Prints ja kerjus
"Prints ja kerjus" (inglise keeles "The Prince and the Pauper") on Ameerika kirjaniku Mark Twaini ajalooline romaan, mille sündmused arenevad 1547. aastal Inglismaal.
Prints ja kerjus | |
---|---|
Originaali pealkiri | The Prince and the Pauper |
Autor | Mark Twain |
Tõlkija | Valter Rummel |
Illustreerija | Henn Rooneem |
Päritolumaa | Ameerika Ühendriigid |
Sari | Seiklusjutte maalt ja merelt |
Žanr | ajalooline romaan |
Kirjastaja |
James R. Osgood & Co. (originaal) Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles) |
Ilmumisaeg |
1881 (originaal) 1956 (eesti keeles) |
Lehekülgi | 298 |
Teosest
muudaNaasnud teiselt Euroopa turneelt 1880. aastal, luges Twain palju Inglismaa ja Prantsusmaa ajaloo kohta. Esialgu näidendina mõeldud raamatu tegevus toimus algul viktoriaanlikul Inglismaal, kuid Twain otsustas selle ajas kaugemale viia.[1]
Teos avaldati esimest korda 1881. aastal Kanadas ning seejärel 1882. aastal Ameerika Ühendriikides.[2] Mark Twain kirjutas selle romaani ajaloolise fiktsioonina. Selle tegevus toimub 1547. aastal. Peategelased on kaks poissi, kes on sündinud samal päeval ja on välimuselt identsed: Londoni kerjuspoiss Tom Canty ja troonipärija Edward Tudor, Henry VIII poeg.
Romaan koosneb 33 peatükist, millele järgneb epiloog. Autor kirjutas selle eeskätt lastele ning kritiseerib nii sotsiaalset ebavõrdsust kui ka inimeste üle otsustamist välimuse järgi.
Eesti keeles ilmunud
muuda- 1922 – Tallinnas, kirjastus Kool, tõlkinud H. G. Oras
- 1937 – Tallinnas, kirjastus Rahvaülikool
- 1951 – Torontos, kirjastus Eesti Kirjastus Orto
- 1956 – Tallinnas, sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" 10. raamatuna Valter Rummeli tõlkes, raamatu tiraaž oli 30 000 eksemplari
- 1992 – Tallinnas, kirjastus Perioodika, tõlkinud Valter Rummel
- 2001 – Tallinnas, sarjas Illustreeritud klassikavaramu, kirjastus Ersen, tõlkinud Jana Linnart
- 2005 – Tallinnas, kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Valter Rummel
- 2015 – Tallinnas, kirjastus Tänapäev, tõlkinud Valter Rummel[3]
Sisukokkuvõte
muudaTegevus toimub 1547. aastal Londonis. Vaeses linnaosas elab kerjuseelu 10-aastane Tom Canty, keda tema joodikust isa tihti peksab. Naabruses elav preester on teda lugema ja kirjutama õpetanud ning poiss unistab kohata kuninglikku verd inimest. Ühel päeval palee aia juures kõndides kohtab ta omavanust Walesi printsi Edward Tudorit. Vihane valvur ei luba aga Tomil troonipärijat imetleda, ta tõukab ja sõimab poissi. Seda märgates halastab prints vaese poisi peale ja kutsub ta paleesse oma ruumidesse. Seal tutvuvad kaks poissi omavahel. Olles lummatud teineteise elust ja kummalisest sarnasusest ning saades teada, et nad on isegi samal päeval sündinud, otsustavad nad oma riided vahetada. Prints peidab Inglismaa kuningliku pitsati. Siis märkab prints valvuri löögist tekkinud sinikaid Tomi käsivarrel ning jookseb paleest välja, et karmi valvurit karistada. Valvur ei tunne kaltsudesse riietatud printsi ära ning ajab ta palee juurest minema.
Tom püüab õukonnakommetega harjuda, teda aitab see, et ta on kuningatest ja printsidest raamatuid lugenud. Poiss räägib juhtunust õukondlastele, kuid need ei usu Tomi ja peavad teda printsiks. Tema kummalist käitumist seletavad nad sellega, et printsil on haigus, mis on põhjustanud mälukaotuse, ja kardavad, et ta läheb hulluks. Otsitakse taga Inglismaa kadunud pitsatit, kuid Tom ei tea selle väärtust, purustades sellega vahel pähkleid. Tom kohtub raskelt haige kuningas Henry VIII-ga ja üritab talle tõtt rääkida, kuid kuningas ei usu Tomi ja keelab tal edaspidi sellist juttu ajada.
Tänavale sattunud prints õpib tundma Inglise ühiskonna madalamate kihtide elu seadusetust. Tema olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et kõik ümberringi irvitavad poisi sõnade üle troonipärimise kohta ning peavad teda hulluks. Prints kohtub sõjast naasva aadliku Miles Hendoniga. Kuigi Miles ei usu Edwardi väiteid ja need teevad talle nalja, saab temast poisi kaitsja. Vahepeal jõuavad nendeni uudised, et kuningas Henry VIII on surnud ja Edward on nüüd kuningas. Olles kogenud kõiki alamklassi kuuluva inimese eluraskusi, vannub Edward VI, et pärast trooni tagasi saamist parandab ta olukorda ning valitseb oma alamaid õiglaselt.
Pärast rohkeid seiklusi jõuab Edward õukonda ja katkestab Tomi kuningaks kroonimise. Aadlikud on nende sarnasusest šokeeritud, kuid keelduvad uskumast, et Edward on Tomi riideid kandev seaduslik kuningas. Edward VI osutab oma krooniõiguste kinnituseks peidetud kuningliku pitsati asukohale, mida teadsid ainult tema ja Tom. Tõeline prints kroonitakse kuningaks, Tom jääb tema saatjaks õukonnas, Miles saab Kenti krahvi tiitli.
Romaani lõpp annab teada, et kuigi Edward suri 15-aastaselt, valitses ta tänaval saadud kogemuste alusel õiglaselt, Tom aga elas väga vanaks meheks.
Eesti teatrilavastused
muuda- "Prints ja kerjus" – Ugala, lavastaja Toomas Kalmet, esietendus 11. märtsil 1972, peaosades Malle Pärn ja Helene Vannari
- "Prints ja kerjus" – Tallinna Linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 4. juunil 1999, peaosades Indrek Sammul ja Tõnno Linnas
- "Prints ja kerjus" – Rahvusooper Estonia, ooper, helilooja Priit Pajusaar, lavastaja Andres Puustusmaa, esietendus 26. jaanuaril 2013, peaosades Märt Pius ja Priit Pius[4]
Filme
muuda- "Prints ja kerjus" – 1915, tummfilm, toodetud USA-s, pole säilinud
- "Prints ja kerjus" – 1920, tummfilm, toodetud Austrias
- "Prints ja kerjus" – 1937, mängufilm, toodetud USA-s, peaosades Billy ja Bobby Mauch
- "Prints ja kerjus" – 1942, mängufilm, toodetud Nõukogude Liidus, peaosas Maria Barabanova
- "Prints ja kerjus" – 1962, telefilm, toodetud USA-s, peaosades Guy Williams ja Sean Scully
- "Prints ja kerjus" – 1972, mängufilm, toodetud Nõukogude Liidus, peaosas Viktor Smirnov
- "Prints ja kerjus" – 1977, mängufilm, toodetud Suurbritannias/USAs, režissöör Richard Fleischer, osades Mark Lester, Ernest Borgnine, Oliver Reed, Raquel Welch, Rex Harrison
- "Prints ja kerjus" – 1990, animafilm, toodetud USA-s stuudios Walt Disney Pictures, tegelasteks Miki Hiir ja tema sõbrad
- "Prints ja kerjus" – 2000, mängufilm, toodetud Suurbritannias/Ungaris, režissöör Giles Foster, osades Jonathan Timmins ja Robert Timmins, Aidan Quinn, Alan Bates, Perdita Weeks
On ka filme, mis on loodud romaanist inspireerituna, kuid tugevasti muudetud süžeega: "It Takes Two" (1995, USA), "Tere Mere Sapne"(1996, India), "Barbie as the Princess and the Pauper" (arvutianimatsioon, 2004, USA/Kanada), "Garfield: A Tail of Two Kitties" (arvutianimatsioon, 2004, USA/Suurbritannia), "A Modern Twain Story: The Prince and the Pauper" (2007, USA) jne.
Viited
muuda- ↑ Emerson, Everett (2000). Mark Twain, A Literary Life. University of Pennsylvania Press.
- ↑ Twain, Mark (1882). The Prince and the Pauper; A Tale for Young People of All Ages. James R. Osgood and Company. Retrieved January 30, 2019.
- ↑ "Eesti rahvusbibliograafia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2021. Vaadatud 27. novembril 2021.
- ↑ Eesti lavastuste andmebaas.