Pöialpoiss (lind)

Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Pöialpoiss (perekond)

Pöialpoiss (Regulus regulus) on linnuliik pöialpoislaste sugukonnast pöialpoisi perekonnast. Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik.

Pöialpoiss
Regulus regulus0.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Pöialpoislased Regulidae
Perekond Pöialpoiss Regulus
Liik Pöialpoiss
Binaarne nimetus
Regulus regulus
L. 1758

Pöialpoiss on Luksemburgi rahvuslind.

LevilaRedigeeri

Pöialpoiss on levinud katkelisel areaalil kogu parasvöötme Euraasias Assooridelt, Briti saartelt ja Norrast kuni Sahhalini ja Jaapanini.[1] Eestis on pöialpoiss tavaline lind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 300 000 – 400 000 paarile, talvist arvukust 200 000 – 600 000 isendile [2].

VälimusRedigeeri

Pöialpoisi kehapikkus on 9 cm, kaal 4–7 g. Värvuselt on ta pealt hallikaspruun, kõhupoolel helehall. Iseloomulikuks tunnuseks on isaslinnu mustaservaline kollane ja emaslinnu ereoranž kiird. Noorlinnul puudub eredavärviline kiird. Pöialpoisi häälitsused ja laul on ülipeened. Laul on enamasti valsitaktis, kolm neljandikku taktimõõdus peenekõlaline sidin, nt. "tsii-tii-tidi tsii-tii-tidi tsii-tii-tidi tsiidih". Kutsehüüd on ülipeen "sii-sii-sii".

ToitumineRedigeeri

Toitub putukatest.

ElupaikRedigeeri

Elupaigana eelistab kuusikuid. Elutseb okas- ja segametsades, parkides ja kalmistutel. Eestis üldlevinud ja rohkearvuline haudelind, hulgulind ja läbirändaja. Osa lindudest lendab talvituma Kesk-Euroopasse.

PesitsemineRedigeeri

Pesa ehitab tavaliselt kuusele. Kurnas on mais 8–12 muna, mida emaslind haub 15–17 päeva. Mõlemad vanemad toidavad poegi 17–22 päeva. Juunis-juulis pesitseb teist korda.

ViitedRedigeeri

  1. Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn Valgus 1993
  2. 2,0 2,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.