Harakas

linnuliik vareslaste sugukonnast
 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Harakas (perekond); Monet’ õlimaali kohta vaata Harakas (Monet).

Harakas (Pica pica) on linnuliik vareslaste sugukonnast haraka perekonnast.

Harakas
Häälⓘ
Hääl
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Vareslased Corvidae
Perekond Harakas Pica
Liik Harakas
Binaarne nimetus
Pica pica
(Linnaeus, 1758)
Pica pica pica

Levila muuda

Haraka levila on üsna laialdane, hõlmates suurt osa Euraasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, teda võib meil kohata ka talvel. Haraka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 – 30 000 paarile, talvist arvukust 40 000 – 80 000 isendile[2].

Välimus muuda

Täiskasvanud harakad on 40–51 cm pikkused, must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega linnud.

Elupaik muuda

Haraka meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid, ta üldiselt väldib paksu metsa ja rannikualasid.

Toitumine muuda

Harakate toidu hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Samuti on nad tuntud munavargana, sest söövad teiste lindude pesadest mune ning isegi teisi linnupoegi. Linnas elavad harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest.

Pesitsemine muuda

Harakad elutsevad paaridena ja on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1–10 meetri kõrgusele maapinnast.[3] Haraka pesa on üsna toekas ehitis, mis on valmistatud oksaraagudest ning kaetud ka pealtpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Harakas muneb 5–8 muna tavaliselt mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka isane viibib samal ajal läheduses, kaitstes ja valvates pesa. Pojad kooruvad 17–18 päeva pärast munemist. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Harakapojad hakkavad lendama 22–27 päeva vanustena ja juba järgmisel kevadel asuvad noored harakad omaette pesitsema.

Käitumine muuda

Rahvasuus on harakas tuntud oma vargaloomuse poolest, kes näppab inimeste järelt säravaid asju ja tassib need oma pessa. Seda lähemalt uurides on aga jõutud järeldusele, et tundmatud läikivad esemed muudavad harakad hoopis närviliseks ja kartlikuks. Samuti ei ole harakate pesadest midagi väärtuslikku leitud.[4]

Uuringud muuda

Testi, millega kontrollitakse katsealuse eneseteadlikkust uuritava ette peeglit asetades ja tema käitumist oma peegelpildile uurides, on lisaks inimestele, osadele ahvidele, elevantidele, delfiinidele läbinud ka harakas.

Viited muuda

  1. [viide?]
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 26. oktoobril 2011.
  3. Harakas
  4. "Harakas pole pikanäpumees" Novaator, 18. august 2014

Välislingid muuda