Novosibirsk
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus. Asub Lääne-Siberi lauskmaa kaguosas, Obi jõe kaldal.
| Novosibirsk | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ novosib'irsk ] | |||
| |||
 | |||
|
| |||
| Pindala | 506,7 km² | ||
| Elanikke |
1 625 631 (2020)[1]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 55° 2′ N, 82° 55′ E | ||
  | |||
KliimaRedigeeri
Mandrilise kliimaga linnas on talvel väga külm (jaanuaris keskmiselt −16 °C) ja suvel soe (juulis keskmiselt 20 °C). Õhutemperatuuri absoluutne maksimum on 38 °C[2], absoluutne miinimum oli 1915. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −51,1 °C[3].
Sademetehulk on keskmiselt 442 mm aastas.[4]
| Kuu | Jaan | Veeb | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug | Sep | Okt | Nov | Dets | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Sademed, mm | 20 | 13 | 13 | 24 | 36 | 39 | 64 | 67 | 35 | 37 | 29 | 20 | 442 |
| Keskmine ööpäevamaksimum, °C | −12,2 | −10,3 | −2,6 | 8,1 | 17,5 | 24,0 | 25,7 | 22,2 | 16,6 | 6,8 | −2,9 | −8,9 | 7,0 |
| Keskmine ööpäevamiinimum, °C | −20,1 | −19,1 | −11,8 | −1,7 | 5,6 | 12,3 | 14,7 | 11,7 | 6,4 | 0,0 | −9,1 | −16,4 | –2,3 |
AjavööndRedigeeri
Alates 24. juulist 2016 on Novosibirskis kasutusel Krasnojarski aeg (UTC+7:00 ehk Venemaal MSK+4).
Kuni 1958. aastani oli linn kahes eri ajavööndis. Obi parem- ja vasakkaldal oli tunniajaline kellavahe. Pärast on linn olnud nii Krasnojarski kui ka Omski ajavööndis (UTC+6).
AjaluguRedigeeri
Linn asutati 1893. aastal kohta, kus Siberi raudtee ületas Obi jõge.
Aastatel 1895–1926 kandis asula keiser Nikolai II järgi ametlikult nime Novo-Nikolajevsk (sidekriipsu aga enamasti ei kasutatud). 1926. aastal sai linna nimeks ametlikult Novo-Sibirsk, kuid samuti on sidekriips aja jooksul kaotsi läinud.
Aastal 1903. aastal sai ta linnaõigused.
RahvastikRedigeeri
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn. 2010. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elab linnas 1 473 730 inimest, mis on 4,6% võrra rohkem kui rahvastikuregistris.
Novosibirskis elab üle 80 rahvuse esindajat. Enamik on venelased (93,8%), rahvusvähemustest paistavad silma sakslased, ukrainlased, siberi tatarlased, juudid ja valgevenelased. Linnas elavad ka poolakad, korealased, soomlased, burjaadid, armeenlased, aserbaidžaanid, tadžikid ja muud.[5]
Teadus ja haridusRedigeeri
Novosibirski linnaosas Akademgorodokis asub Novosibirski Riiklik Ülikool ja kümneid teaduslikke instituute. Kokku on linnas 47 kõrgemat õppeasutust.
TööstusRedigeeri
Linnas asub Novosibirski HEJ. Linnas on palju masinatööstuse ja metallurgiaettevõtteid.
TransportRedigeeri
Linn on tähtis raudteesõlm. Novosibirski pearaudteejaam on üks suuremaid Venemaal. Linnas on kaks lennujaama: Tolmatšovo rahvusvaheline lennujaam ja Severnõi lennujaam, lisaks on olemas Jeltsovka lennuväli.
Novosibirsk oli Moskva ja Peterburi järel kolmas linn Venemaal, kus avati metroo (1985). Lisaks bussiliinidele töötab 20 trolli- ja 18 trammiliini.
VälissuhtedRedigeeri
KonsulaadidRedigeeri
Novosibirskis asub Venemaa Välisministeeriumi Esindus.
Välismaade konsulaadid Novosibirskis:
|
SõpruslinnadRedigeeri
|
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/CcG8qBhP/mun_obr2020.rar
- ↑ "Novosibirski linna arenguplaan". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2010. Vaadatud 13. veebruaril 2011.
- ↑ "Teadus Siberis". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2011. Vaadatud 13. veebruaril 2011.
- ↑ Venemaa Hüdrometeoroloogiakeskus
- ↑ "Novosibirskist linna ametlikul leheküljel". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2011. Vaadatud 13. veebruaril 2011.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Novosibirsk |