Mart Ustav

Mart Ustav (sündinud 16. juulil 1949 Tšerlaki külas Omski oblastis Vene NFSV-s) on eesti teadlane, biomeditsiinitehnoloog ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001).

Mart Ustav Tartu Ülikooli 375. aastapäeva aktusel ülikooli aulas 5. oktoobril 2007

Elukäik ja haridusRedigeeri

Mart Ustavi vanemad küüditati Venemaale. Perekond naasis kodumaale 1956. aastal ja Mart Ustav pääses õppima juba Eesti kooli. Ta lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemiaklassi ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. 1979. aastal kaitses ta Ukraina Teaduste Akadeemia molekulaarbioloogia ja geneetika instituudi nõukogu juures keemiakandidaadi kraadi.

TöökäikRedigeeri

 
Mart Ustav 2012. aastal

1974. aastal asus Ustav tööle vaneminsenerina ENSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis. Aastatel 1976–1982 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteadurina. 1982–1985 stažeeris Uppsala Ülikooli meditsiinigeneetika instituudis ning 1985–1989 jätkas Tartu Riiklikus Ülikoolis onkogeneesi labori juhatajana.

Aastatel 1989–1992 oli Mart Ustav külalisteadur Cold Spring Harbour Laboratory's Ameerika Ühendriikides. Naasnud kodumaale, oli ta 1992–2002 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi mikrobioloogia ja viroloogia õppetooli juhataja ja korraline professor, 1996–1999 sama instituudi juhataja ja 2002–2007 Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor. Aastatel 2007–2021 oli Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor. Alates 2021 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

2012. aastal kandideeris ta Tartu Ülikooli rektoriks ja 2014. aastal kandideeris ta Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks. [1]

Ta on geenitehnoloogiaettevõtte Icosagen Grupi asutaja ja tegevjuht. [2] [3] Ettevõte tegeleb biokeemiliste, immuunanalüüsi, molekulaar- ja rakubioloogiliste toodete ning teenuste arenduse, tootmise ja müügiga.

TeadustööRedigeeri

Mart Ustavi teadusuuringute põhisuund on olnud loomade ja inimeste papilloomviirus, sh selle sümbioos peremeesrakuga ja molekulaarbioloogiaga, geenivektorite episomaalse püsimise molekulaarne alus uue põlvkonna ohutute DNA vaktsiinide loomisel ning viiruste ja viirusvektorite konstrueerimine.. Ta on uurinud kuidas viirus saavutab oma genoomi käsitlemise rakuomase geneetilise materjalina, mida säilitatakse tütarrakkudes, kuidas ta end paljundab ja paneb rakud kontrollimatult jagunema. Mart Ustavi ja tema kolleegide avastused papilloomviiruse genoomi “paljundamise” algpunkti ja selleks vajalike molekulaarsete mehhanismide kohta on olnud läbimurdelised. Nad on välja selgitanud, millised on vähki tekitavate DNA-viiruste, sealjuures inimestele eriti ohtlike (sh emakakaelavähki põhjustavate) papilloomviiruste paljunemise, organismis säilimise ja ohtikkuse põhjused. Sama oluline on ühiskonna jaoks ka Mart Ustavi tekitatud oskusteabe realiseerimine uute innovaatiliste tehnoloogiate ja toodetena. Oma avastusi on Mart Ustav kasutanud nii üht tüüpi aidsivaktsiini loomiseks kui ka alusena, millele rajada uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks.

TeoseidRedigeeri

Ta on avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Lõõgastava hobina vastukaaluks teadustööle on Mart Ustav nimetanud huvi aianduse vastu.

Ta on abielus ning tal on kolm tütart ja poeg.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri