Halley komeet on tuntuim lühikese perioodiga komeet. Ta on Maalt nähtav 75–76 aasta tagant. Halley komeet on ainuke lühikese perioodiga komeetidest, mis on Maalt väga selgesti nähtav üks kord inimese eluea jooksul. Viimati oli Halley komeet Päikesesüsteemi keskosas nähtav 1986. aastal. Järgmine kord ilmub ta taevasse 2061. aasta keskel.[1]

Halley komeet
Halley komeet (1986)
Orbiidi omadused
Afeel 35,1
Periheel 0,586 aü
viimane kord: 9.02.1986
järgmine kord: 28.07.2061
Tiirlemisperiood 75,3 aastat
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 162,3°
Füüsikalised omadused
Diameeter 11 km (keskmiselt)
Mass 2,2×1014 kg

Esimene kindel ülestähendus Halley komeedist (240 eKr) pärineb Hiinast. Komeedi perioodilisuse avastas Newtoni teooriat kasutades inglise astronoom Edmond Halley.[2] 1759. aastal nimetas prantsuse astronoom Nicolas Louis de Lacaille esimesena komeedi Halley järgi.

1986. aastal oli Halley komeet esimene komeet, mida vaadeldi kosmosest. Komeeti uuriti detailselt mitme mööda lennanud kosmosesondi (peamiselt Giotto, Vega 1 ja Vega 2) abil ning avastati, et Halley komeedi pind koosneb eelkõige tolmustest mittelenduvatest materjalidest ja väike osa sellest on jäine.

Viited

muuda
  1. "1P/Halley". NASA Solar System Exploration. Vaadatud 15. august 2020.
  2. "Halley's Comet: Facts About the Most Famous Comet". Space.com. Vaadatud 15. august 2020.