Mark Twain

Mark Twain (kodanikunimi Samuel Langhorne Clemens; 30. november 1835 Florida, Missouri – 21. aprill 1910 Redding, Connecticut) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, ajakirjanik, kirjastaja ja ühiskonnategelane. Teda on nimetatud Ameerika Ühendriikide suurimaks humoristiks ning William Faulkner on nentinud, et Twain oli esimene tõeline Ameerika kirjanik ja kõik teised on tema järeltulijad. Romaani "Huckleberry Finni seiklused" on nimetatud esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks.

Mark Twain (1907)

Mark Twain 1851. aastal

Mark Twaini portree (James Carroll Beckwith, 1890)

Mark Twain poseerimas 1898. aastal skulptorile

Pseudonüüm

Samuel Clemens väitis, et tema pseudonüüm Mark Twain tuleneb jõelaevanduse sõnavarast. Mees töötas nooruses Mississippi jõel lootsi abina ja hüüdega "Mark twain!" anti märku laevasõiduks ohutust veesügavusest. Seda mõõdeti nööriga, millele tehti iga sülla tagant märk (inglise keeles mark), sõna twain tähendab aga vanainglise keeles kahte. Mark twain annab niisiis märku kahesüllasest ehk 3,6-meetrisest veesügavusest.

Elulugu

Lapsepõlv ja noorus

Samuel Langhorne Clemensi autogramm

Samuel Langhorne Clemens sündis pere kuuenda lapsena. Tema kolm õde-venda surid noorelt. Kui Samuel oli nelja-aastane, kolis pere Hannibali linna, mille ainest kasutas ta hiljem oma kuulsamate romaanide kirjutamisel. Advokaadist isa suri kopsupõletikku, kui poiss oli 11-aastane. Pärast isa surma lahkus Samuel koolist ja hakkas trükkali õpipoisiks.

1851. aastal alustas 16-aastane Samuel tööd vend Orioni ajalehe Hannibal Journal juures trükiladuja ja humoreskide kirjutajana. Seejärel töötas ta trükiladujana ka New Yorgis, Philadelphias ja mujal, harides end õhtuti raamatukogudes. Kuna Mississippi jõgi oli talle hingelähedane, läks Samuel Clemens tööle aurulaevale. Kahe aasta pärast sai ta jõel lootsina töötamise litsentsi. Mälestusi sellest eluperioodist on kirjanik avaldanud 1883. aastal ilmunud ühiskonnakriitilises raamatus "Elu Mississippil". 1861. aastal alanud Ameerika kodusõda piiras jõel liikumist ja see ei võimaldanud tulevasel kirjanikul lootsitööd jätkata. Kodusõja alguses kuulus ta koos sõpradega lühikest aega vabatahtlikuna konföderatsiooni relvajõudude koosseisu, kuid lahkus 1861. aasta juulis teenistusest. 1885. aastal kirjutas ta värvikalt oma toonasest kogemusest sõjaväeteenistuses.

Ameerika lääneosas

Orionile pakuti Nevadas kuberneri sekretäri ametikohta ja vennad sõitsid kaks nädalat postitõllas läbi preeria Virginia Citysse. Teekonda ja elu kaevanduslinnas kirjeldab Twain 1872. aastal ilmunud reisiraamatus "Roughing It". Mõnda aega töötas Samuel hõbedakaevanduses, kuid see amet ei sobinud talle ja ta asus tööle ajakirjanikuna kohaliku lehe toimetuses. Esimest korda kasutas ta oma pseudonüümi 3. veebruaril 1863, kui kirjutas humoorikale reisikirjeldusele alla Mark Twain.

1864. aastal kolis Twain San Franciscosse, kus tegi kaastööd mitmele ajalehele. Saabus ka esimene kirjanduslik edu, kui 18. novembril 1865 avaldati New Yorgi nädalalehes The Saturday Press humoorikas lühijutt "The Celebrated Jumping Frog of Calaveras County". 1867. aastal reisis Twain ringi Euroopas ja Lähis-Idas. Tema reisikirjad avaldati ajalehes ja need olid aluseks raamatule "The Innocents Abroad" (1869), mida saatis suur menu. Just sellel reisil kohtus ta kaasreisija Charles Langdoniga, kes näitas Twainile pilti oma õest Oliviast. Kirjanik armus enda sõnul esimesest silmapilgust.

Abielu ja lapsed

Mark Twain ja Olivia Langdon (1845–1904) pidasid kirjavahetust terve 1868. aasta. Mehe esimese abieluettepaneku lükkas rikkast perest pärit naine isa vastuseisu tõttu tagasi, kuid paar abiellus siiski 1870. aasta veebruaris New Yorgi osariigis Elmira linnas. Seejärel elasid Clemensid Olivia isa ostetud majas Buffalos. Twain töötas toimetaja ja kolumnistina kohalikus ajalehes Buffalo Morning Express. 1870. aastal suri Olivia isa vähki.

1871. aastal kolis perekond Connecticuti osariiki Hartfordi, kuid seal suri aasta ja seitsme kuu vanuselt nende poeg. Hiljem sündisid tütared Susy (1872–1896), Clara (1874–1962) ja Jean (1880–1909).

Tänu Twaini sissetulekule ja Olivia pärandusele oli perekond heal järjel ning peagi lasid nad ostetud maatükile ehitada maja, kuhu 1874. aastal sisse kolisid. Nad elasid Hartfordis 1891. aastani. Sel perioodil pidas Twain väga palju loenguid Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal, ühtlasi kirjutas ta ühiskonda ja poliitikuid kritiseerivaid artikleid ja novelle. Suviti veedeti aega Olivia õe Susani farmis. Twainile, kes suitsetas pidevalt, ehitati eraldi majake kirjatöö tegemiseks. Twain kirjutas oma peamised teosed Susani farmis ja Hartfordi majas.

Rahamured ja pankrot

Kuigi Mark Twain teenis kirjutamisega märkimisväärse rahasumma, kaotas ta vara ebaõnnestunud investeeringute tõttu. 19. sajandi lõpus oli Twaini finantsolukord ebakindel ja tema kirjastus pankrotistus. Ta investeeris ebaõnnestunult oma varanduse ja naise kapitali (u 300 000 dollarit) James W. Paige'i leiutatud ladumismasinasse, mis jäi aga konkurentsis alla realadumismasinale ehk linotüübile. Samuti varastasid plagiaatorid õigused mitmele Twaini teosele.

Kirjanik ja tema pere loobusid rahaliste raskuste tõttu oma Hartfordi kodust ja kolisid 1891. aasta juunis Euroopasse. Mark, Olivia ja nende tütar Susy olid kõik tervisega hädas ning nad lootsid, et Euroopa kuurortide ja sanatooriumide külastamisest on kasu. Kuni 1895. aasta maini viibis perekond Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias. Selle aja jooksul naasis Twain püsivate äriprobleemide tõttu neli korda New Yorki, kus ta üüris 1893. aasta septembris odava toa hinnaga 1,5 dollarit päevas.

Twaini kirjutised ja loengud võimaldasid tal oma rahalist olukorda parandada, abiks oli ka finantsist Henry Huttleston Rogers. Twain tutvus temaga 1893. aastal ja nende sõprus kestis kogu elu. Rogers sundis kirjanikku 1894. aasta aprillis pankrotiavaldust esitama. Seejärel kandis Twain kirjalike teoste autoriõigused üle naise nimele, et võlausaldajad ei saaks tema teoseid oma valdusse. Rogers võttis lõpuks Twaini rahaasjade korraldamise eest täieliku vastutuse, kuni kõigile võlausaldajatele oli tasutud.

1895. aasta juulis suundus Mark Twain aastasele loengureisile ümber maailma, et saadava tasu eest maksta tagasi laenud kõigile võlausaldajatele (kuigi tal ei olnud selleks enam juriidilist kohustust). See oli pikk ja raske reis, millest suurema osa oli kirjanik haige. Reisilt naasnult elas Twain perega veel neli aastat Euroopas, eeskätt Inglismaal ja Austrias, pikemalt Londonis ja Viinis. 1900. aasta oktoobris pöördus Mark Twain tagasi Ameerikasse, olles teeninud piisavalt, et tasuda oma võlad.

Mark Twaini ja tema pere majamuuseum Connecticuti osariigis Hartfordis

Viimased eluaastad

Neljast lapsest kolm surid siis, kui kirjanik oli veel elus. Ka tema abikaasa Olivia suri enne Twaini. Viimastel eluaastatel oli mees sügavas depressioonis, kuid suutis siiski veel nalja teha. Vastuseks ekslikule nekroloogile New York Journalis lausus ta legendaarse fraasi: "Kuuldused minu surmast on mõnevõrra liialdatud."

Samuel Clemens, keda kogu maailmas tuntakse Mark Twaini nime all, suri 75-aastaselt stenokardia tagajärjel. Aasta enne surma ütles ta: "Tulin 1835. aastal Halley komeediga, aasta pärast saabub see uuesti ja loodan, et lahkun koos sellega." Nii see juhtuski. Clemensite perekond on maetud Elmira linna Woodlawni kalmistule.

Mark Twain oma lapsepõlvekodu ees Hannibalis 1902. aastal, praegu asub seal tema majamuuseum

Tunnustus

• 1898 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks

Eesti keeles avaldatud teosed

• "Võhikud võõrsil" ("The Innocents Abroad" 1869; eesti keeles 1963, tõlkija Hardi Tiidus)
• "Tom Sawyeri seiklused" ("The Adventures of Tom Sawyer" 1876; eesti keeles 1923, 1924, 1937, 1948, 1950, 1970, 1998, 2001, 2007, tõlkijad Anna Bergman, Jana Linnart, Matti Piirimaa jt)
• "Prints ja kerjus" ("The Prince and the Pauper" 1881; eesti keeles 1922, 1937, 1951, 1956, 1992, 2001, 2005, 2015, tõlkijad Hans Gottfried Oras, Valter Rummel, Jana Linnart)
• "Elu Mississippil" ("Life on the Mississippi" 1883; eesti keeles 2006, tõlkija Lauri Pilter)
• "Huckleberry Finni seiklused" ("The Adventures of Huckleberry Finn" 1884, eesti keeles koos "Tom Sawyeri seiklustega" 1954, 1956, 2005, 2015, tõlkijad Anna Bergman, Marta Sillaots)
• "Jänki kuningas Arthuri õukonnas" ("Connecticut Yankee in the King Arthurs Court" 1889; eesti keeles 1959, 2007, tõlkija Juhan Lohk)
• "Miljon westitaskus" (eesti keeles 1893, tõlkija Eduard Vilde)
• "Aadama ja Eeva päevikud" (eesti keeles 1909, 1960, 1990, tõlkija Valda Raud)
• "Tom Sawyer salauurijana. Huck Finni jutustused" (eesti keeles 1923, tõlkija Ants Oras)
• "Tom Sawyer on detektiiv" (eesti keeles 1993, tõlkija Ants Oras)

Mark Twaini töötuba Elmiras naiseõe farmis

• "Kapten Stormfildt taewas" (eesti keeles 1926, tõlkija K. A. Raag)

• "Kõlupea-Wilson" (eesti keeles 1931, tõlkija Oskar Truu)
• "Valitud jutustused" (eesti keeles 1953, tõlkija Valda Raud)
• "Kirjad Maa pealt" ("Letters from the Earth" postuumselt 1962; eesti keeles 1963, tõlkija Hardi Tiidus)
• "Lugu vanast oinast" (eesti keeles 1998, tõlkija Paavo Kivine)

Twaini looming Eesti teatris

• "Tom Sawyer" – Eesti NSV riiklik noorsooteater, lavastaja Oskar Põlla, esietendus 1945. aastal;
• "Tom Sawyer ja Huckleberry Finn" – raadioteater, lavastaja Aarne Ruus, helisalvestatud 1956. aastal;
• "Tom Sawyeri seiklused" – Rakvere teater, lavastanud Kulno Süvalep / Paul Kilgas, esietendus 1956. aastal;
• "Tom Sawyer" – Lydia Koidula nimeline Pärnu draamateater, lavastaja Enn Toona, esietendus 1968. aastal;
• "Prints ja kerjus" – Ugala, lavastaja Toomas Kalmet, esietendus 1972. aastal;
• "Tom Sawyeri seiklused", lastemuusikal – Eesti NSV riiklik noorsooteater, helilooja Arne Oit, lavastaja Rudolf Allabert, esietendus 1974. aastal;
• "Prints ja kerjus" – Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 4. juulil 1999;
• "Huck" – Emajõe suveteater, lavastaja Ain Mäeots, esietendus 2000. aastal;
• "Tom Sawyeri seiklused" – Ugala, lavastaja Kalju Komissarov, esietendus 27. jaanuaril 2001;
• "Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel" – Eesti draamateater, Mark Twain / Andrus Kivirähk, lavastaja Hendrik Toompere (noorem), esietendus 10. oktoobril 2010;
• "Prints ja kerjus", ooper – Rahvusooper Estonia, Priit Pajusaar / Aapo Ilves, lavastaja Andres Puustusmaa, esietendus 26. jaanuaril 2013;
• "Tom Sawyeri seiklused" – MTÜ Temufi vabaõhulavastus, lavastaja Peep Maasik, esietendus 3. augustil 2016 Tartu seikluspargis.

Välislingid

• Jüri Talvet, Romaaniülikool: Mark Twain, "Jänki kuningas Arthuri õukonnas" – Eesti Päevaleht 5. aprill 2007, lk 28
• Udo Uibo, "Mark Twain post mortem" – Looming 1/2011, lk 140–141
• Tom Sawyeri seiklused – kokkuvõte
• Mark Twaini mõnusad ütlemised
• Kümme fakti Mark Twaini kohta. Apollo raamatuportaal
• Mark Twain Eesti biograafilises andmebaasis ISIK