuslike bioprotsesside, biomeditsiini tehnoloogiate, tööstusliku fermentatsiooni ja bioloogiliste süsteemide disaini alal. Õppekavas on pearõhk praktiliste oskuste omandamisel ja selleks on loodud võimalus minna praktikale erialaga haakuvatesse ettevõtetesse.

Robotics and Computer Engineering (magistriõpe, inglise keeles)

Ingliskeelses õppekavas on suur rõhk praktilistel töödel. Süvendatakse bakalaureuseõppes saadud teadmisi ja omandatakse rohkelt uusi oskusi ja kogemusi arvutustehnika, robootika, informaatika, kosmosetehnoloogia jt valdkondades. Võimalik on läbida praktikasemester oma valdkonna ettevõttes või teadusgrupi juures. Lisaks paneb õppekava aluse juhtimise ja majanduse aluste omandamiseks, mille kaudu luuakse soodne keskkond oma ettevõte alustamiseks või saavutada juhtivinseneri koht oma valdkonna ettevõttes.

Engineering and Technology (doktoriõpe, inglise keeles)

Doktoriõppe eesmärgiks on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Tehnika ja tehnoloogia õppekava raames on võimalik omandada doktorikraad füüsikalises infotehnoloogias, biomeditsiinitehnoloogias, keskkonnatehnoloogias või bioaktiivsete ainete tehnoloogias.

Teadustöö

Tehnoloogiainstituudi teadustöö koondub nelja põhivaldkonna alla: biomeditsiinitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, süsteemide ja sünteetiline bioloogia ning materjaliteadus ja robootika. Tehnoloogiainstituudi teadlased on maailmas kõrgelt hinnatud spetsialistid ning panevad aluse innovaatilistele lahendustele. Teadlaste tiheda koostöö tulemusena ettevõtetega, panustame instituudina praktiliste lahenduste väljatöötamisse.

Teadustöö põhisuunad

Biomeditsiinitehnoloogia – tegeleb viroloogia, mikrobioloogia, taimede bioloogia ja rakutsükli regulatsiooniga.
Keskkonnatehnoloogia – hõlmab organellide biokeemia, orgaanilise sünteesi efektiivsed ja "rohelised" lahendused, samuti taimsete signaalide ja antibiootikumiresistentsuse, veekeskkonna mikrobioloogia, paleolimnoloogia ja -mikrobioloogia uuringuid.
Süsteemide ja sünteetiline bioloogia – tegeleb sünteetiliste rakusiseste signaali- ja regulatsioonisüsteemide disainimisega ja nende rakendamisega kemikaalide, materjalide ja ravimite tootmisel rakuvabrikute tehnoloogia abil.
Materjaliteadus ja robootika – tegeleb robotite disaini ja ehitamisega ning uute materjalide arendamisega.
Masinnägemine – tegeleb masinnägemise arendustöö, pilditöötluse rakenduste ja inimese-arvuti interaktsioonide uurimisega.

ERA Chairi projektid

ERA Chair viib Tehnoloogiainstituudi uurimisvaldkonnad maailma tipptasemele. ERA Chairi projektid aitavad instituuti tuua silmapaistvaid akadeemikuid ja kõrgetasemelised tippspetsialiste. Projekti eesmärgiks on luua tippteadlaste juurde meeskond, mis loob jätkusuutlikku arengu instituudi teadustöös.

Petri-Jaan Lahtvee "Sünteetiline bioloogia" – Euroopa Komisjoni meetmest toetatud ERA Chairi projekt koondab sünteetilise bioloogia alased teadmised erinevatest tehnoloogiainstituudi töörühmadest, et edendada sünteetiliste disainerrakkude tootmist tööstuslikeks rakendusteks ning spinn-off firmadele, mis liiguvad tehtud avastuste ja ideedega edasi tootearenduse faasi. Kasutades sünteetilise bioloogia töövahendeid ja metaboolse inseneerimise meetodeid, on eesmärgiks luua valik de novo disainitud rakke, mis toimiksid rakuvabrikutena jätkusuutlikul biokemikaalide tootmisel. Missioon on edendada Eesti biotööstust ja moderniseerida tänapäeva keemiatööstust, püüdes liikuda petrooleumil põhinevalt kemikaalide tootmiselt jätkusuutlikule biokemikaalide tootmisele.

Kaspar Valgepea "Gaasfermentatsiooni tehnoloogiad" – teadusgrupi eesmärgiks on arendada uus gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimissuund Tartu Ülikoolis ja Estonian Centre for Synthetic Biology and Biosustainability (ECSBB) keskuses. Täpsemalt rakendatakse gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid koos süsteemide bioloogia ja sünteetilise bioloogia meetoditega fokuseerides globaalsetele väljakutsele bioloogise jätkusuutlikkuse ja tasakaalustatud süsiniku ringluse valdkondades. Lisaks koordineeritakse mikroobe kasutava piloottehase strateegilist planeerimist, mille eesmärgiks on optimeerida süsinikuallikatel (nt sünteesgaas, lignotselluloossed suhkrud) põhinevaid bioprotsesse. Teadusgrupi eesmärgiks on ka struktuursete muudatuste algatamine, mis viiksid uudsete koostöövormideni akadeemia ja tööstuse vahel läbi regionaalse bioprotsesside optimeerimise ja bioloogilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse.

Veronika Zadin "Materjalid ekstreemsetes tingimustes" – projekti eesmärgiks on tuua Tehnoloogiainstituuti tipptasemel teadlased, et luua integreeritud keskus materjalide uurimiseks ekstreemsetes keskkondades. Projekti raames töötatakse välja lahendusi, mis on rakendatavad jätkusuutliku nanotehnoloogia arendamisel. Projekti MATTER fookuses on materjalide uurimine nanoskaalal ekstreemsetes tingimustes ning materjalide kontrolli skaleerimine interdistsiplinaarseks ja laialdaseks kasutuseks. Projekt loob soodsad tingimused biomeditsiini, taastuvenergia, radarite, akutehnoloogia, materjaliteaduse ja muude valdkondade läbimurdeliste lahenduste loomiseks.