Vikipeedia

Paavo Kivine

eesti ajakirjanik ja spordipublitsist, kirjastaja ning kergejõustiklane

Paavo Kivine (sündinud 19. novembril 1939 Esna vallas Järvamaal) on eesti ajakirjanik ja spordipublitsist, kirjastaja ning endine kergejõustiklane.

Haridus

muuda

Ta on õppinud Öötla 7-klassilises koolis (1947–1954) ja Paide Keskkoolis (1954–1958) ning lõpetanud 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina (ajakirjanduse eriharus).

Sport

muuda

Ta on olnud kergejõustikus üheksakordne Eesti meister: kuuekordne Eesti meister kaugushüppes ja kolmekordne Eesti meister teatejooksudes. Aastatel 1963–1965 parandas ta kolm korda Eesti kaugushüpperekordit (7.55 kuni 7.75; treener Fred Kudu); 1965. aastal jõudis ta kaugushüppes Euroopa jooksvas edetabelis 10. kohale.

1963. aastal sai ta Nõukogude Liidu meistersportlaseks. Aastatel 1965–1967 võitis Nõukogude Liidu ametiühingute meistrivõistlustel kaks kuldmedalit (kaugushüppes ja 200 m tõkkejooksus) ja ühe hõbemedali (kaugushüppes), lisaks tuli kaugushüppes ja 4 × 100 m teatejooksus Nõukogude Liidu üliõpilasmeistriks.[1]

Tegevkergejõustiklase karjääri lõpetas 1968. aastal.[2]

Hiljem on ta ajakirjanikutöö kõrvalt töötanud VSÜ Kalev treeneri-instruktorina.[3]

Töö

muuda

Paavo Kivine on töötanud aastatel 1964–1967 ajalehes Edasi ja 1968–1970 Eesti Raadios "Päevakaja" uudistetoimetajana ning 1970–1988 kirjastuses Eesti Raamat toimetaja ning turismi- ja sporditoimetuse juhatajana.[2] 1989. aastast on ta juhtinud kirjastust Olympia.

Ta on kirjutanud ja koostanud üle 30 raamatu peamiselt Eesti spordi ajaloost ja sportlastest ning loonud sporditeemaliste dokumentaalfilmide stsenaariume. Lisaks on ta tõlkinud teoseid spordi- ja nn Puhhi filosoofiast.

Liikmesus

muuda

Ta on üks 1989. aastal asutatud Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliikmeid, on kuulunud akadeemia eestseisusse ja olnud selle peasekretär. Ta on Eesti Ajakirjanike Liidu liige ja Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige (2019).[1]

Tunnustus

muuda

Teosed

muuda

Spordilooliste raamatute autor

muuda

Spordilooliste raamatute koostaja

muuda
  • XXI olümpiamängud : Montreal 1976. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1978.
  • Spordi kuulsuseks, 2. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1979.
  • XIII taliolümpiamängud : Lake Placid' 80. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1982.
  • Inter pares. Malepartiid. Paul Keres. Koostanud Paavo Kivine, Mart Remmel. Eesti Raamat, 1985.
  • Sarajevo '84 : XIV taliolümpiamängud. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1987.
  • Tähetund : [raamat olümpiakangelastest] / Eesti Ajakirjanike Liit. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1990.
  • Los Angeles '84 : XXIII [suve]olümpiamängud. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 1994.
  • Lurich. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 1994.
  • Autogramm. Erki Nool. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 2005.
  • Kristjan Palusalu: mälestusi, müüte, materjale. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 2006.
  • Paul Keres : mälestusi, materjale, kirju. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 2015.

Artiklite autor kogumikes

muuda

Artikleid ajakirjandusväljaannetes

muuda

Valik raamatutõlkeid

muuda
  • Armenak Alatšatšjan. Mitte ainult korvpallist. Eesti Raamat, 1973.
  • Ron Clarke. Imeline minut : kuldsed kuuekümnendad. Lugu jutustatud Alan Trengove'ile. Olympia, 1993.
  • Wayne Gretzky, Rick Reilly. Gretzky : [Kanada hokimängija] autobiograafia. Olympia, 1994.
  • Mark Twain. Lugu vanast oinast. Olympia, 1998.
  • Benjamin Hoff. Notsu ja Te. Olympia, 1999.
  • Christopher Milne. Võlutud paigad. Olympia, 1999.
  • Roger E. Allen, Stephen D. Allen. Puhh lahendab probleeme : kus Puhh, Notsu ja nende sõbrad avastavad, kuidas nõnda probleemidega toime tulla, et sinagi tuleksid. Olympia, 2000.
  • Roger E. Allen. Puhh ja juhtimise kunst : kus Väga Imetlusväärne Puhh ja tema sõbrad tutvuvad ühe Väga Tähtsa Asjaga. Olympia, 2000.
  • Roger E. Allen, Stephen D. Allen. Puhh jahib edu : kus Puhh ja tema sõbrad saavad tuttavaks Kõige Tähtsama Asjaga. Olympia, 2000.
  • John Tyerman Williams. Puhh ja filosoofid. Olympia, 2001.
  • John Tyerman Williams. Puhh ja psühholoogid. Olympia, 2001.
  • Mauno Saari. Lasse Virén. Paljasjalg, 2017.

Dokumentaalfilmide stsenaariumid

muuda

Ilukirjandus

muuda
  • Kaks kavaleri. Lugusid ja pilte. Olympia, 2007.
  • Džentelmenid. Eesti Päevaleht, 2009.
  • Hingepalve. Lühiproosa. Looming 11/2009.
  • Öö. Novell. Looming 11/2022.

Teatrilavastus

muuda

Teosed Bartholomew Bergi pseudonüümi all

muuda
  • Härrad abikaasad. Teleseriaal, 24-osaline komöödia (1999, režissöör Ain Prosa, peaosades Marko Matvere ja Andrus Vaarik). Kanal 2, 1999–2000.
  • Härrad abikaasad. Näidend. Olympia, 2000.
  • Päike paistis. Autobiograafiline jutustus. Olympia, 2001.

Teosed Salomon Vesipruuli pseudonüümi all

muuda

Isiklikku

muuda

Ta on 1966. aastast abielus spordipedagoogi ja endise käsipalluri Tea Kivisega (sündinud Kaljola). Nende poeg Märt Kivine (sündinud 1967) on olnud 1985. ja 1986. aastal Eesti juunioride meister kaugushüppes. Nende tütar Kadri Kivine (sündinud 1970) on sporditegelane ja olümpiavõitja Erki Noole elukaaslane. Paavo Kivine on endise kaugus- ja kolmikhüppaja Sirkka-Liisa Kivise onu.

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 Paavo Kivise elulugu Eesti spordi biograafilises leksikonis. Vaadatud 30.07.2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 Marika Rajamäe. Lapsepõlv käib kaasas kogu elu Järva Teataja, 21.07.2007.
  3. ↑ Paavo Kivise elulugu Eesti filmi andmebaasis. Vaadatud 30.07.2023.
  4. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. ↑ Esimene lugemine: „Öö” Eesti Draamateatri koduleht. Vaadatud 30.07.2023.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paavo_Kivine&oldid=6706276"