Naddoddur

Norra maadeavastaja

Naddoddur (islandi Naddoður, vanapõhja Naddoddr) oli fäärlasest viiking, keda peetakse Islandi avastajaks. Samuti oli Naddoddur Fääri saarte üks esimesi asunikke peale seda, kui Grímur Kamban sinna esimesena 825. aasta paiku elama asus. Naddoddur sündis Lõuna-Norras Agderis, mis koosneb Aust-Agderi ja Vest-Agderi maakonnast.[1]

Keskaegne Islandi käsikiri Landnámabók ("Maa asustamise raamat") kirjeldab detailselt 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles landnám). Selle järgi avastas Islandi just Naddoddur, kes eksis Norrast Fääri saartele seilates ära ning triivis Islandi idarannikule. Ta jõudis kaldale praeguse Reyðarfjörðuri linna lähedal. Ehkki ta ronis tuleasemetest tõusva suitsu nägemiseks mäe otsa, ei silmanud ta jälgi inimestest. Seejärel otsustas ta oma teekonda Fääri saartele jätkata, kuid kuna paati naastes hakkas lund sadama, nimetas ta leitud maa Lumemaaks (Snæland). Hiljem hakati saart aga kutsuma nimega Ísland (Iceland).

Arvatakse, et tema tütar on 11. sajandi alguses Shetlandil surnud Ann Naddodsdóttir, kelle hauakivi leiti 19. sajandi keskpaigas.

Viited muuda

  1. "The First Settlers" (inglise). Vaadatud 08.03.2014.

Muud allikad muuda

  • O'Donoghue, Heather "Old Norse-Icelandic literature: a short introduction". Wiley-Blackwell, 2004.

Välislingid muuda