Värvulised
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2008) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2019) |
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Värvulised Fossiilide leiud: Vara-Eotseen | |
---|---|
![]() Isane metsvint | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Alamklass |
Neornithes |
Infraklass |
Neognathae |
Ülemselts |
Neoaves |
Selts |
Värvulised Linnaeus, 1758 |
Tüüpliik | |
Fringilla domestica Linnaeus, 1758 | |
Alamseltsid | |
Sellesse kuulub üle 5000 liigi (eri allikatel 5100–5700), seega enamik maailma linnuliikidest.
Suurem osa liikidest on üsna väikesed. Kõige väiksem on pöialpoiss ja kõige suurem ronk. Enamik värvulistest on laululinnud.
Värvuliste seltsi päritolu oli kuni 20. sajandi lõpuni ebaselge. Mitmeid värvuliste sugukondi grupeeriti vaid välise sarnasuse põhjal, kuid selgus, et paljud neist on kujunenud sarnaseks evolutsiooni käigus. Värvulisi jagatakse kaheks alamseltsiks: Tyranni ja Passeri. Kõik eesti värvuliste sugukonnad kuuluvad alamseltsi Passeri (laululinnud).
Sugukonnad Redigeeri
Eestis Redigeeri
Eestis esinevad järgmiste värvuliste seltsi kuuluvate sugukondade liigid:
- Lõolased, Alaudidae
- Pääsulased, Hirundinidae
- Västriklased, Motacillidae
- Siidisabalased, Bombycillidae
- Vesipaplased, Cinclidae
- Käbliklased, Troglodytidae
- Raatlased, Prunellidae
- Rästaslased, Turdidae
- Põõsalindlased, Sylviidae
- Kärbsenäplased, Muscicapidae
- Vilbaslased ehk timallased, Timaliidae
- Sabatihaslased, Aegithalidae
- Tihaslased, Paridae
- Puukoristajalased, Sittidae
- Porlased, Certhiidae
- Kukkurtihaslased, Remizidae
- Peoleolased, Oriolidae
- Õgijalased, Laniidae
- Vareslased, Corvidae
- Kuldnoklased, Sturnidae
- Varblaslased, Passeridae
- Vintlased, Fringillidae
- Tsiitsitajalased, Emberizidae
Muud Redigeeri
- Tikksabalased (Maluridae)
- Kangurlindlased (Ploceidae)