Evald Friedrich Paikre (1936. aastani Pormann; 23. august 1906 Tallinn3. august 1944 Alutaguse, Ida-Virumaa) oli kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik.

Elukäik muuda

Keskhariduse omandas ta Tehnika Ühisgümnaasiumis, mille lõpetas 1925. aastal. Seejärel omandas Tallinna Pedagoogiumis algkooliõpetaja kutse.

1926-1928 aastatel oli Tapa külakooli õpetaja, 1928. aastast töötas õpetajana Tapa linnas algkoolis. Seal kujunes temast üks väikelinna kultuurielu tugisambaid. Lisaks pedagoogitööle juhatas ta laulukoori ja tantsuorkestrit The Octave Band. Juba koolipõlves oli ta õppinud viiulimängu ning hiljem end täiendanud. Sageli esines ta solistina Tapa muusikaõhtuil ja koolipidudel. Ta andis ka oma õpilastele viiulitunde.

Nimede eestistamisel võttis 1936. aastal uueks perekonnanimeks Paikre.

1937. aastast töötas Rahumäel paiknenud 27. algkoolis (Rahumäe põhikool). Ta õpetas tollal koolis looduslugu ja maateadust. Veel omariikluse lõpuaastail asutas E. Paikre Rahumäe kooli õpilasorkestri ja juhatas seda. Tollaste ksülofonimängijate hulgas oli ka hilisem Estonia teatri dirigent ja konservatooriumi õppejõud Vallo Järvi (1923–1994). 1940. aastate alguses mängis õpilasorkestris ka Eino Tamberg (1930–2010).

Kutsetöö ja muusikaharrastuse kõrval jätkus E. Paikrel jõudu nii Tapa kui ka hiljem Nõmme noorkotkaste jaoks. Kaitseliidu Nõmme malevas oli kolm rühma – kuni 12-aastased haukad, keskmine ja vanemate rühm, kokku umbes 100 poissi. E. Paikre oli Nõmme noorkotkaste üks juhte. Ta oli organisaator ja suvelaagrite luuremängude eestvedaja.

Nõmmel elades ja töötades tegi aktiivset kaastööd Kaitseliidu Nõmme malevkonna raadiojaamale. Ta oli raadiokuulajaile tuntud nimi oma kuuldemängude, noorsoojuttude, noorsoo- ja sõdurisaadete kaudu.

Evald Paikre võttis osa lastekirjanduse ja kuuldemängude võistlusest. Tema pikem sporditeemaline noorsoojutt “Pallikuningas” sai III koha. Käsikirja säilitatakse kirjandusmuuseumis. Samuti kolmanda koha sai koostöös Nõmme kirjaniku Marta Sillaotsaga (1887–1969) kirjutatud “Doktor Tamm”. See kuuldemäng oli pühendatud eesti arstidele, kes 1940. ja 1941. aastal pidasid võitlust meie inimeste päästmiseks. Kuuldemäng “Doktor Tamm” kõlas raadios 9. mail 1943. E. Paikret sidus M. Sillaotsaga pikk loominguline sõprus ja sügav vastastikune lugupidamine. Nende ühiseks varjunimeks oli Tuulenõel.

Midagi E. Paikre loomingust on ka säilinud. Tema kirjanduslik tegevus oli alanud juba 1930-ndate algul ajalehtedes ja noorteajakirjades avaldatud reisikirjelduste ja vestetega. Tema esikraamat “Vana-Valge” ilmus aga alles 1942. aastal. Samal aastal ilmus veel teinegi tema noorsoojutt – “Raudteevahi poeg”. Kirjanduslikes ringkondades loodeti E. Paikrest 1941. aastal Tartus kommunistide poolt mõrvatud lastekirjaniku Jüri Parijõe töö jätkajat.

Evald Paikre mobiliseeriti 1944. aastal Saksa sõjaväkke. Ta oli reservlipnik ja võitles 3. Eesti piirikaitserügemendis Alutaguse rindel. Krivasoo ja Putki ümbruses ta ka langes 3. augustil 1944 luureretkel olles ja on maeti samasse piirkonda seniteadmata kohta.

Looming muuda

  • 1930-ndate algul ajalehtedes ja noorteajakirjades avaldatud reisikirjeldused ja vested
  • Lastejutt "Ants uurib taevast" ajakirja „Meie Noorus“ september 1940 numbris
  • Noorsoojutt "Vana Valge" 1942
  • Noorsoojutt "Raudteevahi poeg" 1942
  • Kuuldemäng "Doktor Tamm" (koos Marta Sillaotsaga) 1943
  • Noorsoojutt "Pallikuningas" (käsikiri Eesti kirjandusmuuseumis) 1943
  • Ajakirjas Eesti Noored värvikad rindejutustused “Kevadpühad rindel” ja “Kaks meest” 1944
  • Sõdurilaul "Metsameeste laul" 1942
  • Mulgimurdeline sõdurilaul “Mulgi sõjan”, käsikiri kannab kuupäeva 2. aprill 1944, ülestähenduskohaks Peipsi rannaküla Kuru.
  • Sõdurilaul "Punkrilaul" 1944

Isiklikku muuda

Tema isa oli Aleksander Paikre (Pormann). Abikaasa oli pedagoog Marie Paikre (neiuna Brigo). Evald Paikre pojad olid Toivo Paikre ja Enno Paikre. Evald Paikre pojatütar on dr Kai Muru.

Välislingid muuda