Ava peamenüü

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus. Asub Lääne-Siberi lauskmaa kaguosas, Obi jõe kaldal.

Novosibirsk

[ novosib'irsk ]
vene Новосибирск

Novosibirski vapp
Novosibirski lipp

Pindala: 506,7 km²
Elanikke: 1 612 833 (1.01.2018)[1][2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 55° 2′ N, 82° 55′ E
Novosibirsk (Venemaa)
Novosibirsk

новосибирск.рф

Sisukord

KliimaRedigeeri

Mandrilise kliimaga linnas on talvel väga külm (jaanuaris keskmiselt −16 °C) ja suvel soe (juulis keskmiselt 20 °C). Õhutemperatuuri absoluutne maksimum on 38 °C[3], absoluutne miinimum oli 1915. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −51,1 °C[4].

Sademetehulk on keskmiselt 442 mm aastas.[5]

Kuu Jaan Veeb Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sep Okt Nov Dets Aasta
Sademed, mm 20 13 13 24 36 39 64 67 35 37 29 20 442
Keskmine ööpäevamaksimum, °C −12,2 −10,3 −2,6 8,1 17,5 24,0 25,7 22,2 16,6 6,8 −2,9 −8,9 7,0
Keskmine ööpäevamiinimum, °C −20,1 −19,1 −11,8 −1,7 5,6 12,3 14,7 11,7 6,4 0,0 −9,1 −16,4 –2,3
 
Vladimir Lenini ausammas Novosibirski ooperiteatri ees

AjavööndRedigeeri

Alates 24. juulist 2016 on Novosibirskis kasutusel Krasnojarski aeg (UTC+7 ehk Venemaal MSK+4).

Kuni 1958. aastani oli linn kahes eri ajavööndis. Obi parem- ja vasakkaldal oli tunniajaline kellavahe. Pärast on linn olnud nii Krasnojarski kui ka Omski ajavööndis (UTC+6).

AjaluguRedigeeri

Linn asutati 1893. aastal kohta, kus Siberi raudtee ületas Obi jõge.

Aastatel 1895–1926 kandis asula keiser Nikolai II järgi ametlikult nime Novo-Nikolajevsk (sidekriipsu aga enamasti ei kasutatud). 1926. aastal sai linna nimeks ametlikult Novo-Sibirsk, kuid samuti on sidekriips aja jooksul kaotsi läinud.

Aastal 1903. aastal sai ta linnaõigused.

RahvastikRedigeeri

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn. 2010. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elab linnas 1 473 730 inimest, mis on 4,6% võrra rohkem kui rahvastikuregistris.

Novosibirskis elab üle 80 rahvuse esindajat. Enamik on venelased (93,8%), rahvusvähemustest paistavad silma sakslased, ukrainlased, siberi tatarlased, juudid ja valgevenelased. Linnas elavad ka poolakad, korealased, soomlased, burjaadid, armeenlased, aserbaidžaanid, tadžikid ja muud.[6]

Teadus ja haridusRedigeeri

 
Vaade Akademgorodokile

Novosibirski linnaosas Akademgorodokis asub Novosibirski Riiklik Ülikool ja kümneid teaduslikke instituute. Kokku on linnas 47 kõrgemat õppeasutust.

TööstusRedigeeri

Linnas asub Novosibirski HEJ. Linnas on palju masinatööstuse ja metallurgiaettevõtteid.

TransportRedigeeri

 
Tolmatšovo lennujaam

Linn on tähtis raudteesõlm. Novosibirski pearaudteejaam on üks suuremaid Venemaal. Linnas on kaks lennujaama: Tolmatšovo rahvusvaheline lennujaam ja Severnõi lennujaam, lisaks on olemas Jeltsovka lennuväli.

Novosibirsk oli Moskva ja Peterburi järel kolmas linn Venemaal, kus avati metroo (1985). Lisaks bussiliinidele töötab 20 trolli- ja 18 trammiliini.

VälissuhtedRedigeeri

KonsulaadidRedigeeri

Novosibirskis asub Venemaa Välisministeeriumi Esindus.

Välismaade konsulaadid Novosibirskis:

SõpruslinnadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri