Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda). Ajaloo ja arheoloogia instituudis saab õppida arheoloogiat, arhiivindust ja museoloogiat, Eesti ajalugu, kunstiajalugu, uusima aja ajalugu (lähiajalugu) ja üldajalugu.

Instituudi juhataja on arheoloogiaprofessor akadeemik Valter Lang, lisaks töötavad instituudis professorid Aivar Kriiska (laboratoorse arheoloogia professor), Aigi Rahi-Tamm (arhiivinduse professor), Tõnu-Andrus Tannberg (Eesti ajaloo professor, akadeemik), Juhan Maiste (kunstiajalugu), Eero Medijainen (uusima aja professor), Anti Selart (üldajaloo professor), Mati Laur (uusaja professor) ja Olaf Mertelsmann (Ida-Euroopa ajaloo professor).

Ajalugu

Ajalooõpetuse korraldus Tartu ülikoolis kehtestati Academia Dorpatensise (1632) põhikirjaga. Kesksel kohal oli üldajaloo, s.o maailma universaalajaloo (universalis mundi historia) õpetamine. Selle kõrval käsitleti ka nn partikulaarajalugu (historia particularis). Rootsi kuningriigi aegse Tartu ülikooli esimene (üld)ajaloo professor Friedrich Menius pani aluse Liivimaa ajaloo uurimisele. 1689. aasta Tartu ülikooli põhikiri asetas ajalooõpetuses rõhu Rootsi ajaloole.

Tartu ülikooli ajaloo osakonna alguseks võib lugeda 1803. aastat, mil taasavatud Tartu ülikoolis (Der Kaiserliche Universität zu Dorpat 1802) rajati üldise ajaloo, statistika ja geograafia ning Venemaa, eriti Eesti-, Liivi- ja Kura- ning Soomemaa ajaloo, statistika ja geograafia (s.o regionaalajaloo) professuur. Ajalugu ning statistika ja geograafia eraldati omaette professuuriks 1820. aastal. Ajalooprofessuuri ülesandeks jäi peamiselt üldajaloo õpetamine, regionaalajaloo kateeder praktiliselt likvideeriti. Iseseisev Vene ajaloo professuur taastati 1853. aastal. 1880. aastal loodi üldajaloo paralleelprofessuur, mille tulemusena keskaega ja uusaega hakkasid õpetama eraldi professorid. Arheoloogiat õpetas 19. sajandi esimesel poolel klassikalise filoloogia professor, etnograafiat aga geograafia ja statistika professor.

Tunnustatumad üldajaloo professorid Tartu ülikoolis olid medievist Richard Hausmann (1870–1897) ja uusaja professor Jevgeni Tarle (1913–1918), Vene ajaloo professoritest aga Johan Philipp Gustav Ewers (1810–1826), Carl Schirren (1856–1869), Alexander Brückner (1872–1891) ja Jevgeni Šmurlo (1891–1903).

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Hans Oldekop

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. 1919. aastal alustati õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai arstiteadust, filosoofiat, matemaatika- ja loodusteadusi, veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid usuteaduskond ja õigusteaduskond. 1919. aastal tegevust alustanud filosoofiateaduskonnas õpetati ajalugu kahe põhiainena, üldajaloo ja esimest korda ülikooli õppekavva võetud Eesti- ja Põhjamaade (hiljem Eesti ja naabermaade) ajaloona. Filosoofiateaduskonnas oli 1925. aasta ülikooliseaduse järgi oli üldajaloo alal ettenähtud üks professor ja kaks dotsentuuri ning Eesti ja Põhjamaade ajaloo alal üks professuur ja üks dotsentuur. Lisaks üldajaloo korralistele õppejõududele tegelesid õpetamisega õppeülesande täitjad ja eradotsendid. 1938. aasta ülikooliseadus üldajaloo alal ette kaks professuuri (üks kesk- ja teine uusaja ajaloo alal) ning eesti ja naabermaade ajaloos samuti kaks professuuri (üks vanema ja teine uuema ajaloo alal).

Üldajaloo professuuri täitsid Hans Oldekop (professuuri kt 1919–1924), kohakaasluse alusel soomlane Arno Rafael Cederberg (1924–1928) ja Peeter Tarvel (kuni 1935 Peeter Treiberg). (prof. kt 1930–1936 ja prof. 1936–1941). Eesti- ja põhjamaade ajaloo professorid olid Arno Rafael Cederberg (1919–1928) ja Hans Kruus (1932. aastast prof. kt ja 1934–1941 korraline professor). Aastatel 1920–1928 õpetati välja terve põlvkond noori eesti ja baltisaksa ajaloolasi, kellest olulisemateks võiks pidada Hans Kruusi, Hendrik Seppa, Peeter Tarvelit, Evald Blumfeldti, Nigolas Loonet, Arnold Soomi, Jaan Konksu, Juhan Vasarat, Otto Liivi, Richard Kleisi ja Georg von Rauchi.

Ajaloo uurimise ja selle tulemuste publitseerimise keskuseks ülikoolis oli Akadeemiline Ajaloo Selts (1920–1940), mis andis välja neli korda aastas ilmunud Ajaloolist Ajakirja (aastatel 1922–1940).

Eesti Vabariigi ajal hakati Tartu ülikoolis peale Eesti ja Põhjamaade ajaloo õpetama ka arheoloogiat, etnograafiat ja kunstiajalugu. 1920. aastal avati arheoloogia alal Eesti ja Põhjamaade arheoloogia professuur ning selle juurde moodustati arheoloogia kabinet, 1921. aastal loodi Arheoloogia Muuseum.

Arheoloogiaprofessorid olid soomlane Aarne Michaël Tallgren (1920–1923), rootslane Birger Nerman (1923–1925) ja Harri Moora (1930. aastast prof. kt, 1938. aastast korraline muinasteaduse professor).

1921. aastal alustas tööd kunstiajaloo õppetool, mille esimeseks korraliseks professoriks sai rootslane Helge Kjellin (1921–1924), kes rajas 1922. aastal ülikooli juurde ka kunstiajaloo kabineti. Aastatel 1933–1940 oli korraline professor rootslane Sten Karling ja 1942–1944 Armin Tuulse.

Etnograafia alal moodustati algselt dotsentuur, 1924–1928 oli dotsentuuri juhi ametikohal Eesti Rahva Muuseumi direktor soomlane Ilmari Manninen. Tema lahkumise järel vakantseks jäänud dotsentuur muudeti 1938. aastal korraliseks professuuriks ja seda täitis 1939–1944 Gustav Ränk.

Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 9. oktoobril 1940 sai ülikooli ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 1940. aasta põhikirja kohaselt oli ajaloo-keeleteaduskond üks kuuest TRÜ teaduskonnast. 26.12.1940 kinnitas hariduse rahvakomissar TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja, mille kohaselt nähti ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonnas ette järgmised kateedrid: üldise ajaloo, NSVL rahvaste ajaloo, Eesti ajaloo, Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja pedagoogika kateeder.

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond omaette teaduskonnana likvideeriti ja taastati filosoofiateaduskond, mis alustas tööd 15. oktoobril 1942.

Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond

1944. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna tegevus taastati. Teaduskonna koosseisu kuulusid 1944. aastal ajaloo, eesti filoloogia, vene filoloogia ja võõrkeelte osakond. 1966. aastal avati psühholoogia ja 1968. aastast defektoloogia osakond. Lisaks töötas aastatel 1947–1956 loogika ja psühholoogia ja 1954–1965 raamatukogunduse ja bibliograafia osakond.

1944. aastal oli TRÜ ajaloo-osakonnas NSV Liidu ajaloo (aastatel 1940–1941, 1944–1949 NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder), Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja üldajaloo kateeder. 1949. aastal ühendati NSV Liidu ajaloo kateedriga Eesti ajaloo ja 1950. aastal arheoloogia kateeder. TRÜ Kunstiajaloo kateeder liideti 1950. aastal Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga, 1955. aastal toodi see tagasi NSV Liidu ajaloo kateedri koosseisu. Kateedri juures tegutses kunstiajaloo kabinet.

Ajaloo osakonnas oli Eesti NSV algaastail viis kateedrit:

• NSV Liidu ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. Peeter Tarvel, 1945–1950 dotsent Richard Kleis);
• Üldajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. Peeter Tarvel, 1945–1950 dots. Julius Madisson);
• Eesti ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1946 prof. Hans Kruus, 1946–1949 dots. Artur Vassar);
• Arheoloogia kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. Harri Moora);
• Kunstiajaloo kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. Voldemar Vaga).

Õppetöö ajaloo-keeleteaduskonnas viidi vaba valikuga ainesüsteemilt üle üleliiduliselt unifitseeritud õppekavadega kursusesüsteemile (viis kursust ehk õppeaastat statsionaarses ja kuus kursust kaugõppes). Õppetöö peasuunaks sai ajalooõpetajate koolitamine.

Aastatel 1950–1989 tegutses ajaloo osakonnas vaid kaks kateedrit: NSV Liidu ajaloo kateeder ja üldajaloo kateeder, kus kauaaegsed õppejõud olid prof. Jaan Konks, prof. Herbert Ligi, prof. Sulev Vahtre, prof. Helmut Piirimäe, dots. Julius Madisson.

Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond

16.04.1973. aastal moodustati TRÜ rektori 29.08.1973 käskkirjaga ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: ajalooteaduskond ja filoloogiateaduskond. Tartu Riikliku Ülikooli Ajalooteaduskonda kuulus: 1) ajaloo osakond NSVL ajaloo ja üldajaloo kateedriga, 2) psühholoogia (loogika ja psühholoogia kateeder) ja 3) defektoloogia osakond (eripedagoogika kateeder). Kõigis osakondades oli ka kaugõppevorm.

Õppetegevuses jagunesid teaduskonnad osakondadeks ja osakonnad kateedriteks. Teaduskonna tööd juhtis dekanaat eesotsas dekaaniga, kelle kinnitas kolmeks aastaks ametisse rektor. Lisaks teaduskondade juurde kuuluvatele erialakateedritele eksisteerisid üleülikoolilised kateedrid: marksismi-leninismi aluste (alates 1944/45. õppeaastast NLKP ajaloo kateeder), poliitilise ökonoomia ning dialektilise ja ajaloolise materialismi kateeder (alates 1945/46. õa filosoofia), sõjalise õpetuse, pedagoogika ja metoodika ja 1964. aastast teadusliku kommunismi kateeder.

1989. aastal nimetati Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateeder ümber NSV Liidu rahvaste ajaloo kateedriks ja loodi Eesti ajaloo kateeder.

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus toimunud Tartu Ülikooli ümberkorraldustega taastati 1. jaanuaril 1992 ajaloo- ja filoloogiateaduskonna ühendamise teel filosoofiateaduskond, mille koosseisu kuulus ka ajaloo-osakond. 1990. aastate esimesel poolel oli ajaloo osakonnas seitse õppetooli: arheoloogia, arhiivinduse, Eesti ajaloo, etnoloogia, kunstiajaloo, lähiajaloo ja üldajaloo õppetool.

2007. aastal moodustati ajaloo osakonna baasil ajaloo ja arheoloogia instituut. 1. märtsist 2013. aastal moodustati endiste õppetoolide baasil järgmised ajaloo ja arheoloogia instituudi osakonnad: arheoloogia osakond, arhiivinduse osakond, Eesti ajaloo osakond, kunstiajaloo osakond, uusima aja osakond, üldajaloo osakond.

Vaata ka

• Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus

Välislingid

• Ajaloo ja arheoloogia instituudi koduleht
• Ajaloo õpetamise ajalugu