Ava peamenüü
Marta Sillaotsa haud Metsakalmistul

Marta Sillaots (sündinud Reichenbach, abielludes Gerland, (õieti) eestistatult Marta Rannat) (12. mai 1887 Rakke15. juuli 1969 Tallinn), eesti kirjanik ja tõlkija, kirjanduskriitik.

Sisukord

ElukäikRedigeeri

Pärast lühiajalist õppimist algkoolis, mis jäi haiguse tõttu pooleli [1], pandi Marta Sillaots Tallinna Kõrgemasse Tütarlastekooli [2], kus ta õppis 18951904[3]. Lõpetas 1904 Tallinna Kõrgema Tütarlastekooli. 1905 sooritas Sillaots eksamid Tallinna Nikolai Gümnaasiumis ja sai koduõpetaja kutse. 19071912 töötas õpetajana mitmes Tallinna algkoolis.[3] Oli innukas esperantist. Asutas 1907. aastal koos noore ajakirjaniku Johannes Adolf Rahamägiga esimese eesti esperanto seltsi. 1913. aastal suleti selts separatistlike kahtlustuste tõttu.[4] 1916 otsustas valida postiametniku elukutse ning töötas 1919. aastani Tallinna postimajas. 19201922 oli Tallinna Teatajas välisuudiste toimetaja. 1922. aastast tegutses vabakutselisena. 1938 võeti Marta Sillaots Eesti Kirjanikkude Liitu.[1]

Marta Sillaotsa kutsuti ka Rahumäe kooli ristiemaks.

NKVD arreteeris ta 1950. aastal. Kuni 1952. aasta maini oli ta Valga vangilaagris, seejärel Leningradi haiglas ning juunist alates püsivalt Sverdlovski oblastis. Teekond tagasi algas 1954. aasta detsembris, vahepeatused Mariinskis ja Novosibirskis. Tallinna tagasi jõudis ta 1955. aasta lõpus.[1] 1965. aastal tühistati Sillaotsa puudutav Ülemkohtu otsus „süüteo puudumisel“.[5]

Maetud Tallinna Metsakalmistule.[5]

IsiklikkuRedigeeri

Tema vennad olid zooloog ja hüdrobioloog Heinrich Riikoja ning tehnikateadlane Helmut Riikoja. 1923 abiellus Marta Sillaots Julius Woldemar Gerlandiga, kes tõi abielusse kaasa tütred Elisabethi ja Vilhelmine. 1936 eestistati nimi Gerland Rannatiks.[1]

LoomingRedigeeri

Sillaotsa nimi on võetud ema lapsepõlvekodu nimest. Esimene trükitud artikkel oli esperanto keeles, see ilmus 1908 ajakirjas Estlanda Esperantisto.[3] 1910. aastal hakkas Marta Sillaots Postimehes avaldama julgeid ja asjalikke kasvatusküsimusi käsitlevaid kirjutisi ning lisaks lühijutte lastest[2]. 1912 avaldas teadaolevalt esimese kirjanduskriitilise töö, milleks oli L. Onerva novellikogu „Murdjooned“ arvustus[1]. Marta Sillaotsa esimene ilukirjanduslik teos oli „Algajad“ (1912). Marta Sillaots on kirjutanud naisküsimust käsitlevaid jutustusi ja romaane: „Anna Holm" (1913), „Viiskümmend“ (1937) ja "Neli saatust" (1938).[3] Populaarsust kogus lasteraamat „Trips, Traps ja Trull" (1935),[3] mis on õpetlik lugu kolmest vennast, kes satuvad pidevalt seiklustesse. Marta Sillaots kirjutas olulisi kirjanduskriitilisi esseid, näiteks „Eduard Vilde naistüübid“ (1925), „A. Kitzbergi toodang“ (1925), „A. H. Tammsaare looming“ (1927)[2], samuti esseeraamatuid Eduard Vilde (1972), August Kitzbergi (1925) ja Anton Hansen Tammsaare (1927) kohta. Tõlkimist alustas Sillaots 1909. aasta paiku. 1914 avaldas Sillaots oma esimese tõlketeose, milleks oli Edgar Wallace’i „Nelja kohus“.[1] Ta on tõlkinud üle 60 väärtteose prantsuse, inglise, vene ja saksa kirjandusest.

Marta Sillaotsa ja Evald Paikre ühine varjunimi oli Tuulenõel. E. Paikrega sidus teda pikk loominguline sõprus ja sügav vastastikune lugupidamine. Marta Sillaots kasutas erinevaid pseudonüüme. Igal varjunimel oli oma valdkondlik ja stiililine kasutusala. Näiteks prantsuse kultuuriga tegeledes oli Marta Sillaots prantsuse karikaturisti järgi Caran d’Ach ning inglise kirjandusega tegeledes Miss Cherry. Eestipäraselt oli ta Hugo Raudsepa Milli Mallika eeskujul Molli Pill ning poliitika üle arutledes oli ta Longue-vue ja Demokraat.[6]

ArtiklikogumikRedigeeri

KirjandusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681.
  2. 2,0 2,1 2,2 Reet Krusten, "Marta Sillaots kaheksakümnendal künnisel" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 295–297.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Eerik Teder, "Marta Sillaots 80-aastane" – Looming 1967, nr 5, lk 794–795.
  4. Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr 136, 18. november 1934.
  5. 5,0 5,1 Anu Saluäär, "Kirjutav eesti naine. Järelsõna." – Sealtpoolt künniseid. Tagasivaade. Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 2009, lk 155–172.
  6. Hando Runnel, "Kõnelus Marta Sillaotsast. Eessõna." – Kirg ja kavalus. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 7–10.

VälislingidRedigeeri