Merisk

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Merisk (perekond).

---

Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind. Pesitseb ka Eestis.

Merisk
Meriskid Lääne-Eesti rannikul
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond	Merisklased Haematopodidae
Perekond	Merisk Haematopus
Liik	Merisk
Binaarne nimetus
Haematopus ostralegus L., 1758
Meriski levila. Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi.

Levik

Meriskid omavad ulatuslikku areaali ja mererannikuid asustades on nad levinud suurele osale Euraasia ja Aafrika rannikutest ning paljudes Venemaa paikades pesitsevad nad suviti ka siseveekogude ääres.

Eesti territooriumil on meriskid tavalised keskmise arvukusega haudelinnud, keda kohtab rannikul ja Lääne-Eesti saartel. Meriski pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000 – 4000 paarile.

Elupaigad

Põhilisteks elupaikadeks on vee lähedal paiknevad klibu- ja liivarannikud või madalad rohtunud ning kariloomade poolt kõvaks tallatud rannaäärsed alad.

Meriski munad

Toitumine

Ta toiduks on väikesed molluskid ja vähilised. Ta avab molluskite karbid osavalt oma terava noka abil.

Paljunemine

Emaslind muneb 2–4 muna, mida ta haub 24–27 päeva jooksul. Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päeva vanustena, kui nad on saanud lennuvõimelisteks.

Välimus

Meriskil on mustade sulgedega kaetud pea, kael ja keha ülemine pool ning keha alaosa on valge. Iseloomulikuks on võrdlemisi pikk, kinaveripunane nokk. Jalad on roosakad.

Merisk kaalub tavaliselt 470–560 grammi ja on 40 cm kõrge.

Noor merisk Osmussaarel

Merisk on Fääri saarte rahvuslind.

Välislingid

• Merisk andmebaasis eElurikkus

• Meriski liigikirjeldus
• Häälitsus

Pilte

• Pilte looduspilt.ee leheküljel
• Pilt meriskist