Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.[1]
Kuni 2011. aasta sügiseni asus eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli peahoones (Ülikooli 18). Seejärel koliti filosoofiateaduskonna uude majja aadressil Jakobi 2. Peahoones on instituudi käsutuses endiselt Johannes Voldemar Veski auditoorium.[1]
Ajalugu muuda
1803–1918 muuda
1803. aastal hakati Tartu ülikoolis õpetama eesti keelt. Esimeseks eesti ja soome keele lektoriks sai Friedrich David Lenz. Ülikooli põhikirja järgi oli filosoofiateaduskonna eesti ja soome-ugri lektori ülesanne õpetada teoloogiaüliõpilastele praktilist eesti keelt. Alates 1817. aastast loodi eesti keele lektori ametikoht.[1]
1837. aastal sai eesti keele lektoriks esimest korda eestlane, Dietrich Heincrich Jürgenson.[1]
1842. aastast oli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Lisaks praktilise eesti keele õpetamisele oli tema keeleteadlane, kes uuris eesti keele grammatikat.[1]
1874. aastal sai eesti keele lektoriks Mihkel Veske. Ta oli esimese eestlasena Leipzigis soome-ugri keelte alal väitekirja kaitsnud. Veske hakkas pidama ka fennougristika loenguid näiteks eesti, soome ja liivi keele võrdlevast grammatikast, soome-ugri võrdlevast grammatikast, eesti rahvalauludest ja mütoloogiast, soome keelest jpm-st. Selliseid loenguid tulid peale pastoriks õppivate sakslaste kuulama ka keelehuvilised eestlased.[1]
1919–1943 muuda
1919. aastal avatud Eesti Vabariigi Tartu ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Ette hakati valmistama eesti keele ja sugulaskeelte spetsialiste ning emakeeleõpetajaid. Filosoofiateaduskonda loodi eesti keele professuur ja lektoraat.[1]
1919. aastal sai Jaan Jõgever eesti keele professori kohusetäitjaks, 1924. aastal Tartu ülikooli esimeseks eesti keele professoriks.[2]
1925. aastal, pärast Jaan Jõgeveri surma, valiti eesti keele professoriks Andrus Saareste.[1]
Eesti keele lektoreid oli kaks: Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik (1926–1933). Aavik õpetas teiste teaduskondade üliõpilastele ja muulastele praktilist eesti keelt.[1]
1919. aastal loodi ka läänemeresoome keelte ja uurali keelte professuurid. Esimene läänemeresoomekeelte professor oli Lauri Kettunen, 1925. aastal jätkas tema tööd Julius Mägiste. Esimene uurali keelte professor oli Julius Mark.[1]
Nõukogude periood muuda
1944. aastal loodi ühine eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder Paul Ariste juhatusel.[1]
1946. aastal jagunes kateeder kaheks. Eesti keele kateedrit hakkas juhatama Johannes Voldemar Veski ja soome-ugri kateedrit professor Paul Ariste.[1]
Nõukogude perioodil oli eesti ja soome-ugri keeleteaduse üle tugev ideoloogiline kontroll. Väliskontakte oli vähe, mis omakorda piiras teadusharu arengut. Tsentraalselt pealesurutud õppeprogrammid mõjutasid õppeprotsessi palju.[1]
Taasiseseisvumisaeg muuda
Kui Eesti iseseisvus, struktureeriti ja korraldati õppe- ja teadustöö ümber. Tihenesid kontakti teiste riikide, ülikoolide ja nende spetsialistidega. Nii oli võimalik luua laialdasi teadussidemeid ja korraldada regulaarset üliõpilasvahetust, tänu sellele suurenes ka üliõpilaste motivatsioon.[1]
1989. aastal asus Tartu ülikoolis tööle soome lektor, 1993. aastal ungari lektor. See sai võimalikuks tänu välisriikide ministeeriumide, kultuuri- ja teadusasutuste sidemetele.[1]
Välisriikidest saadi toetust õppetöö taseme tõstmiseks: õppejõududele ja üliõpilastele loodi stipendiume, saadi raamatuannetusi ja muud materiaalset abi. Tehti suuri muudatusi õppetöö vormilises ja sisulises küljes. Kursuste süsteem asendus astmelise õpetamisega, eristati bakalaureuse-, magistri- ja doktoriastet.[1]
21. sajand muuda
Alates 1. jaanuarist 2016 kuulub instituut humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda. Instituudi koosseisus on eesti keele osakond, eesti keele võõrkeelena osakond, soome-ugri osakond ja üldkeeleteaduse osakond.[1]
Eesti keele võõrkeelena osakonna baasil loodi 1. septembril 2017 rakenduslingvistika osakond. Sinna kuuluvad ka eesti keele didaktika ja sotsiolingvistika uurijad.[1]
2022. aastal pärandas Kanadas elanud väliseestlane Kadri Rõuk instituudile üle kahe miljoni euro. Selle eest loodi muuhulgas Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimeline stipendiumifond.[3]
Koosseis muuda
2021. aastal on eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koosseisus neli osakonda:
- eesti keele osakond;
- rakenduslingvistika osakond;
- soome-ugri osakond;
- üldkeeleteaduse osakond.[1]
Instituudi eesti keele osakonna alla kuulub kaks laborit:
- foneetika labor;
- suulise ja arvutisuhtluse labor.[1]
Keskusi on instituudis kolm:
- Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus;
- eesti keele väljendusõpetuse keskus;
- digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus.[1]
1999.–2015. aastal töötas instituudi juures ka Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus.[1]
Instituudis on seitse õppesuunda:
- arvutilingvistika;
- eesti keel;
- eesti keel võõrkeelena;
- soome keel ja kultuur;
- soome-ugri keeled;
- ungari keel ja kultuur;
- üldkeeleteadus ja foneetika.[4]
Tunnustus muuda
Tartu Ülikool on keeleteaduse õpetamises maailma 250 parima ülikooli seas (QS 2021).[5]
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koduleht. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi arengulugu Vaadatud 30.06.2021.
- ↑ Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2000). Eesti teaduse biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 476.
- ↑ "Väliseesti pere pärandas TÜ eesti keele instituudile üle kahe miljoni euro" ERR, 14. veebruar 2022
- ↑ Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koduleht. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialad. Vaadatud 30.06.2021.
- ↑ QS Top Universities 2021. Linguistics. Vaadatud 30.06.2021.
