Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna[1] allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna alla). Ajaloo ja arheoloogia instituudis saab õppida arheoloogiat, arhiivindust ja museoloogiat, Eesti ajalugu, kunstiajalugu, uusima aja ajalugu (lähiajalugu) ja üldajalugu.

Instituudi juhataja on arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska, lisaks on arheoloogiaprofessor ka filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang. Ülejäänud professorid on Aadu Must (arhiivindus), Tiit Rosenberg (Eesti ajalugu), Juhan Maiste (kunstiajalugu), Eero Medijainen (uusima aja ajalugu), medievist Anti Selart (üldajalugu) ja Mati Laur (üldajalugu).

AjaluguRedigeeri

Ajalooõpetuse korraldus Tartu ülikoolis kehtestati Academia Dorpatensise (1632) põhikirjaga. Kesksel kohal oli üldajaloo s.o maailma universaalajalugu (universalis mundi historia) õpetamine. Selle kõrval käsitleti ka nn partikulaarajalugu (historia particularis). Rootsi kuningriigi Tartu ülikooli esimene (üld)ajaloo professor Friedrich Menius pani aluse Liivimaa ajaloo uurimisele. 1689. aasta Tartu ülikooli põhikiri asetas ajalooõpetuses rõhu Rootsi ajaloole[2].

Tartu ülikooli ajaloo osakonna alguseks võib lugeda 1803. aastat, mil taasavatud Tartu ülikoolis (Der Kaiserliche Universität zu Dorpat 1802) rajati üldise ajaloo, statistika ja geograafia ning Venemaa, eriti Eesti-, Liivi- ja Kura- ning Soomemaa ajaloo, statistika ja geograafia (s.o. regionaalajaloo) professuur. Ajalugu ning statistika ja geograafia eraldati omaette professuuriks 1820. aastal. Ajalooprofessuuri ülesandeks jäi peamiselt üldajaloo õpetamine, regionaalajaloo kateeder praktiliselt likvideeriti. Iseseisev Vene ajaloo professuur taastati 1853. aastal. 1880. aastal loodi üldajaloo paralleelprofessur, mille tulemusena keskaega ja uusaega hakkasid õpetama eraldi professorid. Arheoloogiat õpetas 19. sajandi esimesel poolel klassikalise filoloogia professor, etnograafiat aga geograafia ja statistika professor.

Tunnustatumad üldajaloo professorid Tartu ülikoolis olid: medievist Richard Hausmann (1870-1897) ja uusaja professor Jevgeni Tarle (1913-1918), Vene ajaloo professoritest aga Johan Philipp Gustav Ewers (1810-1826), Carl Schirren (1856-1869), Alexander Brückner (1872-1891) ja Jevgeni Šmurlo (1891-1903).

Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskondRedigeeri

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. 1919. aastal alustati õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai arstiteadust, filosoofiat, matemaatika- ja loodusteadusi, veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid usuteaduskond ja õigusteaduskond. 1919. aastal tegevust alustanud TÜ Filosoofiateaduskonnas õpetati ajalugu kahe põhiainena, üldajaloo ja esmakordselt ülikooli õppekavasse võetud Eesti- ja Põhjamaade (hiljem Eesti ja naabermaade) ajaloona. TÜ Filosoofiateaduskonnas oli 1925. aasta ülikooliseaduse järgi oli üldajaloo alal ettenähtud üks professor ja 2 dotsentuuri ning Eesti- ja Põhjamaade ajaloo alal üks professuur ja üks dotsentuur. Lisaks üldajaloo korralistele õppejõududele tegelesid õpetamisega õppeülesande täitjad ja eradotsendid. 1938. aasta ülikooliseadus üldajaloo alal ette 2 professuuri- üks kesk- ja teine uusaja ajaloo alal ja eesti ja naabermaade ajaloos samuti 2 professuuri- üks vanema ja teine uuema ajaloo alal.

Üldajaloo professuuri täitsid Hans Oldekop (professuuri kt. 1919–1924), kohakaasluse alusel soomlane Arno Rafael Cederberg (1924–1928) ja Peeter Tarvel (kuni 1935 Peeter Treiberg). (prof. kt. 1930–1936 ja prof. 1936–1941). Eesti ja põhjamaade ajaloo professoriteks olid Arno Rafael Cederberg (1919–1928) ja Hans Kruus (1932. aastast prof. kt. ja 1934–1941 korraline professor). Aastatel 19201928 õpetati välja terve põlvkond noori eesti ja baltisaksa ajaloolasi, kellest olulisemateks võiks pidada Hans Kruusi, Hendrik Seppa, Peeter Tarvelit, Evald Blumfeldti, Nigolas Loonet, Arnold Soomi, Jaan Konksu, Juhan Vasarat, Otto Liivi, Richard Kleisi ja Georg von Rauchi.

Ajaloo uurimise ja selle tulemuste publitseerimise keskuseks ülikoolis oli Akadeemiline Ajaloo Selts (1920–1940), mis andis välja 4 korda aastas ilmunud “Ajaloolist Ajakirja“ (aastatel 1922–1940).

EV Tartu ülikoolis hakati esmakordselt peale Eesti- ja Põhjamaade ajaloo, õpetama ka arheoloogiat, etnograafiat ja kunstiajalugu. 1920. aastast avati arheoloogia alal Eesti ja Põhjamaade arheoloogia professuur ja selle juurde moodustati Arheoloogia kabinet ning 1921. aastast ka Arheoloogia Muuseum.

Arheoloogia professoriteks olid soomlane Aarne Michaël Tallgren (1920–1923), rootslane Birger Nerman (1923–1925) ja Harri Moora (1930. aastast prof. kt., 1938. aastast korraline muinasteaduse professor).

1921. aastal alustas tööd Kunstiajaloo õppetool, mille esimeseks korraliseks professoriks oli rootslane Helge Kjellin (1921–1924), kes rajas 1922. aastal ülikooli juurde ka kunstiajaloo kabineti. 1933–1940 oli korraliseks professoriks rootslane Sten Karling ja 1942–1944 Armin Tuulse.

Etnograafia alal moodustati algselt dotsentuur, 1924–1928 oli dotsentuuri juhi ametikohal Eesti Rahva Muuseumi direktor soomlane Ilmari Manninen. Tema lahkumise järel vakantseks jäänud dotsentuur muudeti 1938. aastal korraliseks professuuriks ja seda täitis 1939–1944 Gustav Ränk.

ENSV TRÜ ajaloo-keeleteaduskondRedigeeri

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 9. oktoobril 1940 sai ülikooli ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 1940. aasta põhikirja kohaselt oli ajaloo-keeleteaduskond üks kuuest TRÜ teaduskonnast. 26.12.1940 kinnitas hariduse rahvakomissar TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja, mille kohaselt nähti ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonnas ette järgmised kateedrid: üldise ajaloo, NSVL rahvaste ajaloo, Eesti ajaloo, Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja pedagoogika kateeder.

Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli filosoofiateaduskondRedigeeri

Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond omaette teaduskonnana likvideeriti ja taastati filosoofiateaduskond, mis alustas tööd 15. oktoobril 1942. aastal.

ENSV TRÜ ajaloo-keeleteaduskondRedigeeri

1944. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna tegevus taastati. Teaduskonna koosseisu kuulus 1944. aastal ajaloo, eesti filoloogia, vene filoloogia ja võõrkeelte osakond. 1966. aastal avati psühholoogia ja 1968. aastast defektoloogia osakond. Lisaks töötas aastatel 1947—1956 loogika ja psühholoogia ja 1954—1965 raamatukogunduse ja bibliograafia osakond.

1944. aastal oli TRÜ ajaloo-osakonnas NSV Liidu ajaloo (aastatel 1940–1941, 1944–1949 NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder), Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja üldajaloo kateeder. 1949. aastal ühendati NSV Liidu ajaloo kateedriga Eesti ajaloo ja 1950. aastal arheoloogia kateeder. TRÜ Kunstiajaloo kateeder liideti 1950. aastal Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga, 1955. aastal toodi see tagasi NSV Liidu ajaloo kateedri koosseisu. Kateedri juures tegutses kunstiajaloo kabinet.

Ajaloo osakonnas töötas Eesti NSV algaastail 5 kateedrit:

Õppetöö ajaloo-keeleteaduskonnas viidi vaba valikuga ainesüsteemilt üle üleliiduliselt unifitseeritud õppekavadega kursusesüsteemile (5 kursust ehk õppeaastat statsionaarses ja 6 kursust kaugõppes). Õppetöö peasuunaks sai ajalooõpetajate koolitamine.

Aastatel 1950–1989 tegutses ajaloo osakonnas vaid 2 kateedrit: NSV Liidu ajaloo kateeder ja üldajaloo kateeder, kus kauaaegsed õppejõud olid prof. Jaan Konks, prof. Herbert Ligi, prof. Sulev Vahtre, prof. Helmut Piirimäe, dots. Julius Madisson.

ENSV TRÜ AjalooteaduskondRedigeeri

16.04.1973. aastal moodustati TRÜ rektori 29.08.1973 käskkirjaga ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: ajalooteaduskond ja filoloogiateaduskond[3]. Tartu Riikliku Ülikooli Ajalooteaduskonda kuulus: 1) ajaloo osakond NSVL ajaloo ja üldajaloo kateedriga, 2) psühholoogia (loogika ja psühholoogia kateeder) ja 3) defektoloogia osakond (eripedagoogika kateeder). Kõigis osakondades oli ka kaugõppevorm.

Õppetegevuses jagunesid teaduskonnad osakondadeks ja osakonnad kateedriteks. Teaduskonna tööd juhtis dekanaat eesotsas dekaaniga, kelle kinnitas kolmeks aastaks ametisse rektor. Lisaks teaduskondade juurde kuuluvatele erialakateedritele eksisteerisid üleülikoolilised kateedrid: marksismi-leninismi aluste (alates 1944/45. õppeaastast NLKP ajaloo kateeder), poliitilise ökonoomia ning dialektilise ja ajaloolise materialismi kateeder (alates 1945/46. õa filosoofia), sõjalise õpetuse, pedagoogika ja metoodika ja 1964. aastast teadusliku kommunismi kateeder.

1989. aastal nimetati Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateeder ümber NSV Liidu rahvaste ajaloo kateedriks ja loodi Eesti ajaloo kateeder.

TÜ filosoofiateaduskondRedigeeri

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus toimunud Tartu Ülikooli ümberkorraldustega taastati 1. jaanuaril 1992 TÜ ajaloo- ja filoloogiateaduskonna ühendamise teel TÜ filosoofiateaduskond, mille koosseisu kuulus ka ajaloo-osakond. 1990. aastate esimesel poolel oli ajaloo osakonnas seitse õppetooli: arheoloogia, arhiivinduse, Eesti ajaloo, etnoloogia, kunstiajaloo, lähiajaloo ja üldajaloo õppetoolid.

2007. aastal moodustati ajaloo osakonna baasil Ajaloo ja arheoloogia instituut. 1. märtsist 2013. aastal moodustati endiste õppetoolide baasil järgmised Ajaloo ja arheoloogia instituudi osakonnad: arheoloogia osakond, arhiivinduse osakond, Eesti ajaloo osakond, kunstiajaloo osakond, uusima aja osakond, üldajaloo osakond.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, humanitaarteadused.ut.ee
  2. Ajaloo õpetamise ajalugu, www.flaj.ut.ee (vaadatud 20.05.2021)
  3. Tartu Ülikool, Ajalooteaduskond, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.5311

VälislingidRedigeeri