Tartu Ülikooli kunstimuuseum
Tartu Ülikooli kunstimuuseum on muuseum Tartus. See kuulub Tartu Ülikooli muuseumi koosseisu.
Ajalugu
muuda1803. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud kunstimuuseum on Eesti vanim kunstimuuseum. Kuigi seda peeti pikka aega ka Eesti vanimaks muuseumiks, siis tänapäeval arvatakse vanemaks Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi.
Aastail 1919–1998 kandis muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi nime.
Muuseumi esimene direktor oli professor Karl Morgenstern (1770–1852). Hiljem on muuseumi juhtinud teiste seas Õie Utter, Jüri Linnus, Anu Laansalu, Inge Kukk ja Jaanika Anderson.
Muuseum asub alates 1868. aastast ülikooli peahoone vasakus tiivas.
Näitused
muudaMuuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid, mis on ostetud muuseumile 1860. aastatel Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia muuseumidest. Saalide seintel on Pompei stiilis maalingud, mis tehti 1868. aastal, kui muuseum kolis on praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas. Seinamaalide aluseks olid 1827–1859 ilmunud saksa kunstniku Wilhelm Zahni jooniste järgi loodud litograafiatehnikas lehed. Värvilised seinamaalid tehti selleks, et paremini eksponeerida muuseumi valgeid kipsvalandeid.
2017. aasta kevadel avati kunstimuuseumis muumiakamber ehk Egiptuse hauakambrist inspireeritud püsinäitus. Muumiad pärinevad Eesti ühe esimese orientalisti Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) kogust. Näitusel on üleval kaks ehtsat Egiptusest pärit muumiat ja üks koerlase muumia.
Püsiekspositsioonis on väljas ka haruldane filosoof Immanuel Kanti (1724–1804) surimask, mida on maailmas teadaolevalt vaid kaks.
Kunstimuuseumi külastuse ühe osana on ühtlasi võimalik tutvuda peahoone klassitsistlikus stiilis aula ja pööningul asuva ajaloolise kartseriga.
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu Ülikooli kunstimuuseum |
- Muuseumi koduleht
- Muumiakamber
- Anu Laansalu, "195-aastane muuseum Tartu Ülikoolis", Postimees, 11. september 1998