Marta Sillaots

Marta Sillaots (sündinud Reichenbach, abielludes Gerland, (õieti) eestistatult Marta Rannat) (12. mai 1887 Rakke – 15. juuli 1969 Tallinn), eesti kirjanik ja tõlkija, kirjanduskriitik.

Marta Sillaotsa haud Metsakalmistul

Elukäik

Pärast lühiajalist õppimist algkoolis, mis jäi haiguse tõttu pooleli, pandi Marta Sillaots Tallinna Kõrgemasse Linna-Tütarlastekooli, kus ta õppis 1895–1904. 1905 sooritas Sillaots eksamid Tallinna Nikolai Gümnaasiumis ja sai koduõpetaja kutse. 1907–1912 töötas õpetajana mitmes Tallinna algkoolis. Oli innukas esperantist. Asutas 1907. aastal koos noore ajakirjaniku Johannes Adolf Rahamägiga esimese eesti esperanto seltsi. 1913. aastal suleti selts separatistlike kahtlustuste tõttu. 1916 otsustas valida postiametniku elukutse ning töötas 1919. aastani Tallinna postimajas. 1920–1922 oli Tallinna Teatajas välisuudiste toimetaja. 1922. aastast tegutses vabakutselisena. 1938 võeti Marta Sillaots Eesti Kirjanikkude Liitu.

Marta Sillaotsa kutsuti ka Rahumäe kooli ristiemaks.

NKVD arreteeris ta 1950. aastal. Kuni 1952. aasta maini oli ta Valga vangilaagris, seejärel Leningradi haiglas ning juunist alates püsivalt Sverdlovski oblastis. Teekond tagasi algas 1954. aasta detsembris, vahepeatused Mariinskis ja Novosibirskis. Tallinna tagasi jõudis ta 1955. aasta lõpus. 1965. aastal tühistati Sillaotsa puudutav Ülemkohtu otsus "süüteo puudumisel".

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Isiklikku

Tema vennad olid zooloog ja hüdrobioloog Heinrich Riikoja ning tehnikateadlane Helmut Riikoja. 1923 abiellus Marta Sillaots Julius Woldemar Gerlandiga, kes tõi abielusse kaasa tütred Elisabethi ja Vilhelmine. 1936 eestistati nimi Gerland Rannatiks.

Looming

Sillaotsa nimi on võetud ema lapsepõlvekodu nimest. Esimene trükitud artikkel oli esperanto keeles, see ilmus 1908 ajakirjas Estlanda Esperantisto. 1910. aastal hakkas Marta Sillaots Postimehes avaldama julgeid ja asjalikke kasvatusküsimusi käsitlevaid kirjutisi ning lisaks lühijutte lastest. 1912 avaldas teadaolevalt esimese kirjanduskriitilise töö, milleks oli L. Onerva novellikogu "Murdjooned" arvustus. Marta Sillaotsa esimene ilukirjanduslik teos oli "Algajad" (1912). Marta Sillaots on kirjutanud naisküsimust käsitlevaid jutustusi ja romaane: "Anna Holm" (1913), "Viiskümmend" (1937) ja "Neli saatust" (1938). Populaarsust kogus lasteraamat "Trips, Traps ja Trull" (1935), mis on õpetlik lugu kolmest vennast, kes satuvad pidevalt seiklustesse. Marta Sillaots kirjutas olulisi kirjanduskriitilisi esseid, näiteks "Eduard Vilde naistüübid" (1925), "A. Kitzbergi toodang" (1925), "A. H. Tammsaare looming" (1927), samuti esseeraamatuid Eduard Vilde (1972), August Kitzbergi (1925) ja Anton Hansen Tammsaare (1927) kohta. Tõlkimist alustas Sillaots 1909. aasta paiku. 1914 avaldas Sillaots oma esimese tõlketeose, milleks oli Edgar Wallace’i "Nelja kohus". Ta on tõlkinud üle 60 väärtteose prantsuse, inglise, vene ja saksa kirjandusest.

Marta Sillaotsa ja Evald Paikre ühine varjunimi oli Tuulenõel. E. Paikrega sidus teda pikk loominguline sõprus ja sügav vastastikune lugupidamine. Marta Sillaots kasutas erinevaid pseudonüüme. Igal varjunimel oli oma valdkondlik ja stiililine kasutusala. Näiteks prantsuse kultuuriga tegeledes oli Marta Sillaots prantsuse karikaturisti järgi Caran d’Ach ning inglise kirjandusega tegeledes Miss Cherry. Eestipäraselt oli ta Hugo Raudsepa Milli Mallika eeskujul Molli Pill ning poliitika üle arutledes oli ta Longue-vue ja Demokraat.

Artiklikogumik

• "Kirg ja kavalus". Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 104, Ilmamaa, Tartu 2012, 448 lk; ISBN 9789985774366

Kirjandus

• Alma (= Aira) Kaal, "Mõnest iseloomulikust joonest Marta Sillaotsa tegevuses. (Tema 50-nda sünnipäeva puhul)" – Eesti Kirjandus 1937, nr 5, lk 227–234.
• Oskar Kuningas, "Mälestuspilte Marta Sillaotsast" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 5, lk 309–312.
• Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681 (ilmunud ka Anu Saluääre raamatus "Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2008", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 505–548).
• Anu Saluäär, "Kirjutav eesti naine. Järelsõna." – Sealtpoolt künniseid. Tagasivaade. Tallinn: Loomingu Raamatukogu 2009, lk 155–172.
• Ain Kaalep, "Kollase toa saladus" (Marta Sillaots 100) – Kirjanduse jaosmaa '87, Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 47–54 (ilmunud ka Ain Kaalepi raamatus "Kolm Lydiat", Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 537–543).
• Eesti kirjanike leksikon, Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 532–533 (artikli autor Reet Krusten).
• Reet Krusten, "Marta Sillaots kaheksakümnendal künnisel" – Keel ja Kirjandus, 1967, nr 5, lk 295–297.
• Eerik Teder, "Marta Sillaots 80-aastane" – Looming 1967, nr 5, lk 794–795.

Välislingid

Marta Sillaotsa artiklid

• "B. Alver, Tuulearmuke", (Eesti Kirjandus 1927, nr 12)
• "A. H. Tammsaare viiekümnendaks sünnipäevaks", (Eesti Kirjandus 1928, nr 1)
• "A. H. Tammsaare naiskujud", (Looming 1928, nr 1)
• "Armastus kui probleem eesti iseseisvusaegses proosakirjanduses", (Eesti Kirjandus 1935, nr 6)
• "Positiivsuse-probleemist eesti iseseisvusaegses romaanis", (Looming 1937, nr 9)
• "Iginaiselikust A. H. Tammsaare käsitluses", (Looming 1938, nr 1)
• "Jaan Lattikust kui noorsookirjanikust", (Eesti Kirjandus 1938, nr 11)
• "Naiskujudest Mait Metsanurga romaanides", (Eesti Kirjandus 1939, nr 1)
• "Ühest huvitavast nähtusest meie kirjanduslikus elus", (Looming 1939, nr 3)
• "Tütarlaste lugemisvarast", (Eesti Kirjandus 1939, nr 6)
• "A. Hint, Tulemees", (Looming 1940, nr 1)
• "Naiskujude ülesandest A. Gailiti romaanis "Ekke Moor", (Ammukaar 1942, I)

Artiklid Marta Sillaotsast

• A. W., "Ühe väsimatu kirjandusnaise juubel. Marta Sillaots 50-ne aastane" – (Uus Eesti 12. mai 1937, nr 128, lk 7)
• Oskar Kruus, "Mälestusi kirjanikest: Marta Sillaots" – (Videvik 9. juuni 2000, lk 4)
• Aivar Kull, "Kogumik esitleb kirglikku kriitikut" (kriitikakogumiku "Kirg ja kavalus" arvustus) – (Tartu Postimees, 2. oktoober 2012, lk 5)
• Ringhäälingu kuuldemängu võistlus tulemusrikas - (Järva Teataja (1926-1944), nr 43, 15 aprill 1943)